animism. Loodususund oli seotud metsa ja veekogudega, pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat, palju austamisobjekte ja ka esivanemate austamine oli väga tähtis. Usuti, et elava ja surnu vahele jääb vastatikune suhe. Arvati, et lahkunud esivanemail oli võime midagi muuta. Läti Henrik on "Liivimaa Kroonikas" kirjeldanud eestlaste matuseid: "Pühitsesid suure kaebamisega ja joomisega oma viisi!" Haual söömist ja joomist peeti peiedeks. Kui aga surnu peiesid korralikult ei peetud võis surnu tulla koju tagasi "võlga nõudma" e. "kodu käima". Kodukäimise vältimiseks keelati surma kojutulek, lõigates koduteele puudesse riste või raidudes neid kivise. On teada ka juhtum, kus ristide lõikamisest terve hiiepuu on ära hävitatud. Samas kaeti ka peeglid kinni, kui surnu oli veel kodus, et hing ei saaks peegli kaudu tagasi tulla. Hingemaailm oli küllaltki keeruline, usuti ka, et hing oli tähtis isikupära kandja ja pärast
Autor kujutab selle loo abil tänapäeva, kus liiga kergelt võetakse üle massikultuur, teiste riikide soovitused ja nõuanded, kasutamata kainet mõistust ja mõtlemata, kas see kergendab või raskendab meie elu. Näidend ,,Eesti matus" (2002). Postmodernistlik, on täis vihjeid romaanile ,,Tõde ja õigus" tegelasnimede ja karakterite kaudu. Tegevus toimub tänapäeval. Talus, mille peremees on just surnud, saavad kokku tema järeltulijad ja naabrid, et peiesid pidada. Näidend kujutab, kuidas eestlase teevad pidevalt tööd, sest see on nende meelest ainuõige eluviis. Isegi linnastunud inimesed puhkasid nii aktiivselt, et vaba aega polnudki. Samuti meeldib neile meenutada eestlaste kannatusi ja eluraskusi. Noored on teistsugused, kuid ei saa vanemate seisukohta vastu. Sõnum: eestlased ei tohiks end tööga tappa, musta mineviku asemel tuleks näha ka helget tulevikku.
Organisatsiooni analüüs SISSEJUHATUS Analüüsin organisatsiooni Hotell Malibuu valdusesse kuuluvat toitlustuskohta. Töötasin ise seal 3 kuud teenindajana. Tegu on söögikohaga, kus hotelli külastajad saavad einet võtta. Päeval külastavad toidukohta ka väljaspoolt lõunale tulijad ning nädalavahetustel on võimalik seal sünnipäevasid, peiesid, konverentse jms pidada. Töötajateks on 2 kokka, kes töötavad vahetustega köögis. Leti taga on üks põhikohaga teenindaja ning ülejäänud 5 teenindajat käivad kohal vastavalt vajadustele. Näiteks kui hotellis on palju rahvast, mõni rahvarohke üritus, põhikoha töötajal vaba päev. Kõikide teenindajate tööülesanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Toitlustuskoha juhatajaks on hotelli
*** („Ootesaalis“) Selles samas tsüklis on Alliksaare luuletuse eripäraks veel ääretult pikad ja lohisevad pealkirjad, milles on meeldivalt aforistlik sõnaseade ning julge metafooride kasutamine. Kõik see annab tunnistust paindlikust keeletajust. Mõned pealkirjad: „Fragment lauakõnest totruse 13 juubelidineel, mis korraldati siis, kui selgus, et peiesid pidada on veel vara“, „Staatilis- ekstaatilis-pragmaatilisi korrelaate, mis annavad mõnedest asjadest ülevaate“ ja „Kui järele anda, siis nii, et köie teises otsas kõlkuv kuju kukuks pikali ehk Kui kohtad kohtlasi, ära sellepärast kohe kohku“. 