integratsioon). Kasvatusteadus jaguneb harudeks, mida tutvustatakse, aga kaunis lühidalt, sest selle kohta leiab üksikasjalikumat infot teistest õpikutest. Kasvatusteaduse uurimisobjektide kohta on mitmeid käsitusi, käesolevas raamatus püütakse hoiduda kitsastest arusaamadest, selle alapeatüki küsimused on sellised: mis on kõige tähtsam kasvatusteaduse uurimisobjektides, teadustöö ideoloogia ja eesmärgid, vajadus uurimuste järele, haridusuuringute ja pereuuringute valdkonnad . Üks seik koolituse laiahaardelisuse kohta maakeral arvatakse olevat 30 miljonit õpetajat ning koolitusele kulutatakse iga aasta umbes 600 miljardit dollait. Sellest summast on suuremad vaid sõjalisel eesmärgil tehtud kulutused. Peatükk lõpeb kasvatusteaduse ja väärtuste seoste ning kasvatusteadusliku uurimistöö eetiliste probleemide käsitlusega (inimene uurimisobjektina ja inimväärtus, tulemuste kasutamine, üldine heaolu).
.......................................................................................32 Vajadus uurimuste järele............................................................................................................33 Praktilise elu nõudmised............................................................................................................33 Haridusuuringute valdkonnad....................................................................................................34 Pereuuringute valdkonnad.........................................................................................................34 Teadus, väärtused ja eetika küsimused..........................................................................................35 Teaduse suhe väärtusega............................................................................................................35 Uurimistöö eetika.........................................................................................
puudutavaks valdkonnaks. Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimisprotsessid. Kasvatuspsühholoogia tegeleb muudelgi kasvatusvaldkondadega. Sageli jagatakse kasvatuspsühholoogia arengupsühholoogiaks, sotsiaalpsühholoogiaks ja hariduspsühholoogiaks. Paljudes uurimistöödes püütakse lahendada koduse ja lasteaiakasvatuse probleeme, nendest probleemidest on huvitatud ka teised teadusalad, nagu psühholoogia, sotsioloogia ja teised ühiskonnateadused. Pereuuringute alla kuulub kogu uurimis- ja selgitustöö, mis puudutab pere kohta, tegevust ja ülesandeid ühiskonnas, pereliikmete omavahelisi suhteid, nende tagajärgi, iseloomu ja neis toimuvaid muutusi. Perekonna uurimine on hea näide paljude eri teaduste koostööst. Teadusuuringute ülesanneteks peetakse tavaliselt nähtuste kirjeldamist ja võrdlemist ning seletamist ja ennustamist. Metodoloogiaks nimetatakse teadustegevustes kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamist ja uurimist
üksteisega suurel määral, et saada soovitud teemal võimalikult palju teavet. Kasutatakse sageli gruppides, kus võib olla probleem enese väljendamine avalikkuse ees (nt sotsiaalse integratsiooni, vähemusgruppide, marginaliseeritud gruppide küsimused). · Sooline valik. Arvestama peaks ka moderaatori ja grupi sobivust. Efektiivsema kommunikatsiooni tagab see, kui moderaator on grupiliikmetega samast soost. Kasutatakse eriti pereuuringute ja sotsioloogia küsimuste aruteludes. · Konfliktvalim. Grupiliikmed on väga erineva taustaga (vähemalt kaks aktiivset liiget iga muutuja osas). Kategooriad peaksid olema samuti polariseeritud (parimal juhul kaks äärmust). Selline valim innustab argumenteerimist ja toob välja suhtlusbarjäärid käsitletava küsimuse osas. · Ekspertvalim. Kui uurimuse eesmärk on saada kõnealuse küsimuse kohta võimalikult palju asjatundlikku teavet. · Laste ja noorte valimid
