Polümeerid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised materjalid, mis on moodustunud ühe või mitme monomeeri liitumisel kas polümerisatsiooni või polükondensatsiooni teel. Viimasel ajal kasutatakse enam aga võrkstruktuuriga polümeere, mille molekulide vahel on põiksidemed, mille tõttu on need polümeerid püsivamad ja paremate elektriliste omadustega. Polümeerid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed. Termoplastsed polümeerid ained võivad kuuma käes pehmeneda ja voolavaks muutuda, ent uuesti tahkudes nende omadused ei muutu. Termoreaktiivsed polümeerid on tootmisprotsessis pehmed, ent pärast enam ei tahkene. Paber ja papp on tselluloosi, mida saadakse puidust, baasil valmistatud materjalid. Elektrotehnikas kasutatakse peamiselt kondensaatori- ja kaablipaberit. Kaablipaber on paksem. Kuna kuiv paber on poorsuse tõttu halbade omadustega, immutatakse paberit vaakumis vedeldielektrikuga
maitseained Lihthakkmass- hakkliha, vesi, maitseained, leotatud sai, (muna) Knellmass- hakkliha, maitseained, leotatud sai, muna, rõõsk või hapukoor seguhakklihad Säilitamine kuni 6 tundi +2...+4`c Liha marineerimine Marinaad on liha ja teiste toiduainete marineerimiseks kasutatav maitseainete, lisandite ja vedelike segu. Hape muudab liha muredamaks( lagundab sidekude)- vein, äädikas, hapud mahlad, õlu, vürtsikastmed Toiduõli aitab lihal pehmeneda, hoida kinni lihamahlasid ja samuti aitab maitseainetel lihasse imenduda. Marinaadi peaks olema umbes 8-20% lihakogusest. Liha ei tohi marinaadis "ujuda", vaid marinaad peab lihatükke ühtlaselt katma. Kuivad maitseainesegud sobivad eriti hästi suurematükiliste lihade puhul. Vürtsid, ürdid, sool ja muud lisandid segatakse kokku ning hõõrutakse lihale Kuiva maitseseguga kaetud liha pinna võib kuumtöötlemise eel üle pintseldada õliga,
Polüakrüüli kasutatakse enamasti tekstuursena ja tänu sellele on ta alati kohev nagu looduslik villakiud. Polüakrüültooted on soojad, pehmed, kerged ning kortsuvad vähe. Probleemiks on mõnede polüakrüülkiu liikide kalduvus muutuda topiliseks. Polüakrüül on tugevam kui villane, kuid nõrgem kui polüamiid ja polüester. Polüakrüülkiud on kuumuse suhtes tundlikud ja võivad kõrgetel temperatuuridel vormi muuta (kortsu tõmbuda). Kiud võivad pehmeneda juba temperatuuril 140oC. Polüakrüül süttib kergesti ja põleb suure leegiga, levitab magusat lõhna ja jääk on must ja habras. Madala niiskussisalduse tõttu on ta kergesti elektriseeruv kiud. Päikesevalgust talub teistest kiududest paremini. Villasega võrreldes on polüakrüül kergem, kiiremini kuivav, odavam ning välise sarnasuse tõttu kasutatakse polüakrüülkiudu edukalt lambavilla asemel. 2.2.2 Elastaan Elastaan on polüuretaanist toodetud kummikiud
liköör (tsitruse) 15ml ja paksenenud. kaste 4. Lisa purustatud konservaprikoos. kuivatatud aprikoose 20 g 5. Vahusta rõõsk koor tugevaks vahuks ja ühenda ettevaatlikult valget veini 0,5dl kaks massi ja lisa liköör. Pane vormidesse. suhkur 6. Kastmeks lase kuivatatud aprikoosidel võimalikult pikka aega veini sees pehmeneda. 7. Lase paisunud aprikoosid veinis keema, jahuta ja püreeri. Vajadusel maitsesta suhkruga 8. Serveerimisel löö parfee vormist välja ja kaunista. 7. JUUSTSUFLEE Või 10g Tehnoloogia: Jahu 5g Sulata potipõhjas või, kuid ära pruunista. Piim 80g Lisa jahu ja mõne aja pärast külm piim.
· ,,Õunapuud õitsesid ka kirikumõisas ainult kaks pühapäeva aastas, kuid mälestustes tundus, nagu oleks neid olnud viiskümmend kaks. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.5 Siin tundub, et ilu kestab hästi kaua, aga tegelikkuses vaid paar päeva. · ,,Muidugi ta istus seal ja rehkendas, isegi siis, kui ta seejuures natuke hellitas minevikumälestusi ja laskis südant pehmeneda verandaakende värvilises valguses. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.7 Isegi muid tegevusi tehes tulevad erilised soojad hetked minevikust meelde. · ,,Vähemalt kaks nädalat hiljem pidi see olema aga kuidas kõik mälestustes ühtekokku sulas! ,, Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.9 Teinekord kaob mälestustes ajataju.
