Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Kuid ka tema suri enne tööde lõppu. Templi lõpetasid 5 sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. 21.juulil 356. aastal e. Kr. (Aleksander Suure sündimise päeval) tempel hävitati. Tempel ehitati uuesti üles. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai ning ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne
Artemise templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati sammaste paigaldamine ning hoone püstitamine. Pärast Hersiphronose surma võttis ehitustöö üle tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Nii nagu isalgi, tekkisid ka Metagenese töös mõned probleemid seoses ehitusmaterjali transpordiga, kuid need said tänu arhitekti taibukusele lahendatud. Ka Metagenes suri enne templi valmimist, selle lõpetasid V sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. Ning nii oligi sündinud uus maailmaime. Ehitise valmimise aastat ei teata, kuid uskumatult täpselt teatakse selle hävitamise päeva. "Sel ööl, kui sündis Aleksander Suur, süüdati tempel," arvavad üksmeelselt enamus ajaloolasi. Aleksander Suure valitsemise ajal elas Efesos üle uue, järjekorras juba kolmanda õitsengu. Ta pakkus oma rahvale raha, et ehitada üles Artemise tempel, mille põletas maha Herostratos, kes oma
vahetpidamata terve päev Eufratist vett. Artemise tempel Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses. Tegemist oli gigantse joonia stiilis marmortempliga, mida ümbritses sammaste kaksikrida. Tempel oli Hersiphronose elutöö. Tema eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Peale tema surma jätkas tööd tema poeg Metagenes. Templi aga lõpetasid 5. saj eKr arhidektid Peonitos ja Demetrios. Seda ehitati 120 aastat ja lõpetati umbes 550. a eKr. Aastal 356 eKr põletas selle maha hullumeelne Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, mis tal ka õnnestus. Tempel taastati 323 eKr, kuid hävitati 262. a eKr sissetunginud gootide poolt. Tempel ehitati veelkord üles, kuid 401 aastal hävitati see lõplikult, ning ehitusmaterjali kasutati teiste ehitiste ehitamiseks. Kuna tempel ehitati sagedaste maavärinate vastu kaitseks soisele pinnasele, siis ajapikku
Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. · Templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Kuid ka tema suri enne tööde lõppu. Templi lõpetasid 5 sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. · 21.juulil 356. aastal e. Kr. tempel hävitati. · Tempel ehitati uuesti üles. · Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai ning ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas 8 sammast kummaski reas, külgedel oli 20 sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: 1.avar eeskoda pronaos, mille lage toetas 8 sammast
Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Kuid ka tema suri enne tööde lõppu. Templi lõpetasid 5 sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. 21.juulil 356. aastal e. Kr. (Aleksander Suure sündimise päeval) tempel hävitati. Tempel ehitati uuesti üles. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai ning ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas 8 sammast kummaski reas, külgedel oli 20 sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast:1.avar eeskoda
marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Kuid ka tema suri enne tööde lõppu. Templi lõpetasid 5 sajandil eKr arhitektid Peonitos ja Demetrios. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Kahjuks hävitas esimese templi 7. sajandil eKr üleujutus. Uus templi projekt valmis kümne aastaga. Ristkülikukujuline tempel oli pärast teist ehitust 115 m (377 jalga) pikk ja 46 m (151 jalga) lai. Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba
sammaste kaksikrida. Efesose piirkond kannatas sagedaste maavärinate all. Nende laastava mõju vähendamiseks soovitas Hersiphronos ehitada tempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Vundamendisüvendi laskis ta kaevata hästi sügava ning täita selle puusöe ja loomakarvade seguga. Niisugune vetruv aluspind pidi allmaatõugete korral ära hoidma templi purunemise. Efesose templit ehitati 120 aastat. Templi lõpetasid V sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. Oli sündinud uus maailmaime. [1, lk 73-74] 3.1. Templi välimus Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai (mõnedel andmetel 105 x 50 meetrit) ning ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas kaheksa sammast kummaski reas, külgedel oli kakskümmend sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega
Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Templi detailide transportimisel tekkisid temal samasuguseid probleeme nagu isalgi. Ta lahendas ülesande sarnaselt, ainus erinevus oli, et raskeid neljatahulisi arhitraave polnud võimalik veerlema panna, siis paigutas ta nende otstesse kiilutud talgedele hiigelsuured ja laiad puurattad. Kuid ka Metagenes suri enne tööde 11 lõppu. Templi lõpetasid 5 sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. Oli sündinud uus maailmaime. Templi valmimise täpne aasta ei ole teada, kuid see eest teatakse täpselt selle hävimise aeg. Nimelt pandi see põlema Alexander Suure sündimise päeval. Alexander pakkus rahalist abi selle uuesti ülesehitamisele, kuid tema abi ei võetud vastu. Uus tempel oli veel uhkem ja ilusam. Elanikud olid korraldanud ise korjanduse, müüdi maha vana templi sambad, naiste ehted ja muu isiklik vara.
Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Templi detailide transportimisel tekkisid temal samasuguseid probleeme nagu isalgi. Ta lahendas ülesande analoogselt, aga et raskeid neljatahulisi arhitraave polnud võimalik veerlema panna, siis paigutas ta nende otstesse kiilutud talgedele hiigelsuured ja laiad puurattad. Ja sai oma tahtmise. Kuid ka Metagenes suri enne tööde lõppu. Templi lõpetasid V sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. Oli sündinud uus maailmaime. Ehituse lõpetamise aastat me ei tea, see-eest on aga uskumatult täpselt teada templi hävitamise päev. "Sel öösel, kui sündis Aleksander suur, süüdati tempel," kirjutavad üksmeelselt peaaegu kõik ajaloolased. Aleksander Suure ajal elas Efesos üle uue, juba kolmanda õitsengu. Ta pakkus efesoslastele raha, et uuesti üles ehitataks tempel, mille põletas maha "see idioot Herostratos, et pääseda kirjandusse ja kooliõpikutesse", kuid
annaabi.ee 
