Teema: Komisjon versus Austria Osapoolte tutvustus Euroopa Komisjon (edaspidi "komisjon"), kes tegutseb Euroopa Ühenduse nimel, ühelt poolt ning Austria Valitsus (edaspidi "Austria"), teiselt poolt. Probleem Komisjoni arvates rikutakse alltoodud kahe tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtet ning eelistatakse oma riigi kodanikke. Esimene küsimus. Paljudes Austria regioonides pakutakse tudengitele ühistranspordi sõidusoodustust juhul, kui nende pered saavad peretoetust. Sellist soodustust saavad enamus Austria tudengitest. Samas ei laiene samasugused sõidusoodustusi tavaliselt teistest EL riikide kodanikest tudengitele, kes Austrias õpivad, sest nende perekonnad üldiselt ei ela Austrias ega saa Austrialt peretoetust. Tudengite sõidusoodustusest saadav sääst on märkimisväärne: näiteks Viinis maksab kuus kuud kehtiv ühistranspordi sooduspilet 50 neile tudengitele, kelle pered elavad Viinis ja saavad
Infohommikutel toimub arutelu vabas vormis konkreetset teemat puudutavates küsimustes, kus tööinspektor- jurist tutvustab teemaga seotud põhiprobleeme, annab ülevaate enim esinevatest rikkumistest, räägib oma kogemusest järelevalve teostamisel ning vastab osalejate esitatud küsimustele. 6. Sotsiaalkindlustusamet - * Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.Taotlusi vajaduspõhise peretoetuse saamiseks on võimalik kohalikele omavalitsustele esitada alates 1. juunist 2013. Toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist 2013.
Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Lisaks võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest. Toimetulekutoetust taotlevatel perekondadel, kelle perekonnaliikmete hulka kuuluvad lapsetoetust saavad lapsed, on võimalik taotleda ka vajaduspõhist peretoetust. Toimetulekutoetuse taotlemine, arvestamine, määramine ja maksmine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. elatusmiinimum elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab inimesel tööjõudu säilitada või taastada sotsiaalkindlustus ainelise toimetuleku tagamine inimestele, kelle sissetulek on vähenenud töötuks jäämise, töövõimetuse, haiguse, vanaduse, pere ülalpidaja surma tõttu vms põhjusel.
stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust; 6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust; 7) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta; 8) makstavat vajaduspõhist peretoetust. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. 11 Hooldekodus hooldamise kulude kompenseerimine. Üldtüüpi hooldekodusse paigutatud isiku ülalpidamiskulude kompensatsioon . (Alus: 27.06.2012
Lastega perede vaesuse leevendamiseks makstakse erinevaid rahalisi toetuseid.Alates teisest lapsest on ette nähtud tulumaksuseadusega võimaldatud täiendav maksuvaba tulu aastas. Väiksema sissetulekuga peredele makstakse lisaks vajaduspõhist lastetoetust. Riiklike peretoetuste seadus § 3 on öeldud, et perekonna sissetulekust sõltuv peretoetus on vajaduspõhine peretoetus.(Riiklike peretoetuste seadud 2011). See toetus on ette nähtud vähemkindlustatud peredele. § 12 Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.(Riiklike peretoetuste seadus 2011). Lisaks iga kuu makstavatele toetustele on mitmeid ühekordseid toetuseid. Ühekordselt makstavad peretoetused on: 1. sünnitoetus; 2. lapsendamistoetus; 3. elluastumistoetus. Ühekordsed toetused aitavad perekonnal tulla tome näiteks lapse sünni korral, kui ema jääb koju lapsehoolduspuhkusele
seaduses ettenähtud juhud, ja kelle sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Eelpool nimetatud sissetuleku hulka ei arvata: 1) tööturuteenuste ja-toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust; 2) tööturuteenuste ja-toetuste seaduse alusel makstavat tasu avaliku töö tegemise eest; 3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust; 4) perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat lasterikka pere toetust seitset või enamat last kasvatavale perele; 5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi; 6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 101;
töötutukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi 6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust; 7) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstud kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta; 8) käesoleva seaduse alusel makstud vajaduspõhist peretoetust. Taotlus jooksval kuul toimetulekutoetuse saamiseks esitatakse koos perekonna sissetulekuid ja eluasemekulusid tõendavate dokumentidega valla- või linnavalitsusele hiljemalt 20. kuupäevaks. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetusetaotlejalt täiendavaid andmeid perekonna kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes esitatakse need kohalikule maksuametile kontrollimiseks
· Lapsendaja puhkus alla 10-a lapse lapsendamise korral 70 kalendripäeva (ei kehti võõraslapse puhul kui hakata kasvatama abikaasa eelmisest elust last ja ei lapsenda) 100% keskmisest palgast · Lapsehoolduspuhkus alla 3- a kasvatamiseks emale või isale lapse 3-aastaseks saamiseni; pole piiranguid, kas tervelt või kui pikkade osade kaupa. Kui ema ega isa ei kasuta, saab ka tegelik hooldaja (nt vanaema), kui on töölkäija. (1 a saab vanematoetust, 2, 3 a peretoetust) · Täiendav lapsepuhkus (66.- kr/päev tööandja ei maksa); järgmisele aastale üle kanda ei saa: 15 o Isale, naise rasedus- või sünnituspuhkuse ajal või 2 kuu jooksul peale lapse sündi 14 kalendripäeva o 1-2 alla 14-a last 3 kalendripäeva o 3 või enam alla 14-a last või alla 3-a laps 6 kalendripäeva (mõlemat ei saa: kas 3 või 6 päeva)
annaabi.ee 
