Võttis osa 1. Maailmasõjast farmatseudina. 1919-20 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana ja aastast 1922 oli Luts kutseline kirjanik Tartus. Mitmesugused elumuudatused nagu näiteks apteekriamet ja läbitehtud sõda mõjutasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik harjumus jäi kirjanikule eriti külge Esimese maailmasõja ajast peale. Kuna Lutsu, Eesti esimese kirjaniku, kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt, määrati talle 1941. aastal personaalpension. Lisaks anti talle 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus. 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument. Tartus Riia tänaval, rahvakirjaniku kodus, avati 1946. Aastal majamuuseum. 2. TUNTUMAD TEOSED Oskar Lutsu põhiteosteks ja ka tuntumateks teosteks kujunes niinimetatud Tootsi- lugude sari
Sellel ajal ilmusid "Suvi", "Kirjad Maariale" ja "Karavan". Alates 1921 aasta lõpus tegutses Oskar Luts vabakirjanikuna Tartus. Peale I maailma sõda jäi ta Tartusse. Vahel lahkus Tartust vaid selleks, et suvitada Palamusel ja Elvas. Ta avaldas maaainelise jutustuse "Jüri Pügal" (1945), samuti vesteid ja artikleid ning tõlkis A. NovikovProboi ja A. Serafimovitsi jutustusi.. Oskar Lutsu teoseid hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle personaalpension. Ta suri 23. märtsil 1953. aastal. Ta maeti Tartu Tamme kalmistule. Sinna püstitati monument. Oskar Lutsu kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.htm
Hlmamatu hulk kordi on seda mngitud nii Eesti teatrites, kui ka vljaspool Eestit. Niteks Lti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte jrgi etendatud juba 200 korda. Kevade raamatu tegelastel on olemas ka prototbid. Joosep Tootsi prototp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Prtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati krgelt. Esimese eesti kirjanikuna mrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tpunalipu ordeniga. Kevade on vaieldamatult Oskar Lutsu kige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti jtkub raamatu ning eelkige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale Kevade on ilmunud ka Suvi ja Sgis, mis kajastavad Kevade tegelaste elu, mil nad on tiskasvanud. Oskar Luts suri 23. mrtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle pstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo)
kordi on seda mängitud nii Eesti teatrites, kui ka väljaspool Eestit. Näiteks Läti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte järgi etendatud juba 200 korda. ,,Kevade" raamatu tegelastel on olemas ka prototüübid. Joosep Tootsi prototüüp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Pärtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. ,,Kevade" on vaieldamatult Oskar Lutsu kõige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti jätkub raamatu ning eelkõige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale ,,Kevade" on ilmunud ka ,,Suvi" ja ,,Sügis", mis kajastavad ,,Kevade" tegelaste elu, mil nad on täiskasvanud. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati
aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941 personaalpension ja anti 1945. Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. OSA OSKAR LUTSU TEOSTEST: · jutustus "Kevade" · komöödia "Paunvere" · komöödia "Kapsapää" · komöödia "Ärimehed" · draama "Laul õnnest"
lõtva kompositsooni ning orienteerumist vähenõudlikule, laiale lugejaskonnale. O. Luts on olnud kõige enam mängitavaks autoriks eesti teatris, lisaks lühikomöödiatele "Kapsapää" (1912) jt. on korduvalt dramatiseeritud jutustusi ja romaane ("Kevade", "Suvi", "Sügis", "Tagahoovis" jt). O. Lutsu teostest on tehtud ekraniseeringuid ja animafilme. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941 personaalpension ja anti 1945. Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Oskar Luts http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=105&ItemID=219 http://www.annaabi.com/materjal-2840-oskar-luts
põhjustades ajuti loominguliste võimete taandumist. Kui Luts 1906. aastal lõpuks oma vastvalminud majja kolis, tegutses ta memuaarikirjanikuna ning oma loomingu kogutud teosteks koondajana. Samuti avaldas ta maaainelise jutustuse "Jüri Pügal" (1945), samuti vesteid ja artikleid ning tõlkis A. Novikov-Proboi ja A. Serafimovitsi jutustusi. Tänu ja elutee lõpp... O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941 personaalpension ja anti 1945. Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Kasutatus kirjandus: · http://www.neti.ee/ · http://et.wikipedia.org · http://miksike.ee/ Lisa
aastast, ent ideoloogilise atmosfääri pingestudes ei olnud sellel määratud teoks saada. Elutee lõpp O.Luts on meie väheseid rahvakirjanikke selle sõna ehedas tähenduses. Valides aine ja tegelastüübid rahva hulgast, on ta neid väärtustanud rahvaliku keele ja huumoriga. Lutsu jutustamislaad ja teoste mälestuslik tagapõhi on avanud tema loomingule tee lugejate südameisse. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941. personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus, 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, saatmas kümned tuhanded inimesed. Talle püstitati Tartu monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Palamusel andtakse välja iga aasta Oskar lutsu nimelisi huumoripreemiaid.1987 loodi Palamusele tema nimeline muuseum
Anne oli selleks ajaks juba ületanud oma 60. eluaasta künnise, aga ta oli täis elujõudu, tahtis veel näha laia maailma ega soovinud oma laulikutalenti vaka all hoida. Esinemisvõimaluste leidmiseks võis ju laulu tellijatele pisut ka mett moka peale määrida. 1947.a. avanes Anne Vabarnal võimalus oma elu kõige kaugemaks reisiks ta koori laulud kõlasid Moskvas linna 800. aastapäeva juubelipidustustel. Samal aastal määrati Annele ka riiklik personaalpension. Pärast II Maailmasõda jätkasid Anne Vabarna laulu- ja juturepertuaari talletamist kutselised folkloristid ning üliõpilased, kelle tähelepanu oli suunatud ennem traditsioonilise ainese jäädvustamisele kui uusloomingule. Aastatel 1948-1949 saadi TA KKI ekspeditsioonilt Setumaale Anne Vabarnalt kirja u. 110 rahvalaulu. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna ja Eesti Raadio ühiskäigul Setumaale 1959.a. laulis ja jutustas Anne Vabarna magnetofonilindile 62 pala.
Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, ametlikuks riigipeaks sai selle presiidiumi esimees J. Vares. Valitsus muudeti Rahvakomissaride Nõukoguks eesotsas Johannes Lauristiniga. Tegelik võim läks hoopis ÜK(b)P osaks muudetud EKP-le eesotsas partei keskkomitee esimese sekretäriga, kelleks oli Karl Säre. Peab inimesel ikka ajuehitus olema, et midagi nii keerulist teha. EKP liikmete arv kasvas napi aastaga 3700-le. Päts ja Laidoner saadeti Venemaale, kus neile määrati personaalpension, aasta hiljem arreteeriti nad, peale sõja puhkemist Saksamaaga. Mõlemad surid Venemaal – Laidoner (1953) vanglas, Päts vaimuhaiglas (1956). Shit happens ENSV-s pandi maksma stalinlik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati miilitsaga, Eesti sõjavägi liideti Punaarmeega. Pangad, suuremad tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jm natsionaliseeriti. Viidi läbi maareform, millega talude maksimaalsuuruseks määrati 30 ha. Äravõetud maad jagati
annaabi.ee 
