Printerid Palju on olnud juttu paberivabast kontorist , kuid tänase päeva seisuga tundub , et selle idee juurdumine võtab veel aega. Paberiväljundil on kaasaegses büroos kandev osa , seepärast pöörame suurt tähelepanu printerile . Tootevalik on lai , pakume vastavalt töö iseloomule nii nõel-,tind-,laser kui ka värvilaserprintereid . Nõelprinterid.Võiks arvata , et neid aeglaseid ja lärmakaid printereid tänapäeval enam ei kasutata . Siiski on rakendusi , kus nendeta läbi ei saa . Paljud kaubandusfirmad ning pangad kasutavad arvete,saatelehtede ja muude dokumentide printimiseks isekopeeruvad blankette . Pakume maailmas tuntud printeritootja Epson nõelprintereid . Epsoni printerite valik on mitmekesine - alustades lihtsatest 9-nõelastest lõpetades mitme trükipeaga ...
Ta töötab tahma kandmise põhimõttel paberile. Tahmaosakesed, mis sisaldavad metalli, kantakse ainult kujutise tekkeks vajalikesse punktidesse fotoelektrilise süsteemi abil. Kantud tahm kuumutatakse paberile kinni printeri sees asuvas ahjus. Seetõttu vajab laserprinter enne töö algust natuke soojenemisaega. Laserprinteri puhul tuleb vahetada tahmakasette, kui need on tühjaks saanud. Ka värviline laserprinter pole kodudes enam haruldus. Mõlemat sorti printerid ühendatakse personaalarvutiga valdavalt USB liidest kasutades,sobiva kaabli abil. Iga printeri kõige olulisemaks kvaliteedinäitajaks on eraldusvõime, mida mõõdetakse jällegi ühikuga dpi (dots per inch).Seesama ühik oli kasutusel ka monitori eraldusvõime hindamisel ja see näitas mitu punkti ühe tolli sisse antud aparaat on võimeline väljastama. Arengulugu Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektroonarvutustehnika algusaastatel. Näitena võib tuua 1951.a
5 Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine säästlikumaks. Lisaks sellele, et Wattson näitab elektritarbimise taset reaalajas ning aastast elektriarvet eurodes, salvestatakse seadme mällu majapidamise nelja nädala elektritarbimise ajalugu. Wattsoni saab USB-kaabli abil ühendada personaalarvutiga ning tarkvara Holmes abiga vaadata salvestatud andmeid tarbimisgraafikutena. Tarkvaraga Holmes saab tarbimisajalugu vaadata nelja erineva graafikuna: võimsusena, energiana, rahaliselt eurodes ning CO2 hulgana kilogrammides. Lisaks saab tarbimist vaadata tundide, päevade, nädalate või kuude lõikes. Need tarbimisgraafikud saab laadida ka tootja kodulehele ning vaadata neid kõikjal, kus on internetiühendus. Seadet Wattson saab
inter_print_technology=maatriks&max_print_resolution_min=&printer_has_netw ork_card=&printer_has_duplexer= · Kasutatud kirjandus: Tiit Rummo "Arvutiga sõbraks" "AM" 1/1998 "PRINTERID" Jaak Pihlau "Printerid ja nende valimine" "Eesti Ekspress nr 16." Jaak Pihlau "Printerid" (AS Külim, Tallinn, I996) Jaak Pihlau "Infotehnoloogia käsiraamat koolidele ja iseõppijatele I" (AS Külim, Tallinn, I997) Toomas Ordlik "Esmatutvus personaalarvutiga" Tallinn, 1993 "A ja O taskuteatmik" (Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1999)
telefoninumbreid ja -võrku kasutades teisele arvutile. Viimasel juhul on kiirus tihti küll suhteliselt tagasihoidlik, sest signaal läbib tavalisi telefoniliine ning -keskjaamu, mis on ette nähtud ikkagi eelkõige inimkõne edastamiseks. Nii toimivad hetkel paljud sissehelistamisteenused, kus mingil firmal on serverarvuti, mille külge on ühendatud suur hulk modemeid, kuhu saab igaüks oma kontorist või kodunt oma personaalarvutiga sisse helistada. Sel juhul peab kodus olema ainult arvuti, modem ja telefoniliin, millest piisabki serverarvutiga ning sealtkaudu ka Internetiga ühinemiseks. Et teha erinevais arvuteis säilitatav info üle maailma kättesaadavaks, tuleb arvutid ühendada võrku. Just nimelt ühte võrku või ühtsete põhimõtete järgi koostatud võrkudesse, sest mitme erineva võrgu olemasolu tagab küll info liikumise võrgusiseselt, kuid ei taga info korraliku edastamist erinevate võrkude vahel
