Rahvalaul e. folkloor- pärimuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming Lühiliigid : mõistatus- sõnaline peitepilt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljen, lõplik tähendus selgub lausest vanasõna- vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt Muinasjutt- rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovuunelmaid. Liigid : loomamuinasjutt, imemuinasjutt, olustikuline muinasjutt, Tunnused: kindel algus- ja lõpuvorm, oluliste sündmuste rõhutamine, sümboolsete arvude
tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist 5) muinasjutu liigid looma-, ime-, olustiku- ehk tõsielulised-, ja kunstmuinasjutud 6)muinasjutu tunnused kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine kasutades arve (3,7,9,12), tegelased vastandatud, pajatab väljamõeldud sündmustest. 7) rahvaluule lühivormid mõistatus, vanasõna, kõnekäänd 8) rahva pärimus kombed, traditsioonid,rahvariided,tantsud, peod, arhidektuur jne... mõistatus-sõnaline peitepilt,mis sisaldab küsimust, millele tuleb vastata vanasõna-vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljend, lõplik tähendus selgub lausest
Muinasjutt rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kauduinimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend mingi asja, koha, eseme tekkelugu. (Rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Mõistatus sõnaline peitepilt. (sisaldab küsimust, millele peab vastama) Vanasõna vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. (õige õnn õitseb, valel on lühikesed jalad, mis täna tehtud see homme hooletu, missüdames keeb, raha hea sulane aga..) Kõnekäänd rahvapärane piltlik väljend.(nagu siil udus, peenike kui.., sajab nagu..) Naljand lühike koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt.
Regivärsside puhul oli eeslaulja. Eeslaulja järel laulis koor. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL : salmid, sõnad riimuvad värsi lõpul. LAULUMÄNG: ringmängud laulu saatel. RAHVALUULE VÄIKELIIGID: KÕNEKÄÄND-annab piltlikult, lühidalt, poeetilises vormis mingi nähtuse. MÕISTATUS-sõnaline peitepilt, mõistukõneline kirjeldus. Sisaldavad küsimust, millele peab vastama. VANASÕNA-kirjeldavad ja iseloomustavad mitmesuguseid elunähtusi, õpetavad, kuidas õigesti talitada. Anonüümsed- autor teadmata.
Third level Fourth level Fifth level Rahvaluule väikeliigid 7.klass MÕISTATUS on sõnaline peitepilt mõistukõneline kir jeldus. Enamasti kasutatakse metafoori või võrdlust, vahel ka algriimi, sõnade riimumist ja rütmi. Rahvaluule väikeliigid 7.klass Mõistatused sisaldavad küsimust, Click to edit Master text styles millele peab vastama. Second level Third level
8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannsen laulu-ja mänguseltsi „Vanemuine“ 3. 1871. aastal asutas Jannsen oma ajalehe Sakala Esindajad: L.Koidula, J.Hurt, J.Pärn
rahvajuttu,rahvalikku naljalookest. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Naljandites on oluline koht sõnamängul ja sõnakoomikal. 6. Mis on pajatus? Pajatus on lühike,mütoloogilise sisu tagapõhjata rahvajutt,mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. 7. Mis on anekdoot? Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu. 8. Mis on mõistatus? Mõistatud on sõnaline peitepilt. See sisaldab küsimust,millele peab vastama. Nt. Seest siiru viiruline,pealt kullakarvaline. 9. Mis on kõnekäänd? Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub lausest. Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. Nt. Leidis uue omaniku varastati. 10. Mis on vanasõna ? Vanasõna on vaimukas napisõnaline ütles,mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja
Lauluparoodia on luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. Lõppriimiline rahvalaul tekkis 18 sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. Muinasjutt on rahvajutt milles on vaba fantaasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend on rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Tänapäeval kutsutakse kõlakaks, kuulujutuks. Mõistatus on sõnaline peitepilt. Sisaldab küsimust, millele peab vastama. Naljand on lühike, koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus on lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. Rahvalaulik on rahvalaulu esitaja, eeslaulja ning ka lauluarendaja. Rahvaluule ehk folkloor on pärimusmuusika see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest. Tavaliselt kordas eeslaulja lauldud värsse koor.
