aktuaalsed, kuna pensionifondiga liitmine on kohustuslik kõigile, kes on sündinud aastal 1983 ja hiljem ning see puudutab kõiki eelpool nimetatud ühiskonnaliikmeid. Antud töö eesmärk on analüüsida II samba pensionifondide hetkeseisu Eestis, sh anda ülevaade pensionifondide pakkujatest, kirjeldada pensionifondiga liitunute arvu statistiliselt, võrrelda AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifonde ja teostada võrdlevanalüüs antud teenuspakkujate turuosadest, tasudest ja tootlusest. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: · anda ülevaade pensionifondide pakkujatest Eestis; · kirjeldada pensionifondidega liitunute arvu statistiliselt; · võrrelda AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifonde;
puhanud. Samamoodi hoolitsetakse lapsepuhkusele jäävate töötajate eest, kellele makstakse firma eelarvest lapsepuhkuse rahasid ning samuti ei peatata palga laekumist, vaid makstakse töötajale osaliselt palka edasi ka raseduspuhkuse ajal. Endine Eesti Ühispank SEB kasutab aga hoopis teist laadi motiveerimisstrateegiat. Nimelt maksab SEB oma töötajate innustamiseks neile tulemuspalka, mis tähendab, et töötajale makstakse selle pealt, kui palju ta näiteks pensionifonde müüb vms. Firma usub, et selline strateegia paneb töötajaid rohkem pingutama ja seega ka rohkem pensionifonde müüma. Materiaalsetest motivaatoritest rääkides ei ole alati tegemist üksnes esemelise või rahalise kasuga. Sinna alla kuuluvad ka ettevõtete poolt korraldatud erinevad motivatsiooniüritused nagu suvepäevad, talgud, jõulupeod jms, mis liidavad töötajaid paremini üheks suureks pereks
Rain Lõhmus Tõnis Haavel Andres Viisemann Tutvustus Alates 2009. aastast tegutseb LHV pangana. LHV Panga esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias, Vilniuses ja Helsingis. LHV Pangas töötab üle 100 inimese. Teenuseid kasutab üle 15 000 kliendi Eestis, Lätis ja Leedus ning 8000 Soomes. LHV II samba pensionifondidel on üle 50 000 kliendi, mis on suuruselt kolmas turuosa Eestis. Mida pakub LHV pank? Hoiuseid Ärilaene Arveldusteenust Väärtpaberivahendust Pensionifonde Personaalset nõustamist Varahaldusteenust eraisikutele ja ettevõtetele LHV fondid LHV Maailma Aktsiad Fond - investeerib hajutatult aktsiaturgudele üle maailma. LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond - investeerib majandus- ja tarbimise kasvust kasu saavatesse ettevõtetesse Ida- Euroopa.s LHV Pärsia Lahe Fond - investeerib Araabia poolsaarel asuvatesse riikidesse. Ajakiri Investeeri! Ajakiri neile, kes tunnevad huvi investeerimise ja Eesti majanduse käekäigu vastu.
siseaudiitor ning juhatusele alluv vastavuskontrolli spetsialist (Compliance Officer) ja riskianalüütik. 2010. aastal alustavad arveldusteenused. Finantsajakiri Euromoney valib LHV Panga parimaks portfellihalduse teenuse pakkujaks Eestis. Nõukogu liikmeks saab Raivo Hein. LHV Pank võtab üle Luottotalo Fenno OY ja laiendab tegevust Soome. Mida pakub LHV pank ? LHV pakub hoiuseid, ärilaene, arveldusteenust, väärtpaberivahendust, pensionifonde, personaalset nõustamist ja varahaldusteenust eraisikutele ja ettevõtetele. Institutsionaalsetele investoritele pakub LHV Balti turgude maaklerteenust. LHV fondid : · LHV Maailma Aktsiad Fond - investeerib hajutatult aktsiaturgudele üle maailma. · LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond - investeerib majandus- ja tarbimise kasvust kasu saavatesse ettevõtetesse Ida-Euroopa.s · LHV Pärsia Lahe Fond - investeerib Araabia poolsaarel asuvatesse riikidesse.
