4) Meeste lühike eluiga (üle 10 a lühem kui naistel 67M / 78N) 5) Ebaühtlane soolis-regionaalne paiknemine (elanikkonna linnastumine noored naised koonduvad rohkem linna) Mis takistab sündivuse kasvu? 1) Rahaliste võimaluste nappus (soov ennast enne [järgmist] last majanduslikult kindlustada) 2) Eluasemeprobleemid (hinnad noortele peredele kättesaamatud) 3) Töö ja pereelu ühildamise raskused (naised on haritud ja väärtustavad tööalast enesearengut) PEREPOLIITIKAS OLULINE: 1) Sündimust suurendavate meetmete rakendamine (emapalk, lapse sünnitoetus, lastehoiuvõimalused jm) 2) Lastele kvaliteetsete arenguvõimaluste pakkumine (ühegi lapse talent ei tohi jääda pere varandusliku seisu tõttu arendamata) 3) Jätkusuutlikkuse tagamine (tootmine, tarbimine ja koormus inim- ja looduskesk- konnale peavad vähenema)
Heaoluriigi mudelid loeng 27.11.2015 Perepoliitika: Liberaalne teenusekeskne lähenemine erepoliiitkas. Tegelevad peamiselt vaesuse vähendamisega perepol. Vaesuseprobleem on klassipõhine. Põhjamaade perepoliitika valikud , sotsiaaldemokraatlik pol universaalne lapsehoid kvaliteetne. Lasteaiakohtade mõju ebavõrdsuse kumuleerumine: Eesti nt. kuidas eesti riik perepoliitikas hakkama saab. Mõõdame vanemahüvitiste poolest on hea lasteaia osalus hea ( 90% lapsi 3-6 aastat käib lasteaias). Miinuseks alla 3 aasta käib vähem lasteias kuna sõimekohti pole. Tervishoiupoliitika: Põhidilemmad mill määral tegeleb meditsiin tervise raviga ja mill määral haigusteennetamisega? Millmääral on meditsiin reviv mill määral ilukirurgiline? Tervisesektori korraldamine: Põhinäitajad Põhiväärtused ( alusratsionaalsus,
· Keskmine eluiga: 79,4 aastat · Viimastel aastakümnetel on Hollandi rahvaarv suurenenud iga kümne aastaga peaaegu miljoni elaniku võrra. Suur rolli mängib selles sisserändajad. · Enne 2004. aastat oli Hollandi sisserännupiirangud leebemad aga pärast 2004. aastal Hollandi filmirezissööri tapmist islami immigrandi poolt tehti sisserännupiirangud karmistanud ja kehtestanud sisserändajatele kohanemiseksamid. Sündimuse suurendamine · Laste- ja perepoliitikas on tähtsal kohal toetused ja toetused. · Kuna pered mõtlevad kuhu oma tulevased lapsed panna ja lasteaedades kohti pole. Siis tuleks kindlasti juurde ehitada lasteaedu ja koole. · Hakati tegelema pere planeerimisega. Vanurite elukvaliteedi tõstmine · Ravimite hea kättesaadavus ja soodsamad hinnad. · Rajada hooldekodusi ja kohti kus nad saaksid midagi tervisliku koos teha. · Rohkem haiglakohti vanuritele. · Hakati andma vanuritele toetusi ja maksti pensioni.
