Mitmesuguseid kultusenukke on tundnud ka enamik 20. sajandi loodusrahvaid. Peko on olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumalus. Setumaal peeti Pekot üldiseks aitajaks ning õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Pekot kujutas puunukk, mille ees ja peal põletati küünlaid. Kuju hoiti valgesse linasse mähitult viljasalves ning toodi sealt välja erilistel puhkudel. Peko kultus püsis Setumaal elusana 20. sajandini, viimane teadaolev palve Pekole on üles tähendatud 1930. aastatest. Tänapäeval peavad setud Pekot oma rahvuskangelaseks ning kuningaks, kelle nime ja kujundit kasutatakse rahvussümbolina. Igal aastal toimuvate Setu Kuningriigi päevade ajal valitakse taevase kuningas Peko maapealne asemik ülemsootska. Kultusnukud kuulusid täiskasvanute maailma. Nukumängu pühaduse kaotamise järel ei raatsinud suured inimesed nukkudest päriselt loobuda. Nii muutusid 15.sajandil Euroopa kuningakodades populaarseks moenukud
Hiljem tähendas ta metsvaimu, haldjat. Taimeriik määrati Metsiku tegevusalaks ja niisviisi laiendes tema mõjupiirkond ka põllule. Muiste olevat iga mets olnud karjamaa, kuni siis ta ära laastatakse. (põhjapõtrade näide). Niisiis on kerge järeldada, kust Metsik oma võimu sai kariloomade üle. Temast loodeti, et ta hoiab hundid eemal ning kaitseb karja kahju eest. Peko Pekole oletatakse viikingi algupära. Loorits arvab, et tegu võis olla Freyri sulase Byggviriga, mis aga omakorda on seotud byggiga (teravili), see aga Beow´iga. Aga samas on Peko ilmselgelt soome-ugri päritoluga nimi(soome Pellon-Pekko). Temast on teateid setust ja võrumaa idapoolsest servast, Obinitsa külast. Ta olnud kas puunukk või siis leivalabidas, mõnikord ka lapsesuurune (48 cm) vahakuju. Ta on linnusarnane jumalus. Tema ees põletati küünalt, mis asus vasest keeratud spiraalis
· Magustoite hakati alles eelmise saj. alguses valmistama · Varem makarone eriti ei tarvitatud ÕLU JA KALI: · Vana-Ida kultuurirahvad jõid ka õlut · Juba 3000 eKr jõid egiptlased õlut · Õlle valmistamine: linasest kuumutamine · 15. Saj. oli Tlns õllekandjateks eestlased · Talgulistele pakuti õlut alates 18.-19. Sajandist · Õlu oli ohvrianniks ja õhvripidustustest osavõtjate joogiks · Seto külas ohverdati õlut Pekole · Lee- lahtine tulease · Pulma ja matusekombes oli õlu ka ohvrianniks · Varrud- katsikud · Jõulud olid õllepühad · Mihklipäevaks tehti õlut, sest siis tähistati välitööde lõppu · 19. Saj. peale 1ms lõppu hakati suurt tähelepanu pöörama koduõllele · Kosjal olijatele toodi õllet suure kannuga · Kali oli õllest saadud jook, kalja ei pandud kinnisesse anumasse, õlut aga pandi MATUSETOIDUD: · Kaunviljad, tangupuder, kapsad, lihatoidud
eestlased 1880-1890.aasatel.Kõik varasemad teated rõhutavad kultuse saladust ning raskusi selle kohta informatsiooni hankimisel.Peko pidustused toimusid kaks korda aastas:kevadel ja sügisel;kogukonna ühine varjatud ettevõtmine.Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning mida viidi külvi ajal põldudele.Pidustuste ajal paigutati Peko kuju tare või rehe keskele;kuju peale või ümbes asetati küündlai.Ringis,ümber kuju liikumine ning Pekole suunatud palved, tema ees palvete lugemine.Uue Peko-papi valimine vereliisuga.Peko kuju on valmistatud kasepuust ning on 48cm kõrge.Kuju on kaetud küünlavahaga ja nõega.Mõnda kuju kasutati küünlajalana.Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna-riitustel osalesid ainult jõukamad peremehed.Suuline pärimus, mis rõhutab Peko kultuse tõsiseltvõetavust.Väljaspoolsete kirjeldajate järgi oli tegemist paganliku
viidi põllu äärde, et viljaõnne oleks. Raske sünnitus, mis polekski võimalik olnud, kui Essu ja Maarja appi poleks tulnud ja oma kätega last vastu poleks võtnud. Essu paneb lapse nimeks Peko. Tugev poiss. Mägi, mäe keskel puu, puu all neiu, vaeslaps nagra. Ema saab aru, et Peko peab selle tüdruku naiseks võtnud. Kuna ta on vaeslaps, siis on ta ka Essu ja Maarja laps. Essu ja Maarja võtavad Peko ja Nagra vastu, lubatakse lahkesti Nagra Pekole naiseks. Peko räägib, et kuigi Nagra on vaeslaps pole ta kuskil nii hästi söönud kui Essu ja Maarja juures. Vahepeal igast imelikke sündmusi, tuleb sõda ja Nagra satub Venemaale, sest Peko on vahepeal venelaste käes vangis. Nagra läheb pojaga Pekole järgi, poeg saab surma. Nagra on vägev nõid. Peko on tagasi jõudnud ja ta on väga kurb. Käib paastumas ja palvetamas koopas. Askeet. Sõdalane talumees ja askeet. Jeesus tuleb uuesti tema juurde ja kuulutab ta setude kuningaks
Enne nelipühi, varahommikul kui päike veel ei paistnud, pidasid noored Seto mehed maha rituaalse võitluse. Nad võitlesid niikaua kuni esimene veri oli kellelgi väljas, see kellel veri lahti, oli järgmise aasta pidustuste võõrustaja. Teine pidustus Peko auks oli pärast viljalõikust. Peko kujusid hoiti aastaläbi viljaaitades peidus mähitud valgetesse linadesse, kuju peas olid tüüpiliselt augud küünalde jaoks. Viimane teadaaolev palve Pekole on aastast 1930. Õlekujud Lääne-Eestis kui Skandinaavia mõju. Tõnni kultus Vändras. Pühaku või kaitsehaldja auks süüdatud küünal. - mille kohta see käib? (Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?) Näiteks Karjalas lapsed mängivad setode vereliisule sarnast üle aia hüppamise mängu ja laulavad sealjuures paar rida, kus kõlab pellon pekko. Tegelikult neid paralleele on palju rohkem, Hagu artiklis on ju kirjas.