LHV Pank on võrreldes teiste pankadega rohkem keskendunud klientide varade kasvatamisel ja investeeringute haldamisele. LHV Pannast saab võtta paindlikku laenu börsil noteeritud väärtpaberite tagatisel. Laenu tähtaeg on üks kuu, kuid see pikeneb vajaduse korral automaatselt. Laenu võid tagasi maksta ka enne tähtaega. Laenuvõtmise ja tagasimaksmise eest eraldi tasuma ei pea, samuti pole lepingutasu. Laenu intressimäär sõltub keskpankade intressimääradest. LHV pakub mitmekesiseid pensionifonde: LHV XL ( L, M, S, XS). LHV XL julgem valik. Investeerib kuni 50% aktsiaturgudele, suurem osakaal arenevatel turgudel. LHV L Enamus klientidest koguvad pensioni just siin. Investeerib kuni 50% aktsiaturgudel. Arenevate riikide kõrval on suur osatähtsus arenenud tööstusriikidel. LHV M -- investeerib kuni 25% aktsiaturgudele ja enamuse võlakirjadesse. Sobiv valik siis, kui pensionieani on 3-5 aastat. LHV S -- turvaline valik! Aktsiaturgudele ei investeeri. Eesmärk on kasvatada raha
VAHE KOKKUVÕTEKS: Kolme samba süsteemis on valitsuse peamine roll kindlaks määrata mängureeglid, otseselt majandada I sammast, pakkuda tagatisi II sambale ning luua tugev järelvalve- ja regulatsioonisüsteem II ja III sambale. Tööandjad teevad sissemakseid (riikliku sotsiaalmaksu näol) I sambasse. Töövõtjad teevad kohustuslikke makseid II sambasse ja võivad vabatahtlikult osaleda III sambas. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Mille järgi ma peaks endale pensionifondi valima? Pensionifonde pakuvad mitmed pangad. Fondid erinevad üksteisest ka riskantsuse poolest. Fondijuht (pank) on sul mõistlik valida selle järgi, et milliseid tulemusi on üks või teine fondijuht (pank) siiani saavutanud. Kas pensionifond saab pankrotti minna? Ei. Kui pensionifond teeb investeeringuid, millega kaotatakse raha, siis see mõjutab negatiivselt fondiosaku hinda (osaku hind kukub), kuid fondi pankrot on tehniliselt välistatud. Millised seadused reguleerivad pensionifondide tegevust?
(www.pensionikeskus.ee) Inimene on oma pensionipõlve eest täielikult hoolt kandnud, kui lisaks esimesele sambale ehk riiklikule pensionile ja teisele sambale ehk kogumispensionile on liitunud ka täiendav kogumispension ehk kolmas sammas. 2 1. EESMÄRK JA VAJALIKKUS Pensionireformide peamine eesmärk oli kindlustada tulevastele pensionäridele sissetulek ka tulevikus. Selleks otsustati kasutada erasektori juhitavaid pensionifonde. Riiklik pension on solidaarsusphimttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövimetuse vi toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Kogumispensionidel põhinev süsteem võimaldab rahvastiku struktuurist tulenevaid probleeme leevendada. Vale oleks väita, et sellest lõikavad kasu üksnes noored, sest
osakute omanik siiski kaitstud. Kuigi pensionifondi osaku omanikul on õigus teatud ajavahemiku tagant vahetad fondivalitsejat ja kolida oma pensioniosakud teise fondi ei taga see siiski pensioniosakute väärtuse säilimist kuna pensionifondi vahetamisele mõeldakse tavaliselt alles siis kui osakute väärtus on juba drastiliselt vähenenud. Selliseid näiteid ei pea hakkama ka kaugel otsima. Viimaste aastate majandus olukorrast lähtuvalt on ka Eestis mitmeid pensionifonde, mille väärtus on tänasel päeval väiksem kui rahaline väärtus, mille eest fondiosakuid on ostetud. 26 Kogumispensionide seadus - RT I 2010, 38, 231 - § 32 lg 1 27 Investeerimisfondide seadus - RT I 2010, 9, 41 - § 78 lg 3 28 Tagatisfondi seadus - RT I 2008, 59, 330 - § 61 lg 1 Kokkuvõte Võib öelda, et riigi poolne algatus pensionisüsteemi reformimiseks ning seeläbi kohustusliku kogumispensioni kehtestamiseks on vajalik
Mõlemat tüüpi fondi osakuid või aktsiaid ei või avalikult välja lasta ilma emissiooniprospektita. 107.Mida tähendab fondide puhul varade lahususe printsiip? Fondi haldamisel kehtib varade lahususe printsiip, mis tähendab, et halduri varad ja depoopanga varad peavad olema lahus fondi varadest ning fondivalitseja finantsraskuste või pankroti korral ei rahuldata nõudeid fondivalitseja vastu fondi varadest 108.Mis iseloomustab Eesti II samba pensionifonde (tooge näiteid fondidest)? II. samba fondi puhul inimene paigutab ise 2% brutopalgast ja saab juurde riigilt 4% palgast. 1983. aastal ja hiljem sündinutele on 2 sammas kohustuslik. Kui isik soovib enam pensionipõlveks säästa, kui pakub seda 2. sammas, siis võib ta täiendavalt investeerida 3. sambasse. 109.Mis iseloomustab Eesti III samba pensionifonde (tooge näiteid fondidest)? III samba fondi osakuomanikul on õigus nõuda osakute tagasivõtmist (pensioni
Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) asutamise Maastrichti kriteeriumidele. Kõige suurem probleem seisneb selles, et enamikus riikides rahastatakse pensionifonde riiklike skeemide kaudu. Järgne 35 aasta jooksul tõuseb üle 65 aastaste ja vanemate inimeste osatähtsus kogu euroopa elanikkonnas praeguselt 15 protsendilt 25 protsendini ning tööjõuline elanikkond väheneb. Praegu on majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) kuuluvates riikides 15-64 aastaste ja üle 65 aastaste vanuste suhe vastavalt 100:20. Kui Lääne-Euroopas on keskmiselt ühe pensioniealise kohta 5 tööealist, siis aastaks 2040
annaabi.ee 