Läänemaailmalikule perekonnale vastandamiseks leidub ka peresid, kus on olemas ainult üks vanematest või peres on kasvamas peaaegu tosin võsukest. Tihtipeale ei suhtuta sellistesse perekondadesse väga hästi, kuna arvatakse, et vanematel ei jagu oma laste kasvatamiseks piisavalt aega ega ressurssi. Kuid vaid sellised perekonnad suudavad Eestit edasi viia. Öeldakse, et esimene laps töötab ühe vanema eest, teine teise vanema eest ning kolmas alles hakkab riigi heaks töötama. Kui Eesti perepoliitikas muutusi ei toimu, siis võib juhtuda, et praeguste laste pensioniiga võib küündida kuni 80. eluaastani ehk tuleb töötada kuni surmani. Eesti keskmine perekond moodustub emast, isast ning kahest lapsest. Ka paljude atraktsioonide perepiletid on mõeldud just sellistele perekondadele. Kui lugeda näiteks lastekirjandust, siis seal on tihtipeale perekonnad, kus on vaid üks laps. Võtame näiteks populaarse lastefilmi
Eesti riigis on iive negatiivne. Meil on väikese riigi kohta väga palju pensionäre, keda peab üleval pidama väike arv töövõimelisi kodanikke. Aastatega on vähenenud sündide arv ning suureks probleemiks on saanud rahvastiku vananemine, noorte inimeste osakaal on kahanenud. Seoses sellega muutub ka riigi majanduslik olukord. Lisaks ei ole Eesti noorte seas väga levinud uue pere loomine. Laste sünd on meie riigis väiksem kui vaja oleks. Siinkohal tuleb teha riigi perepoliitikas muudatusi. Muudes riikides on noored vabamad pere looma kui meil ning nagu näha võib, ei plaani ka pere loomiseks sobivasse ikka jõudvad noored tulevikus niipea ennast pereloomisega siduda. Arvan, et meie ühiskonna vananemise põhjuseks on siinne majandus ja tööturg. Noored ei tunne ennast nii kindlalt, et olla vlamis võtma vastutust ja riske mida toob kaasa lapse kasvatamine. Meie riigis leviva rahulolematuse põhjus on segadus. Vaja oleks selgitustööd,
Antud referaadi eesmärgiks on analüüsida perepoliitikat kui sotsiaalpoliitika ühte olulisemat valdkonda Eesti Vabariigis. Uurimisülesanded, millele referaadis vastust otsitakse on alljärgnevad: · perepoliitika eesmärgid, meetmed, · kas valitsuse valitud perepoliitika tagab eestlaste sündimuse jätkuvat suurenemist ja laste vaesusriski ennetamist läbi lapsevanemate toetamise, · erakondade valmislubaduste analüüs, mis käsitleb perepoliitikas käsitletavaid märksõnu: peretoetused, lapsehooldustasu, toetused ja teenused toimetulekuraskustes peredele. Referaadis esitatud uurimisülesannete lahendamiseks kasutab referaadi koostaja erinevaid allikaid. Kirjandusest kasutab referaadi koostaja artiklite kogumikku, 4 erinevaid meediaväljaandeid- ajalehti, Internetist kasutatakse erinevate asutuste kodulehekülgi ning elektroonilisi väljaandeid.
inimeste kohta aastas.
*Kiiret rahvaarvu kasvu on nimetatud demograafiliseks plahvatuseks.
*Milliseid domograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku
vananemine? Muutused toimuvad tervisehoius, vaba aja veetmises, pensioni poliitikas, tööhõive
väärtuses.
*Sisserännete ja väljarännete vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks.
*Rahvastikupoliitika Eestis: Eestis kasutatakse peaaegu kõiki arenenud riikidele omaseid
rahvastikupoliitika meetmeid:
-Perepoliitikas on olulised toetused:
Öeldakse, et heaolu ei ole üksnes ühiskonna moraalse väärtuse näitaja, lapsed on ka inimkapita, tähtsaim ühiskonna tulevikuressurss (Bradshaw 1997, Ringen 1997). Iga samm riigi sotsiaalpoliitikas mõjutab oluliselt perekondi ja pereelu. Laste- ja perepoliitika mõistel ei ole ühest määratlust. Võib arvata, et laste- ja perepoliitika on osa üldisest perepoliitikast. Laste ja perepoliitika hõlmab riigi tegevusi, mis aitavad kaasa laste ja lastega perede heaolu arenemisele. Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele). 2 Perepoliitika eesmärgid Perepoliitika eesmärgid võivad olla sõnastatud erinevalt. Sageli on ka samade sõnade varju peidetud erinevaid mõtteid. Saksa sotsioloog Kaufmann jt on välja toonud seitse erinevat perepoliitika motiivi: perekonna kui institutsiooni toetamine, rahvastiku kasvu
