põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevisjon( rahvaloenduse eelkäija ) Esimene Eesti territooriumi loendus toimus 1861. Rahavastikuregistris on kõige olulisemad isikuandmed. Viimane loendus oli 31.dets 2000. 3 790 504 037 1797 4.mai SÜNDIMUS, SUREMUS, LOOMULIK IIVE Loomulik iive sündide, surmade vahe.
üksikute kihelkondade kohta. Hingeloendid algavad Eesti alal 1782. aastast. Hingeloendust viidi läbi pearahamaksu arvestamiseks. Vakuraamatuid on peetud pidevalt kuni 1774. aastani. 19. sajand Toimusid järgmised hingeloendused: 1811 (VI), 181516 (VII), 1826, 183334 (VIII), 1850 (IX), 18571858 (X). VI loendusel on kirjas ainult mehed, Kirikumeetrikad on 1834. aastast alates saksakeelsetel trükitud vormidel, 1892. aastast venekeelsetel. Personaalraamatud on pidevad 1834. aastast. Uusi raamatuid hakati pidama iga 1520 aasta järel. Vallaliikmete nimekirjad on säilinud katkendlikult alates 1860. aastatest. Isikud on rühmitatud perekonniti, kohati hingeloendis esinemise järjekorras, kohati tähestikulises järjekorras. 20. sajand 1926. aastani meetrikad ja personaalraamatud, 1926. aastast pidama hakatud perekonnakirju säilitatakse vastava maakonna perekonnaseisuosakonnas.
hüüdnimest (Venelase Jaak) või isanimest (Mardijaagu Hans). Lisanimi ei olnud inimesele ametlikult kinnistatud, vaid oli pigem nagu tema aadress. Nii võis mees nimega Hanso Jaani sulane Toomas olla mõnes hilisemas sissekandes juba Jürihanso Jaani sulane Toomas. Perekonnaseisudokumendid:Kirikuraamatud peaaegu kogu kirikuarhiiv kiriku majanduslikku olukorda kajastavad arveraamatud, kroonika- ja meetrikaraamatud, leerilaste ja armulaualiste nimekirjad, kihluste registrid ja personaalraamatud. Kõige olulisemaks allikaks perekonnaloo uurimisel on meetrikaraamatud sündide (ristimiste), abiellumiste (laulatuste) ning surmajuhtumite (matuste) registrid. Meetrikaraamatute süstemaatiline pidamine levis Euroopas 16.sajandist. Meetrikaraamatuid peeti kuni 1832.a kirikuseaduse jõustumiseni suhteliselt vabas vormis, nii, nagu pastor paremaks pidas. Enamasti on kirikuraamatuid peetud saksa keeles, kuid läbi aegade oli ka selliseid kirikuõpetajaid, kes eelistasid kasutada eesti keelt
kihelkondade kohta. Hingeloendid algavad Eesti alal 1782. aastast. Hingeloendust viidi läbi pearahamaksu arvestamiseks. Vakuraamatuid on peetud pidevalt kuni 1774. aastani. 19. sajand Toimusid järgmised hingeloendused: 1811 (VI), 181516 (VII), 1826, 183334 (VIII), 1850 (IX), 18571858 (X). VI loendusel on kirjas ainult mehed, Kirikumeetrikad on 1834. aastast alates saksakeelsetel trükitud vormidel, 1892. aastast venekeelsetel. Personaalraamatud on pidevad 1834. aastast. Uusi raamatuid hakati pidama iga 1520 aasta järel. Vallaliikmete nimekirjad on säilinud katkendlikult alates 1860. aastatest. Isikud on rühmitatud perekonniti, kohati hingeloendis esinemise järjekorras, kohati tähestikulises järjekorras. 20. sajand 1926. aastani meetrikad ja personaalraamatud, 1926. aastast pidama hakatud perekonnakirju säilitatakse vastava maakonna perekonnaseisuosakonnas. Sisaldavad
positsioonid sai. ·David Dubberch (ametis 1586-1603)- 1583. a piiskopiks määratud Christian Agricola konsistooriumi asutamise katsed jäid tulemusteta Eestimaa maakirikuid määrati visiteerima Tallinna Toomkiriku pastor David Dubberch. C. Agricola ja D. Dubberchi instruktsiooni kohaselt tuli kirikute juures sisse seada ristitute, laulatatute ja surnute nimekirjad (meetrikaraamatud) ja armulaualiste ning jumalateenistuselt puudunute nimekirjad (personaalraamatud). Esialgu neid reaalselt sisse seada ei jõutud. ·Wanradt-Koelli katekismus- oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis
Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu kirikuõpetaja tegi sissekandeid, ta märkis üles kiriklikud talitlused (ristimine, laulatamine, matus). Sellega oli võimalik uurida sündimist, suremust ja abiellumust. Rahvastiku loomulik liikumine. Esimesed kirikumeetrikad pärinevad 17. saj teisest poolest. Kirikumeetrikates on palju lünki, põhjasõja tõttu ja kui paavst suri otsiti asendust ning sel ajal ei pandud kirja talitlusi. Sündi ja surma aegades on kõikumised.
saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida varasemasest ajast kasutada pole: 1) rahvastikuajalugu – hingeloendid (hingerevisjonid), maksukohuslaste väljaselgitamine, loendis välja toodud ka naised, asehalduskorra alguses, pearahamaksu maksmiseks vaja teada maksukohuslaste arvu (ainult mehed, talupojad, linnaelanikest madalam kiht), 1782. esimene loendus; kirikumeetrikad (kõik kiriklikud talitused, ristimine, laulatamine ja matus – esmakordselt saab uurida rahvastiku loomulikku liikumist) ja personaalraamatud (koguduse liikmete nimekirjad), pidamisega tegeles luterlik kirikuõpetaja. 2) institutsiooniajalugu Riigiaparaadi kasvav bürokratiseerumine, asjaajamisdokumendid. Rahvastik kasvas 7 korda, riigiametnike arv 24 korda, Vene impeeriumis 1796-1903. Enamus materjalidest sellised, mida mitte keegi pole mitte kunagi vaadanud. Uut laadi ühiskondlikud organisatsioonid (seltsid, klubid, jne) ja nende asjaajamisdokumendid. 3) Ajakirjandus, eriti 19.sajandil. 4) Statistilised materjalid.
sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed küüditatakse
Oluline, et nad oskaksid eesti keelt. Vaimulik pidi olema selgelt luterik ja jutlused pidid tuginema vaid luteri katekismusele. Punkt nende kavas oli ka see, et tuli talulastele haridust anda, koolitada tuli neid kas tln toomkoolis või haapsalu linnakoolis ( andekad talulapsed, mitte kõik). Igasse linna tuli sisse seada ka hospidalid, kus sai ravida ja vanaduspõlve veeta. Tuli sisse seada raamatupidamine, meetrikaraamatud ja personaalraamatud, et inim käiksid armulaual, fikseeriti ka, et kes jättis kirikusse tulemata. Kui patronaadiõigus kaot, siis aadlikele anti võimalus olla kiriku eesseisija, mõisad hakkavad kirikuid materjaalselt toetama. Kirikule tuleb luua konsistoorium, kiriku valitsemine, tuleb luua kirikukohus oli sinod . Kui konsistoorium on krikuuht, siis sinodest pidid osa võtma kõik vaimulikud, sinod tegelesid usuelu küsimustega, Sinode ül usuelu korraldamine, vaimulike perekonnaelu
annaabi.ee 
