· Romaanist lühem · Ülesehituselt lihtsam 2.) Põhiteemad: · Arutleb suuruste üle · Sa ei pea olema suur, et osata mõelda 3.) Konflikt: · Keegi ei saa kõike teada 4.) Oluliseim stseen: · Mikromegas annab üle tühja raamatu. Näitab et ta ka ei tea kõikie ja et kõike teadmisi ei saagi ilmselt ühte kohta kirja panna 5.) Põhitegelased · Mikromegas elas planeedil Siriuse tähe ümber, 8 penikoormat pikk, oli mingi tark vend, 1000 meelt, elab kaua(700x15000 aastat), tahtis teada saada uusi asju. Ta nimi on vastandlik: mikro on nagu väike ja mega on suur. · Saturnalane 72 meelt , elab 15000 aastat 6.) Küs: · Kas on olemas kõike teadvaid olendeid? · Kas keegi saab kõike teada?
ning saatnud oma soojust isegi sitketele juurtele, kuui kuuldi hääli hõikavat metsatihnikus, mille lehiskate kümbles pilvitu juunipäeva sädelevas valguses, samal ajal kui puutüved kerkisid oma sünkjas väärikuses nende all olevais varjudes. Lk 28 -- Neemega ühel tasapinnal laius avar vetepind, nii rahulik ja äbipaistev, et paistis puhta mägiõhu sängina, mis oli surutud küngaste ja metsade raamistusse. Järve pikkus oli umbes kolm penikoormat, kuna laius oli ebaühtlane, paisudes poole penikoormani või neeme vastas veelgi rohkem ja ahenedes lõuna poole vähem kui poolele nimetatud vahemaast. Järve piirjooned olid muidugi ebakorrapärased, moodustades hulga lahtesid ja palju esiletungivaid, madalaid neemi. Järve põhjapoolses või lähemas otsas piiras teda üksik mägi, millest ida ja lääne poole laius madal maa, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks. Ometi oli maa üldiselt mägine, kõrged künkad
Vähemalt eestlaste suhtes pidi seda asja osaliselt otsustama Paide läbirääkimine ordu ja eestlaste vahel. Võitlused ordu vastu Ordumeistri reetlikkus ja eestlaste kuningate tapmine jäi esialgu saladusse ning seda püüdis ordu ära kasutada. Ta suunas oma väed Tallinna lähistele. Lähipäevadel ründas ordu vägesid mitu väikest eestlaste salka, kuid kõik said hävitavalt lüüa. Esialgu tundus edukas eestlaste pealetund Põltsamaa foogtile, kes ordu vägedest pool penikoormat eemal oli. Kuid peagi saabusid viimased Põltsamaa foogtile appi ning eestlased pidid sohu taganema. Rüütlid läksid jalgsi sohu ning eestlased kandsid hävitavaid kaotusi. Seejärel piirati soo ümber ning eestlastele lubati armu anda, kui nad soost välja tulevad. 15 eestlast andsid alla ning neile anti armu. Järelejäänud 1600 eestlast hukati soos.Ka Sõjamäe lahing toimus soos. Eestlased olid teada saanud allumistingimuste tagasilükkamisest ordumeistri poolt. Sõjamäe rabas peetud
Vastus:Portugal suhtus Kolumbuse edusammudesse alguses põlglikult, ent kui too oma esimeselt retkelt naastes Lissaboni maabus,hakkas Portugali kuningas taipama, mis kasu võivad läände suunatud avastusretked anda.1494 aastal sõlmiti Tordesillase leping, mis sõlmiti vastutuleliku hispaanlasest paavsti Alexander VI abil ning jättis portugallaste mõjusfääri Aafrika ja hispaanlaste mõjusfääri läänepoolsed maad.Viimasel hetkel õnnestus portugallastel nihutada demarkatsioonijoont 275 penikoormat lääne poole, tuues põhjenduseks väite, et nende laevad lõunasse suundudes sageli sunnitud sobivasse tuulde sattumiseks purjetama kaugele Atlandile. 10) Kes oli Elisabeth I isa?-(lk 207) Vastus: Elisabeth I oli Henry Viii'nda tütar. 11) Mitu last oli Henry Vii'dal?-(lk 206-207) Vastus: Poeg Edward VI ja tütar Elisabeth I 12) Täida lüngad.-(lk 216) Esimene riik mis uute arengute võimu tunda sai, oli Calvini kodumaa .................................... (Prantsusmaa).Calvin oli sealt .
väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Võitlused ordu vastu Ordumeistri reetlikkus ja eestlaste kuningate tapmine jäi esialgu saladusse ning seda püüdis ordu ära kasutada. Ta suunas oma väed Tallinna lähistele. Lähipäevadel ründas ordu vägesid mitu väikest eestlaste salka, kuid kõik said hävitavalt lüüa. Esialgu tundus edukas eestlaste pealetund Põltsamaa foogtile, kes ordu vägedest pool penikoormat eemal oli. Kuid peagi saabusid viimased Põltsamaa foogtile appi ning eestlased pidid sohu taganema. Rüütlid läksid jalgsi sohu ning eestlased kandsid hävitavaid kaotusi. Seejärel piirati soo ümber ning eestlastele lubati armu anda, kui nad soost välja tulevad. 15 eestlast andsid alla ning neile anti armu. Järelejäänud 1600 eestlast hukati soos. Ka Sõjamäe lahing toimus soos. Eestlased olid teada saanud allumistingimuste tagasilükkamisest ordumeistri poolt. Sõjamäe rabas
Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Võitlused ordu vastu Ordumeistri reetlikkus ja eestlaste kuningate tapmine jäi esialgu saladusse ning seda püüdis ordu ära kasutada. Ta suunas oma väed Tallinna lähistele. Lähipäevadel ründas ordu vägesid mitu väikest eestlaste salka, kuid kõik said hävitavalt lüüa. Esialgu tundus edukas eestlaste pealetund Põltsamaa foogtile, kes ordu vägedest pool penikoormat eemal oli. Kuid peagi saabusid viimased Põltsamaa foogtile appi ning eestlased pidid sohu taganema. Rüütlid läksid jalgsi sohu ning eestlased kandsid hävitavaid kaotusi. Seejärel piirati soo ümber ning eestlastele lubati armu anda, kui nad soost välja tulevad. 15 eestlast andsid alla ning neile anti armu. Järelejäänud 1600 eestlast hukati soos. Ka Sõjamäe lahing toimus soos. Eestlased olid teada saanud allumistingimuste tagasilükkamisest ordumeistri poolt
Mil viisil lõpp saabub, on üsna ebaoluline. Oluline, et aja siil, mis meid lõpust lahutab, on tähtusetu, see on umbmäärase kestvusega tarbetu oleviku jätk. Mõlemat – mütoloogilist ja kunstilist tuleviku kujutamise viisi ühendav lüli on tuleviku muutmine verevaeseks. Igatseva tuleviku energia intensiivistab olemasoleva materiaalse tegelikkuse kujundeid, eeskätt elavat lihast-verest inimkuju. Kangelane hiiglane, idealiseeritud isu ja unega, (astub 7 penikoormat korraga jne.) Mitte milleski ei välju rahvaluule realistlik fantastika reaalse, materiaalse maailma raamest. Ta ei täida reaalsuse tühikuid ideaalse ja sealpoolsega. Rüütliromaani kronotoop Ajakäsitlus väga sarnane proovilepanekuromaaniga. Üksikud kohtumised, situatsioonid, kus aeg omab vaid tehnilist funktsiooni. Vältimatult ilmub ka samasuse proovilepanek (truuduse, rüütliau proovilepanek). Tegelane kandub maagia tagajärjel võlumaailma
fosfortuluke. Lõpuks sai kell kätte oma täishoo; kogu torn värises: talad, vihmarennid, kivid, kõik müdi-ses kaasa alates alusvaiastikust kuni ristlillikuteni tornitipus. Quasimodo kees siis üle: ta jooksis siia-sinna, värises koos torniga pealaest jalatallani. Kütkeist pääsenud märatsev kell näitas vaheldumisi kord ühele, kord teisele torniseinale oma pronkskurku, kust välja paiskus tormihoog, mida võis neli penikoormat ringi kuulda. Quasimodo asus 8 3 selle avatud kurgu ette, ja kella käiku jälgides kükitas ta vahel maha, tõusis vahel jälle üles, hingas endasse jalustrabavat õhku, vaatas mõnikord alla platsile, mis kakssada jalga allpool rahvast kihas, vahel jälle päratu pikale vasktilale, mis vahetpidamata kõrvus ulgus. See oli ainus keel, mida ta kuulis, ainus heli, mis häiris maailma vaikust. 146 Siis ajas ta ennast kohevile kui lind päikese paistel. Äkki nakkas temasse kella maruhoog,
Inimene rõõmustas ja lootis homseks ilusat ilma. Aga näe -- vaevalt kustus viimane heledam kuma tumesinise võlvi äärelt, seal värvis see ennast teises köhas mustaks, käre kirdetuul külvas taevavõlvi pilvi täis, vihm, lumega segatud, kähises maha. Hommikul oli taevas hall, tuul külm, maa mudane, sopase vee sooned sirisesid kollasteks ojadeks kokku. Ühel pilvisel ööl -- see oli jüriöö -- peatus 91 üksik ratsamees kõrgel künkal, umbes poolteist penikoormat Tallinnast. Ratsanikul oli pikk talu-pojakuub õlgade ümber ja pehme kaabu sügavale silmile tõmmatud. Öö oli, nagu öeldud, pilvine, taevas tume ja täpiline nagu mättane maa. Pilvetäppide vahel väänlesid risti-põigiti heledamad jooned, mille kaudu kuu kiired nõrka kuma uinuva maa üle valasid. Kõle öötuul köhas tumedasti ümberkaudsetes metsades ja vingus ratsaniku pea köhal üksiku männi okstes.
annaabi.ee 