50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko auks peeti kaks korda aastas pidustusi, see oli varjatud ja sellest võttis osa kogukond, ühine õlu ja jagatud söök. Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti salves ning viidi külvi ajaks põllule. Pidustuste ajal paigutati peko kuju tare keskele ja tema pähe küünal. Ringi ümber liikumine ning Pekole suunatud palved. Vereliisuga valiti uus Peko-papi. Paralleelid: õlekuju Lääne-Eesti rahvastel, tõnni kultus Vändras. 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Setode eepose andis välja setu rahvalaulil Anne Vabarna ning see avaldati esmakordselt 1995. aastal soomes. Teks kirjutati üles 1927. etteütluse põhja. Viljakusjumal Pekost sai eeposes reaalne isik, vägimees ja sõjamees, hiljem isegi kuningas. 52
põlde ja saaki. Enne nelipühi varahommikul, kui päike veel ei paistnud, pidasid noored Seto mehed maha rituaalse võitluse. Nad võitlesid niikaua kuni esimene veri oli kellelgi väljas, see kellel veri lahti, oli järgmise aasta pidustuste võõrustaja. Teine pidustus Peko auks oli pärast viljalõikust. Peko kujusid hoiti aastaläbi viljaaitades peidus mähitud valgetesse linadesse, kuju peas olid tüüpiliselt augud küünalde jaoks. Viimane teadaaolev palve Pekole on aastast 1930. Õlekujud Lääne-Eestis kui Skandinaavia mõju. Tõnni kultus Vändras. Pühaku või kaitsehaldja auks süüdatud küünal. - mille kohta see käib? (Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?) Näiteks Karjalas lapsed mängivad setode vereliisule sarnast üle aia hüppamise mängu ja laulavad sealjuures paar rida, kus kõlab pellon pekko. Tegelikult neid paralleele on palju rohkem, Hagu artiklis on ju kirjas. Mokšalastel ja mordvalastel on ka
vanasti külaühiskonnaelus tähtis koht. Õlut joodi nt koormiste tasumise päeval, pulmades, varrudel, harvem matustel, aga kindlasti jõuludeks. [] Tingimata kuulus õlu esivanemate hingede, viljakuse- , kodu- ja veehaldjatele toodud ohvriandide hulka. Lõuna-Eestis nimetati ohvriõlut kahjaks. Loomade edendamise heaks joodi karjakahja, põlluviljakuse soodustamiseks rukki- ehk rüäkahja. Kahja joomisel kallati haldjatele mõeldud osa maha. Setud tõid õlut ohvriks viljakushaldjale Pekole, vändralased Tõnnile, saarlased veevaimudele ja maaemale, pruudid pulmas uue kodu õues ja hoonetes koduhaldjatele jne. [] Õllest valmistati vanal ajal erilist pulmatoitu soeõlut ehk peergast. See oli soojendatud õlle ja leiva pudi, mille lahjendamiseks lisati piima või vett, magustamiseks mett, siirupit või 15 suhkrut. Lõuna-Eestis joodi pulmas magekahja soojendatud õllevirret, millele lisati mett ja sõiratükikesi. []
Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko pidustused 2 korda aastas, kevadel ja sügisel, kogukonna ühine varjatud ettevõtmine Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning viidi külvi ajal põldudele Pidustuste ajal Peko kuju tare või rehe keskel, kuju peale või ümber asetati küünlaid Ringis ümber kuju liikumine, Pekole suunatud palved, tema ees palvete lugemine Uue Peko-papi valimine vereliisuga Kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna ainult jõukamad peremehed Suuline pärimus, mis rõhutab tõsiseltvõetavust hoiatusmuistendid Väljaspoolt kirjeldatud kui paganlik viljakuskultus, Peko viljakusjumalus, seotud rahe ja põuaga, vilja-, karjaõnnega Kultuses osalejad kirjeldanud sünkretistikust, seostamine kristliku traditsiooniga
annaabi.ee 