2% majanduslikult aktiivsest elanikkonnast). Arvestades Eesti ametliku tööhõivestatistika praegusi võimalusi võib suure tõenäosusega väita, et mõlemad näitajad olid tegelikult mõnevõrra suuremad. Palkade tase kõikus aasta jooksul tugevasti. Nominaalpalgad kasvasid tarbijahinnaindeksist kiiremini.Keskmine arvestuslik kuupalk oli novembris 1210 krooni (151 DEM) ja detsembris ligi 1306 krooni (163 DEM). Eratarbimine Turu- ja arvamusuuringute keskuse EMOR pereuuringute andmetel on perede kogutarbimine jooksvates hindades 1993. aastal 1992. a. võrreldes 77% kasvanud ja moodustas keskmiselt 566 krooni pereliikme kohta kuus. Kogutarbimine püsihindades kahanes 10%. Soodne tendents on sealjuures tarbimise kasvutempo. Alates augustist (v.a. oktoober) ületas 1993.a. tarbimine (püsihindades) 1992. aasta taseme. Võrreldes 1993.a. kogutarbimise struktuuri eelmise aasta teise poolaasta (pärast krooni kehtestamist) tarbimisstruktuuriga pôhiliste
kroonini? 41 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Ülesanne 6-9 Tarbimismudelid näitavad, kuidas pere sissetuleku suurenedes muutuvad kulutused erinevat liiki kaupade/teenuste ostmiseks. Enamasti kasutatakse lineaarset mudelit y=ax+b, kus x on sissetulek pereliikme kohta ja y kulutused vastavale kauba- või teenustegrupile. Kasutades Eesti pereuuringute andmeid perioodil 2000-2006, on analüüsitud perede kulutusi erinevatele kaupadele ja teenustele ning nende sõltuvust rahalistest sissetulekutest pereliikme kohta. Analüüsi tulemusel on saadud järgmised tarbimismudelid, kus x on sissetulek pereliikme kohta: - kulutused toiduainetele (kr kuus) K1 = 0,093x + 514; - kulutused tööstuskaupadele ja teenustele (kr kuus) K2 = 0,329x 107. a) Kui suured on kulutused toidukaupadele sissetuleku puudumisel?
liikmemaks proportsionaalselt väiksem. Avalda liikmemaksu sõltuvus nädalate arvust, mis on möödunud suveperioodi algusest ja leida maksu suurus, kui astuda klubisse 5 nädalat peale perioodi algust. 6.14 Tarbimismudelid näitavad, kuidas pere sissetuleku suurenedes muutuvad kulutused erinevat liiki kaupade/ teenuste ostmiseks. Enamasti kasutatakse lineaarset mudelit y ' ax % b , kus x on sissetulek pereliikme kohta ja y kulutused vastavale kauba- või teenustegrupile. Kasutades Eesti pereuuringute andmeid 1994.a.IV kvartalist, on analüüsitud perede kulutusi erinevatele kaupadele ja teenustele ning nende sõltuvust rahalistest sissetulekutest pereliikme kohta. Analüüsi tulemusel on saadud järgmised tarbimismudelid: kulutused toiduainetele (kr kuus) K1 = 0,109x + 215 ; kulutused tööstuskaupadele ja teenustele (kr kuus) K2 = 0,466x - 13,8 , kus x on sissetulek pereliikme kohta kroonides.
Niisugused muutused perekonnas põhjustavad teistsugust lähenemist sotsialiseerumisele ehk sellele, kuidas laps õpib ühiskonnas väärtuseid ja sellega seotud käitumisnorme. Suhted, mis kujunevad varases lapsepõlves, loovad aluse lapse sotsialiseerimise mallile. Minevikus uuriti eelkõige lapse ja ema omavahelist suhet, nüüd aga tunnustatakse ka teiste suhete tähtsust (isaga, vendadeõdedega, vanavanematega). Pereuuringute üheks keskendumissuunaks on jälgida, kuidas toimib pere kui tervik: kuidas mõjutavad vanemate abielusuhted nende suhtumist lapsesse; kas lapse vanemad toimivad erinevalt siis, kui nad on lapsega üksi ja koos. Küsimuse selline asetus on andnud provotseerivaid vastuseid. E.g. on leitud, et kui mõlemad vanemad on
annaabi.ee 