Murre on teatud piirkonnale omane rahva ühiskeelest erinev keelekasutus. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdlus. Muinasjutt rahvajutt, milles on vaba fantaasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend on rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega Tänapäeva muistendeis nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks...Rahvalaulik on rahvalaulu esitaja, eeslaulja ning ka laulu arendaja. Mõistatus sõnaline peitepilt. Sisaldab küsimust, millele peab vastama. Novell on proosa väikevorm, mis keskendub sündmustikus kõige olulisemale. Tegelasi on vähe tekst tihe ja pingeline, lõpp tihti ootamatu. Naljand on lühike, koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Ood pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pajatus on lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. Pastoraal karjaseluuletus. Kujutatakse karjase ja maaelu
*Traditsiooniline algus ja lõpp *Muistendid jagunevad omakorda 3-eks: * Tekke- ja seletus muistend * Vägilas muistend * Koha muistend *Pajatused: Pajatus on rahva seas liikuv lühike jutt, Mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. *Naljandid Naljandis on argielu kujutatud läbi huumori, Kasutades olukorra ja sõna koomikat. *Rahvaluule lühivormid Kõnekäänd -kujukas,piltlik ütlus Uhke, nagu oleks tal nina ära kullatud. Mõistatus -sõnaline peitepilt Kiberik, kõberik, kükitab mäe külje peal. ( Kõrv ) Vanasõna -rahvatarkus ja reeglite kogum Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad.
kunstniku panust liikumise arengusse: ,,Dali paranoiakriitiline meetod oli sürrealismile esmaklassiline vahend, mida oli võimalik kohe kasutada erinevates valdkondades, nagu näiteks maalikunstis, luules, filmikunstis, skulptuuris, kunstiajaloos ja isegi igasuguste tekstide tõlgendamisel.'' Seda saavutust pole vaidlustanud ka 20. sajandi kunstiajaloolased. ,,Lõputu mõistatus'' See maal on Salvador Dali tuntuim peitepilt aastast 1938. Pildil kujutatud Cap Creusi maastik mõjub esmapilgul isegi kummaliselt, aga alles täpsemal vaatlemisel selgub, et pilti saab tõlgendada kuuel erineval moel. Dali on saavutanud motiivide erinevad tõlgendamisvõimalused, kuid mitte võõrandamise abil. See, kas vaataja näeb maastikku, lamavat inimest või hurdakoera, sõltub palju rohkem tema suutlikkusest kindlaid jooni ja
mere taga, vanal ajal), muistend on seotud kindla aja, koha või isikuga (Ülemiste järv, Põhjasõda, Peeter I vms). PAJATUS on tõsieluline jutuke, milles puudub mütoloogiline osa. Nt ,,Juhtum surnuaias" NALJAND naljalugu, tõsieluline, põhineb enamasti sõnamängul, nt ,,Soe piim". MÜÜT on muistend, mille tegelasteks on jumalad. Enamasti räägib maailma ja selle nähtuste tekkest jne RAHVALUULE VÄIKEVORMID MÕISTATUS koosneb küsimusest ja vastuses, küsimus on peitepilt, nt Talvel sööb ja suvel magab, ihu soe, aga verd ei ole? (Ahi) KÕNEKÄÄND (ei püsi pudeliski paigal) JA VANASÕNA (Enne mõtle, siis ütle) eristab see, et vanasõna on terviklik lause, kõnekäänd aga fraas, väljend, mille tähendus selgub vaid lauses, kontekstist, nt ümber palava pudru käima. 2. Kirjandus jaguneb ilukirjanduseks, publitsistikaks ja aimekirjanduseks.
