Marne'i lahing Septembriks oli Saksa sõjavägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile. Prantsusmaa lõi sakslased tagasi Marne'i lahingus (5.6. september 1914) Rinde pikkus oli 720 km Tannenbergi lahing Prantsusmaa, nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Saksa armee lõi venelaste pealetungi tagasi, purustas Tannenbergi lahingus (26.30. august 1914) Vene 2. armee ja sundis Vene 1. armee Ida-Peisimaalt lahkuma. Ypres'i lahing 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi Gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri. Gorlice lahing Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil 1915 Przemysli. 2. mail alanud Gorlice lahingus Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi.
Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preisimaal. Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa armee lõi pealetungi tagasi, purustas Vene armee ja sundis Vene armee Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed Austria- Ungari väe Galiitsias taanduma. 1915 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi. Gaasimürgituse sai 15000 sõdurit. Itaalia kuulutas Austria-Ungarile 23. mail 1915 sõja. Merel põrkusid Saksa ja Briti laevastikuüksused. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat
Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa kes oli sattunud kriitilisse olukorda, nõudis et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa 8 armeed. 0,2 miljonit meest lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus 26-30 august Vene 2 armeed ja sundis Vene 1 armee Ida Peisimaalt lahkuma Samal ajal sundisid 4 Vene armeed 0, 7 miljonit meest Austria-Ungari väe u 0,85 miljonit meest Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi 247000 meest lõi Austria-Ungari 260000 meest rünnakud tagasi. Kui Türgi astus
Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa 8. armee (0,2 miljonit meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.30. august) Vene 2. armee (kindral A. Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest)¹ Austria-Ungari väe (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi (247000 meest)¹ lõi Austria-Ungari (260000 meest) rünnakud tagasi.
Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa 4 ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa. armee (0,2 miljonit meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.30. august) Vene. armee (kindral A. Samsonov) ja sundis Vene. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari väe (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi (247000 meest) lõi Austria-Ungari (260000 meest) rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta
Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa 8. armee (0,2 miljonit meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.30. august) Vene 2. armee (kindral A. Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida- Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest)¹ Austria- Ungari väe (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi (247000 meest)¹ lõi Austria-Ungari (260000 meest) rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta Kesk-riikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja
ved mber Vene 2. armee ja purustasid selle. Selliseid "katlaid" vi "kotte", mis moodustusid sageli II maailmasja ajal, esines I maailmasja ajal sna harva. Lahingu kigus kaotasid venelased 92 tuhat meest vangilangenuna ja 50 tuhat tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur thtsus, sest sellega psteti Ida-Preisimaa ja peatati lekaalukate Vene vgede pealetung Sileesia tstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vhemusse jnud Vene 1. armee sunniti Masuuria jrvede lahingu kigus Ida-Peisimaalt lahkuma.[2] Serbia sdurid 1. septembril nimetati Peterburg mber Petrogradiks. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari ve (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid mber Przemysli kindluse. Prast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsda, mis nudis miljoniliste armeede olemasolu. Austria-Ungari (260 000 meest) alustas pealetungi Serbias 12. augustil, kuid
Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa 8. armee (0,2 miljonit meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.30. august) Vene 2. armee (kindral A. Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest)¹ Austria-Ungari väe (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi (247000 meest)¹ lõi Austria-Ungari (260000 meest) rünnakud tagasi.
Budapest ja Viin. Selleks koondati u. 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa 8. armee (0.2 mln. meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.-30. august) Vene 2. armee (kindral A.Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0.7 mln. meest)¹ Austria-Ungari väe (u. 0.85 mln. meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3.sept Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi (247000 meest)¹ lõi Austria-Ungari (260 000 meest) rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta Kesk- riikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde
annaabi.ee 