1.3. „Hetkede surematus“ Luule muutub vägagi keelemänguliseks ning traditsioonilised jooned on miinimumini kahandatud. Keelekasutus on kohati väga spetsiifiline ning sõnadele ei oskagi kohe õiget tähendust leida
Dionysose "kannatused" said nüüd kõlbelise mõtestuse: lõhkikistud ja elustava jumala ümber arenes võitluse probleemistik heade ja kurjade jõudude vahel kõlbelises elus, süütu kannatuse ja õigluse lõpliku võidu probleemistik. Traakia kultuse primitiivseid vorme pehmendati tunduvalt. Dionysos viidi Olümpose jumalate süsteemi Zeusi ja teebalanna Semele pojana. Dionysose kultus võttis endasse kergesti nii mitmesuguseid karnevali-tüüpi tavandeid kui ka peiesid "esivanemate" või kohalike "heeroste" auks. Seoses Dionysose kultusega arenes, kui üks tema koostusosi, atika draama oma kolmes harus: tragöödia, komöödia ja saatüridraama. Tragöödia lähted kajastasid Dionysose usundi "kannatuslikku" külge tema kõlbelises ümbermõtestuses, komöödia oli seotud tema karnevalipärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad zhanrid kaugele rituaalse mängu vahetuist
omastele. Omaksed panevad ta puust inimesekujulisse sarkofaagi, sulgevad selle ning viivad hauakambrisse, kus paigutavad otse vastu seina. Selline on kõige täiuslikum balsameerimise viis. Egiptuse matusepaigad asusid reeglina Niiluse läänekaldal ja matusekommete hulka kuulus surnu toimetamine paadig üle jõe idast läände. Järgnes nutulaulust saadetud matuserongkäik hauakambri juurde, kus ohverdarti loomi, asetati muumia sarkofaagi, suleti see hauakambrisse ja asuti siis peiesid pidama. Hauakamber pidi tagama lahkunu häireteta elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta väiksemasse puust kirstu ja see omakorda massiivesse kivist sarkofaagi. Juhuks, kui surnukeha siiski hävima peaks, asetati tema asendajana hauakambrisse ka lahkunu kujusid. Hauakambri seintel aga kujutati stseene lahkunu elust, eesmärgiga tagade sel moel seisusekohase eluviis ka pärast surma. Lisaks kuulusid hauakambrisse kindlasti ka maagilise
(Püha Johannes), Mihklipäev (Püha Miikael) Ristiusu mõjul muutusid ka eestlaste nimed. Assot, Meelitut ja Tõivelembe hakkasid asendama Andres, Mihkel, Peeter, Jaan ja Jüri. Küll aga jäi püsima esivanemate austamine ning matusekombed. Peamiselt maeti külakalmistule, ilma kirstuta, kuid riietes ja ehete või tööriistadega. Haual peeti peiesid, samas söödi ja joodi. Veel tutvusid eestlased taeva ja põrgu mõistetega. Nõiast hakkas kujunema kurjuse käsilane, rahvajuttudesse ilmusid libahundid, kratid, tuulispasad jt tegelased. Kurjuse kehastusena sai tuntuks kurat. KESKAEGNE LINN Kuigi juba muinasaja lõpust on Eestist teada rida linnalisi keskusi (Tartu asutamisaastaks loetakse 1030, Tallinnal 1154), sai linnade kiire areng alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu. Sakslased ehitasid
Andres oli pikkisilmi oodanud. Krõõt sai veel Andresele öelda: "Poiss võttis mu hinge, minu tund on vist tulnud. Ära võta kurja lastele emaks.", siis tema silmad kustusid. Varsti tuli Tagapere perenaine Eesperre vaatama, et kas midagi on juhtunud. Andres palus Oru perenais abiks jääda. Abiks oli ka kõiges sauna Mari, kellel oli ühe rinna otsas oma tütar ja teises Krõõda poeg. Andres jättis kõik kodutööd Mari hooleks ja Mari sai kõigega hästi hakkama. Pühapäeval peeti peiesid. Kui matuserong surnuaia poole minema hakkas nägid kõik, et tee pealt olid suuremad kivid koristatud ja rööpaid silutud, samuti oli sooslida sillutatud nii, et vanker surnuga sealt kerge vaevaga üle sõitis. Andres ütles, et tema polevat seda teinud, vast siis Pearu. Kui Pearu oli juba parasjagu pudelit kummutanud, rääkis ta Andresele, kuidas ta oli tema naisele, Krõõdale, tema viimseks teekonnaks öösel teed sillutanud. 14. Saunaeidest saab perenaine (XVIII ptk.)
annaabi.ee 