keerulisemate ülesannete lahendamine. kunstmuinasjutt- autorimuinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt, võib olla nii rahvamuinasjutu teisendus, edasiarendus kui ka pahupidine tõlgendus; aga teisalt tugineda ka autori vabale fantaasiale n-ö muinasjutt-romaan, mis on fantastilise sisuga, keerulise süžeega, hästi välja arendatud karakteritega (nt Alice Imedemaal või Sõrmuste isand; ka Lotte reis Lõunamaale vm). mõistatus- folkloori lühivorm, sõnaline peitepilt, mingi asja, nähtuse, olendi, eseme v tegevuse napisõnaline kirjeldamine ülesandega ära arvata, millest jutt käib. Algul olid mõistatused rituaalsed-maagilised, nüüd pigem taibukuse proovikiviks. Võib olla metafoor, võrdlus või kirjeldav lause. Tänapäeval keerdküsimused, piltmõistatused. 2. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (Vaeslapse käsikivi, Põhja konn, Tark mees taskus);
Muistend rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnalegendideks. Pajatus lühike, mütoloogilise tagapõhjaga rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum või isik. Rahvaluule lühivormid: kõnekäänd (rahvapärane piltlik väljend); mõistatus (sõnaline peitepilt. Ta sisaldab küsimust, millele peab vastama); vanasõna (vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. (Andmebaas www.folklore.ee) Mütoloogia rahva muistendite, usundi ja müütide kogum. Müüt pärimuslik lugu, mis jutustab maailma loomisest, jumalatest, muinaskangelastest jne.
patoloogiline." Salvador Dalí 5.4. Peitepildid Dalí paranoiakriitiline meetod seisnes enelkõige selles, et olemasolevatel piltidel ja esemetel avastati hallutsinatsiooni abil uusi motiive ja toodi need kunstiliste vahenditega nähtavale. Kunstnik ei pidanut paranoiat sugugi haiguslikuks seisundiks, vaid rakendas seda loomingulise võimena. Selline reaalsuse muudetud tajumine on ka peitepiltide optilise mitmetähenduslikkuse aluseks. Tema tuntuim peitepilt on õlimaal ,,Lõputu mõistatus" aastast 1938. Sellel pildil kujutatud Cap Creusi maastik mõjub esmapilgul isegi kummaliselt, aga alles täpsemal vaatlemisel selgub, et pilti saab tõlgendada kuuel erineval moel. Dalí on saavutanud selle maali motiivide erinevad tõlgendamisvõimalused: 1) Cap Creusi rand seljaga vaataja poole istuva purje lappiva naise ja paadiga; 2) lamav filosoof; 3) suure ja rumala
=Anglo-Saksi tähestikus =Kõige vanem käsikiri on Kopenhaageni kuninglikus raamatukogus -Nimi on Codex Regius 2365 (Kuningate koodeks) -Käsikiri leiti 1643. aastal -Islandi peapiiskop lasi teha koopia, käsikirja kinkis Taani kuningale -Arvatakse, et pärineb 13. sajandist =Laulud on 8.-12. sajandist pärit Kenning ="Vanemas Eddas" palju kasutatud =Pootiline sõnaline peitepilt ="See, kes rahuldab vareste nälga" -Langenud sõjamees ="Kilpide kõlin" -Lahing ="Vaalade tee" -Meri ="Piiskade koppel" -Taevas =Väga palju on neid ,,Alviissi loos" =Eestis on ka kenninguid ,,Haaviku emanda", ,,Pedaku peremees", ,,Kõrve karjapoissi" Et mõista tekste, on ka ,,Noorem Edda", mis sisaldab poeetikaõpetust ja kenningiloendit
ajaloolised sündmused, genealoogia. Proosa saaga: 12. saj kirja pandud. Jagunevad: mütoloogilised, ajaloolised kirjutised- 9.-11. saj sündmused ,,Norra kuningate raamat" ja müütilised teosed. ,,Vanem Edda" on islandi eepos, mis sisaldab kõigi germaanalaste ja põhjamaalaste muistendeid, värsivormis. Selle käsikirja avastas 1643 Seinsson (45 pärgamendi lehte). Arvatakse, et see pärineb 13.saj lõpust. ,,Noorem Edda" on vanem luuleõpik". Kenning-sõnaline peitepilt, nt. piiskade koppel-taevas. ,,Vanem Edda" sisu 8-12.saj. müüdid, õpetussõnad, kangelaslaulud. Filosoofiline alltekst. Edda laulud jagunevad kaheks: mütoloogilised (tegelasteks aasid, vaanid) ja kangelaslaulud. ,,Lokasenna"- loki kõne, mis on kirja pandud draamana. Lokit ei kutsuta jumalate peole, solvab jumalaid, need ajavad teda taga ja seovad ta enda poegade sooltega puu külge ja peakohale asetati mürgimadu rippuma. ,,Alviisi lugu"- A on kääbus, ta avaidleb Thoriga
annaabi.ee 