ülevaate kontoritarkvara Microsoft Office 2007 ja Microsoft Office 2003 tekstitöötlus-, tabelarvutus-, ja esitluspaketist. Lisaks tutvustatakse Internetikeskkonna mõisteid, turvariske, veebilehtedel navigeerimist ja e-posti kasutamist. (eTraining, 2010) Õppeprogrammide kasutamiseks peab arvutisse olema installeeritud Adobe Flash Player . 2.3.1 Tekstitöötlus Tekstitöötluse õppeprogramm annab Teile teadmised ja oskused teksti töötlemisel personaalarvutiga. Õppeprogramm õpetab Teid, kuidas sooritada põhioperatsioone, 15 mis on seotud teksti loomise, parandamise, kujundamise ja viimistlemisega. Näidatakse ka keerulisemate operatsioonide nagu tabelite loomine, piltide ja fotode kasutamine dokumendis, objektide dokumenti sissetoomise ja hulgipostituse valdamist. Tekstitöötluse lehel saab valida kahe õppeprogrammi vahel: 1. MS Word 2007 õppeprogramm, otselingina vajuta SIIA . 2
· kursoriklahvid · funktsiooniklahvid · eriklahvid Kindlasti tuleb teada järgmiste klahvide tähendust: · paoklahv (Escape key) · tabeldusklahv (Tab key) · registrilukustusklahv (Caps Lock key) · tõsteklahv (Shift key) · juhtklahv (Control key) · muuteklahv (Alternate key) 40 Digital Data Storage 41 Digital Audio Tape 42 Klaviatuuri kujutis on võetud Toomas Ordliku raamatust ,,Esmatutvus personaalarvutiga", Tallinn 1994. 22 · tühikuklahv (Space key) · sisestusklahv (Enter key) · tagasilükkeklahv (Backspace key) · lisamisklahv (Insert key) · kustutusklahv (Delete key) · algus- ja lõpuklahv (Home key, End key) · leheküljeklahvid (Page Up key, Page Down key) · numbrilukustusklahv (Num Lock key) Kirjuta klaviatuuriklahvide juurde nende eestikeelsed nimed ja kirjelda lühidalt, mida mingi klahviga teha saab.
analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Esimeste modemite kiirus oli 2,4 kbit/s ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 kbit/s modemid, alates 1988.a. varustati kõik personaalarvutid 56 kbit/s modemitega. Võrdluseks olgu öeldud, et ISDN võimaldab samu liine kasutades andmekiirust 128 kbit/s ja DSL'i kiirus ulatub megabittideni sekundis. Faksmodem on personaalarvutiga ühendatav seade, mis võimaldab elektroonilisi dokumente saata ja vastu võtta faksidena. Faksimodem on nagu tavaline modem, ainult et see on ette nähtud dokumentide saatmiseks faksiaparaadile või teisele faksimodemile. Nagu tavaline modem, nii võib ka faksimodem olla arvutisisene või -väline. Arvutisiseseid faksimodemeid kutsutakse ka faksiplaatideks (fax board). Läbi faksimodemi saadetud dokumendid peavad eelnevalt olema viidud elektroonilisele kujule, s.t
patareilt või läbi kaitselülituse otse vahelduvvooluvõrgust. Kommutatsioonilülitused tagavad, et elektrikatkestusel vahelduvvooluvõrgus lülitutakse võrgutoitelt automaatselt ümber patareitoitele. Nn. "arukates UPS-ides" (smart UPS) on sardmikrokontroller, mis reaalajas juhib UPS-i energiamuundurite tööd, kontrollib sisendväljundpingete parameetreid ja standardse liidese (tüüpiliselt RS- 232C) kaudu suhtleb personaalarvutiga. Viimases hoitakse UPS-i tarkvara utiliite. Tööpõhimõtete järgi jaotuvad UPS-id kolme põhiliiki: 1. sidus-UPS (on-line UPS), 2. vallas-UPS (off-line UPS, standby UPS), 3. interaktiivne ehk aktiivne vallas-UPS (line- interactive UPS, active standby UPS) Spetsiaalse riistvara · Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused. Personaalarvuti universaalsus tuleneb põhimõtteliselt tema ehitusest. Kasutusvalmis
kaablimodemeid valmistavate firmade toodete sertifitseerimiseks. Kaablioperaatorid, kelle kliendid kasutavad veel vanu, standardile mittevastavaid modemeid, saavad tellida operaatoripoolse DOCSIS- kaardi juurde tahapoole ühilduvat tuge. Sedamööda, kuidas ilmuvad DOCSIS'e uued versioonid, on modemeid võimalik värskendada nende EEPROM mälu sisu uuendades. DOCSIS modemeid ehitatakse sisse ka TV-boksidesse fax modem - faksimodem Personaalarvutiga ühendatav seade, mis võimaldab elektroonilisi dokumente saata ja vastu võtta faksidena. Faksimodem on nagu tavaline modem, ainult et see on projekteeritud dokumentide saatmiseks faksiaparaadile või teisele faksimodemile. Mõned, kuigi mitte kõik faksimodemid on kasutatavad ka tavaliste modemitena. Nagu tavaline modem, nii võib ka faksimodem olla sisemine või välimine. Sisemisi faksimodemeid kutsutakse ka faksiplaatideks (fax board).
annaabi.ee 