Kuigi antud teema on väga oluline Eesti ühiskonnas, kus alles õpitakse ulatama abikäsi endast nõrgemale, peab tunnistama, et referaadi mahtu arvestades ei olnud võimalik antud probleemidega süvitsi minna. Siiski keskendus töö autor enda seisukohalt olulistesse küsimustesse. Töö autor otsustas mitte minna süvitsi ka konkreetsete sotsiaalprobleemidega. Sest raske on välja tuua kõige olulisemad puudujäägid Eesti sotsiaalpoliitikas laste- ja perepoliitikas, töötuses, kodutused või vanurite probleemide juures. Kõik need on olulised ja kõigi nende probleemidega peab riik tegelema võrdselt. Töö autori arvates saabli sotsiaalpoliitikaks nimetada eelnimetatud probleemidega tegelemist poliitilisel tasandil ehk ressursside ümberjaotamist riiklikult. Kasutatud kirjandus Einasto, M. Sotsiaalpoliitika kaks tahku. Hippokrates, nr 8, 1999. Kilvits, K. Sotsiaalpoliitika eesmärk. Äripäev 10.06.2002. Leppik. L. Sotsiaalpoliitika
kaitsesid naist mehe omavoli eest. Abielu: confarreatio pidulik Perekond ja seadusandlus Eesti laste- ja perepoliitika otsingul - 1.juuni lastekaitsepäev Laste- ja perepoliitika hõlmab riigi tegevusi, mis aitavad kaasa laste ja lastega perede heaolu arenemisele. Kaudse perepoliitika objektiks pole otseselt perekond, kuid sellel on perekondadele mõju (väga lai riiklike poliitikate ring hariduspoliitika, kultuuripoliitika, keskkonnapoliitika). Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele). Raske eristada sotsiaalpoliitikast. Lastepoliitika mõistet kasutab peamiselt ÜRO Laste Õiguste Konventsioon, mis on suunatud laste õiguste kaitsmisele. Ajalugu 1970.a. hakati maksma esimest korda sünnitoetusi. Eesti praegusele lastetoetuste süsteemile pandi alus 1992.a lastetoetuse seadusega. Samal aastal võeti vastu ka lastekaitseseadus. 1994
abordikäitumist ühiskonnas mõjutavad levivad väärtushinnanugs, riigi majanduslik olukord ning sotsiaal- ja perepoliitika. Kui ühiskonna suhtumine väärtustab laste olemasolu, perega koos veedetud aega, oma tervise eest hoolitsemist ja vastutustundlikku seksuaalkäitumist, siis on oodata sündivuse kasvu ning abortide arvu kahanemist. Seni, kuni aborti nähakse kui täiesti normaalset võimalust vabanemaks soovimatust rasedusest, püsib ka abortide arv kõrge. Riigi haridus-, sotsiaal- ja perepoliitikas peaks jätkuvalt töötama selles suunas, et harida eelkõige naisi abordi negatiivsetest mõjudest, propageerida naisi enam kasutama rasestumisvastaseid vahendeid ja rasestuma vaid juhtudel, kui naisel on siiras soov laps ilmale tuua. Eesti riik on selle poole liikunud tugevasti, sest abortide arv on märgatavalt langenud, üle mitmekümne aasta allapoole 10 000 piirini. Selle põhjuseks võib pidada nii laste kui noorte emade paremat nõustamist
Rännet saab mõjutada rände kvootide (teatud arv inimesi lastakse üle) ja elamis- ja töölubadega. Suremust saab vähendada arstiabi kvaliteedi/kättesaadavuses/hinna mõjutamise,selgitustöö, võimaluste avardamisega ning turvalisuse suurendamisega. Näiteks Eesti, sündimuse vähenemine. Sündivuse suurendamise saavutamiseks tuleb eelkõige kergendada lastega perede majanduslikku olukorda läbi rahaliste peretoetuste ja pakutavate teenuste. Võtmesuundadeks tänases Euroopa perepoliitikas on töö ja pereelu ühildamine (paindlikud töövormid, võrdsem kodutööde jagamine) ning kättesaadavad ja taskukohased lastehoiu võimalused, vanemahüvitis, toetada viljatusravi, kaotada lasteaia järjekorrad ja et iga laps saaks olla hoitud. 2.Maailmamajandus geograafia Ekstensiivne põllumajandus seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. Tagatakse
annaabi.ee 
