Pelletiküte MIS ON PELLETID? Pelletid (saepurugraanulid, puidugraanulid) on metsa ja puidutööstuses üle jäävast saepurust või saepuruks jahvatatud höövlilaastust suurel rõhul kokku pressitud väikesed silindrilised pulgad läbimõõduga 610 mm. Saadav kütus on tänapäeval ainuke kodumaine taastuvenergia valdkonda kuuluv katlakütus, millega kütmine on niisama puhas, mugav ja automatiseeritav kui õli- ja gaaskütte korral. Pelleteid hakati tootma selleks, et mõistlikul moel ära kasutada saetööstuses tekkivaid jääke. Saepuru ennast ei ole majanduslikult otstarbekas põletada, sest väga mahuka ja kaalult kerge kütuse vedu kauge maa taha läheks liiga kalliks. Lahenduse pakkus saepuru pressimine pelletiteks seitsmest kuupmeetrist saepurust saab kuupmeeter pelleteid, mis kaalub ligikaudu 650 kg. Pelleteid on peamiselt kahte liiki kvaliteetpelletid, mida maailmas tuntakse nime all
SOOJUSE TOOTMISEKS- Praegu saadakse biomassipõhist energiat peamiselt puidu põletamisest tekkiva soojusena. Kuigi biomassi otsene põletamine soojuse tootmiseks ja sellel põhineva aurutsükli käitamine on tänapäeval tööstuslikult arenenud, on meil sellele vaatamata kohustus pidevalt tõhustada süsteeme ja tehnoloogiat ning vähendada sellega kaasnevaid heitmeid. Soojuse tootmiseks kasutatakse kahte erinevat süsteemi: lokaalküttesüsteeme, kus põletatakse tavaliselt halupuid, pelleteid (puidugraanuleid), hakkpuitu jm, ning kaugküttesüsteeme, kus restkoldega või keevkihtkateldega katlamajades põletatakse hakkpuitu, puidujäätmeid, saepuru, turvast, põhku jm. SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMISEKS- Soojuse ja elektri koostootmisel kasutatakse samaaegselt elektri genereerimisega heitsoojust kaug- või lokaalküttes või tööstuse soojusvarustuses. SEKi võib rakendada nii ühepereelamute kui ka elamugruppide
a. 2,2 miljonit tonni, 17% rohkem kui 2011.a. Tootmisvõimsus kasvas 14,8% ja ulatus 3,1 miljoni tonnini. Pelletite tarbimine oli 2012.a. 1,7 miljonit tonni, kasv 21,4%. 2013. aastaks prognoositakse tootmismahule ja tootmisvõimsusele tagasihoidlikumaid kasvunumbreid, 5% ja 6% vastavalt, kiire kasv jätkub aga tarbimises. 2013.a. kasvab pelletite tarbimine Saksamaal 18% ja saavutab mahu 2 miljonit tonni. 2012.a. lõpus arvati Saksamaal olevat 278 000 pelleteid kasutavat kütteseadet, neist 185 000 on võimsusega alla 50 Kw ehk peamiselt kodudes. 2013.a. prognoositakse lisanduvat 47 000 pelleteid kasutavat kütteseadet. 2012.a. toodeti Saksamaal 90% puidupelletitest saeveskite tootmisjäätmetest ja nende keskmine hind oli 236 eurot/tonn, 40% odavam kui kütteõli. Saksa Pelletite Instituudi (DEPl) viimaste hinnangute järgi kasvab ENplus sertifikaadiga pelletite ülemaailmne tootmismaht 8,53 miljoni tonnini 2013. aasta lõpuks.
· soojuse tootmine Praegu saadakse biomassipõhist energiat peamiselt puidu põletamisest tekkiva soojusena. Kuigi biomassi otsene põletamine soojuse tootmiseks ja sellel põhineva aurutsükli käitamine on tänapäeval tööstuslikult arenenud, on sellele vaatamata kohustus pidevalt tõhustada süsteeme ja tehnoloogiat ning vähendada sellega kaasnevaid heitmeid. Soojuse tootmiseks kasutatakse kahte erinevat süsteemi: lokaalküttesüsteeme, kus põletatakse tavaliselt halupuid, pelleteid ehk puidugraanuleid, hakkpuitu, ning kaugküttesüsteeme, kus restkoldega või keevkihtkateldega katlamajades põletatakse hakkpuitu, puidujäätmeid, saepuru, turvast, põhku. · soojuse ja elektri koostootmine Soojuse ja elektri koostootmisel kasutatakse samaaegselt elektri genereerimisega heitsoojust kaug- või lokaalküttes või tööstuse soojusvarustuses. Soojuse ja elektri koostootmist võib rakendada nii ühepereelamute kui ka elamugruppide energiavarustuses,
Injektsioonipõletites suunatakse põlemisõhk põletisse gaasijoa kineetilise energia arvel, kusjuures gaas ja õhk segunevad põleti sees. Sundsegunemispõletites suunatakse põlemisõhk põletisse või koldekambrisse ja segatakse gaasiga õhuventilaatori abil. 28. Tahkekütuse põletustehnoloogiad. Põletid. · Saepurugraanulid on juba aastaid olnud üks kiireima kasvuga alternatiivne energiaallikas maailmas. Peale eramajade kasutatakse pelleteid ka kaugkütte soojuse tootmiseks. Pelleti teeb nii atraktiivseks see, et esiteks on toorme näol tegi tootmisjäägiga. Teiseks on pelletite põletamisel tekkivad suitsugaasid keskkonnasõbralikumad. · Firma Ecotec põletid kasutavad alt ülesse toimiva toitesüsteemiga põletamist, kus ka kõige väiksemad osakesed põlevad täielikult juba enne, kui nad tuhaga koos eemalduksid põlemistsoonist. Puitpelletite kasutamine on analoogne kütteõli põletamisega
Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6-10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse saematerjali järeltöötluses tekkivat saepuru ning höövlilaastu. Kasutatakse nt kütmiseks. 40. Millist rohtset biomassi maailmas ja Eestis kasutatakse? Õled. 41. Milles seisneb biomassipõhiste kütuste eripära? Need on taastuvad. 42. Millist tüüpi kütuseks võib turvast liigitada Fossiilkütuseks. 43. Milliseid turbakütuseid toodetakse? turbabriketid, pelleteid, küttefreesturvas, küttetükkturvas. 44. Mille poolest erinevad kütte- ja kasvuturvas? Mis on van Posti skaala? kasvuturvast kasutatakse kasvupinnasena, kütteturvas lasub selle all ja kasutatakse kütteks. Seda kas turvas sobib kütusena või mitte näitab tema botaaniline koostis ja lagunemisaste. Maailmas on enamlevinud Rootsi turbateadlase Lennert von Posti poolt 1920 a. väljatöötatud skaala H1...H10. Turvast lagunemisastmega H1 kuni H3 peetakse kütteturbana sobimatuks,
päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes. Biogaasi kütteväärtus on võrreldav maagaasi kütteväärtusega. Puitbrikett on toodetud puidujäätmetest (saepuru, höövellaastud, raielaastud), mis on suure surve all kokku pressitud. Pelletid on puidujäätmetest koosnevad graanulid. Neid toodetakse saeveskite ja puidutöötlemisettevõtete puidujäätmetest, metsatöötlemise jäätmetest (saepuru, höövlilaastud). Pelleteid on võimalik toota ka koorest, energiakultuuridest ja põhust. Biomassi varude peamised allikad: · mets ja lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt); · õlikultuurid (raps, päevalill); · suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, sorgo, suhkruhirss) · tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder); · puidujäätmed (raie-, puidutöötlemis- ja ehitusjäätmed); · põllumajandusliku tootmise jäägid ja jäätmed (õled, sõnnik,
Aastane tootmisvõimsus on 50 000 m3 ja tehases töötab 160 inimest. Peaaegu kogu kõrgekvaliteedilise kasevineeri tootmiseks vajalik tooraine varutakse Eesti metsadest. Graanulinvest AS AS-i Graanulinvest asutasid Eesti aktsionärid 2003. aastal, firma kuulub praegu Euroopa viie suurima pelletitootja hulka. AS Graanulinvestil on Baltimaades 6 tehast, mille tootmisvõimsus on 500 000 tonni. Eestis paiknevad AS Graanulinvesti tehased järgnevalt: Imavere- 100 000 tonni pelleteid aastas; Helme - 100 000 tonni; Delcotek Imaveres - 40 000 tonni; Näpi - 10 000 tonni. AS Graanulinvesti Eesti tehased toodavad aastas 250 000 tonni, Lätis 100 000 tonni ja Leedus 80 000 tonni pelleteid aastas. Peaaegu kogu toodang eksporditakse Euroopasse, sest pelletite kodumaine tarbimine on Baltimaades väga vähene, näiteks Eestis umbes 13 000 tonni aastas. AS Graanulinvest on asutanud koduturul pelletite müügiks tütarfirma AS Pelletiküte
2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2 Tamsalu katlamajas kasutusel olevad kaks põlevkiviõlikatelt (K-110 ja FUTER-2) on tagavarakatlad, mis tähendab, et neid rakendatakse ainult juhul kui esineb probleeme kahe põhikatla (hakkepuidu- ja põhukatla) juures. Umbes 1% katlamaja poolt toodetavast soojusest on põlevkiviõlikatelde abil. (Vaata lisa 6) Põlevkiviõlikatlad on kolde liigitamise alusel kamberkoldega katlad. Kamberkoldega kateldes põletatakse gaaskütuseid, vedelkütuseid ja pelleteid. Põlemine toimub kolde mahus. Üks kamberkollete kõige tähtsamaid osi on põleti, mida liigitakse gaasipõletiks, õlipõletiks, tahkekütuse põletiks ja graanuli- ehk pelletipõletiks. Mõlemad põlevkiviõlikatlad on õlipõletiga katlad, sest põlemismaterjaliks on põlevkiviõli.27 Mõlemad põlevkiviõlikatlad on suhteliselt võrdväärsete nimivõimsustega katlad, sellel põhjusel kasutatakse neid ka katlarikete puhul sama palju. Põlevkiviõlikatelde
Reeglina paiknevad turbabriketitehased turbarabade ligidal. Et briketitootmine saaks toimuda pidevalt, tuleb freesturvast toota suve jooksul niipalju, et sellest jätkuks vähemalt aastaks. Et vältida tooraine puudusest tingitud seisakuid briketitootmises, toodetakse soodsate suvede jooksul freesturvast varuks ka järgmiseks aastaks, mis võib osutuda vihmaseks ja turba tootmiseks ebasoodsaks. Freesturbast saab toota ka pelleteid. Kasutatakse samalaadseid pelletipresse kui puitbrikettide tootmiselgi. Rakendatud on kaht erinevat turbapelletite tootmise tehnoloogiat tootmine otse rabas ja tootmine tehases. Rabapelletite tootmisel peaks toorainena kasutatav freesturvas olema võimalikult kuiv, sest edasine kuivamine toimub ainult pressimisel vabaneva energia toimel. Tehasepelletite tootmisel kuivatatakse pelleteid tootmise käigus lisakuivatiga ja saadakse madalama niiskusega pelletid kui rabas tootmise korral.
annaabi.ee 