Soe ja kuiv kliima on kedriklestale sobiv. Must kilemults soodustab lesta arengut veelgi. Iseloomulik on võrgend lehe all. Tugeva nakkuse korral on kogu taim rääbaka väljanägemisega: lehed on kahvatumad kui tavaliselt ja kollakate täppidega, osa neist veel pronksja varjundiga; marjad ei kasva suureks ja kipuvad punaseks minemise asemel hoopis pruunikaks tõmbuma, olles pragulise pinnaga. Osa viljadest kuivab, ilma et jõuaks pehmeneda. Kedriklest mõjub eriti laastavalt sortidele `Polka', `Bounty' ja `Korona', samas kui `Jonsok', `Senga Sengana' ja `Florence' näivad olevat vähem tundlikud. Lahti kedriklestast niisma lihtsalt ei saa, koduaias on ilmselt kõige mõistlikum taimed üles kaevata ja põletada. Uued taimed istutada vanast kohast võimalikult kaugele. Abi saab sellestki, kui vanad lehed kohe pärast saagi koristust maha niita, kokku korjata ja põletada. Taimi
1 paprika u 75 g murulauguga toorjuustu (näiteks Farmi oma, umbes pool topsi) 1/2 puljongikuubikut (näiteks puraviku) natuke karripulbrit praadimiseks õli Kuumuta õli pannil ja lisa parajateks suutäiteks hakitud kanafilee. Puista peale pool puljongikuubikut ja natuke karripulbrit. Prae, kuni kana roosa on kadunud, lisa hakitud sibul ja porgand ning lase väikesel kuumusel kaane all natuke haududa. Siis lisa tükeldatud tomat ja paprika ja natuke vett, kui vaja. Kui kõik on jõudnud pehmeneda, lisa lõpuks toorjuust ja sega, kuni kõik on kastmeks sulanud. 2. KERGE JOGURTIVAHT MARJADEGA Natuke pidulikum variant lihtsast ja heast jogurti-marja kombinatsioonist. Ained: 300 ml paksemat maasikajogurtit 100 ml piima 125 ml kannujoogist või muust siirupist kanget morssi 2 spl zelatiini külmutatud või värskeid marju (näiteks aedmaasikaid ja mustsõstraid) 1spl demerara suhkrut Kui kasutad suuremaid maasikaid, tükelda need kõigepealt ja pane teiste marjade
5. PINNASELIIGID LÄHTUDES OSAKESTEVAHELISTE SIDEMETE ISLOOMUST. Pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämepurdpinnased (moreen), jämedateralised pinnased (jämepinnased), peeneeralised pinnased (peenpinnased), eripinnased. Kaljupinnased - tugevalt seotud või tsementeerunud teradega tard-, sette- ja moondekivimid. Levinumad kaljupinnased on graniidid, lubjakivid, liivakivid. Nad on praktiliselt kokkusurumatud. Vee toimel võivad kaljupinnased pehmeneda. Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda. Jämepurdpinnased (moreen) - tsementimata osakestega pinnased. Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %. Jämedateralised pinnased (jämepinnased) - osakestevaheliste sidemeteta mitteplastsed pinnased, mis sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende peenosise (terasuurus alla 0,06 mm) sisaldus on alla 40 %. Sellesse rühma kuuluvad kruusa- ja liivapinnased.
Veise ja ulukiliha peaks seisma marinaadis kauem kui sealiha. väherasvase liha puhul tuleks neid jällegi Pehmema liha puhul (nt talleliha, sisefilee jne) võib samuti rohkem lisada. Mopile maitseaineid ja kasutada marinaade, kuid siis pole nii pikka marineerimisaega ega hapuaineid lisades peame olema lihapehmendajat vaja. ettevaatlikud, eriti kui on tegemist õrnema Toiduõli aitab lihal pehmeneda, hoida kinni lihamahlasid ja samuti lihaga. aitab maitseainetel lihasse imenduda. On olemas ka spetsiaalseid grillõlisid. Kuivad maitseainesegud sobivad eriti Seega muudab maitsestatudõlimarinaadis seismine liha hästi suurematükiliste lihade puhul. pehmemaks ja annab ka maitset. Toiduõlidest kasutatakse Vürtsid, ürdid, sool ja muud lisandid
1 portsjoni väljatulek (kg/l) 0,200 müügihind 60,00 Portsjonite arv 1 TEHNOLOOGIA: 1. Sulata filotainas 2. Koori ja haki küüslauk ja ingver 3. Pese hiina kapsas ja eemalda koledad lehed, haki kapsas ribadeks 4. Puhasta, pese ja riivi porgand 5. Lase vesi keema ning pane sinna riisinuudlid ja lase neil 5 minutit pehmeneda 6. Haki kanafilee 1,5x1,5 cm tükkideks ja küpseta pannil 7. Kuumuta wok-pannil õli, prae selles hakitud küüslauk ja ingver 8. Lisa Hiina kapsa ribad, riivitu porgad ja mungoa idud, paari minuti pärast lisa riisinuudlid ja kanafilee tükid 9. Maitsesta hoisini ja austri kastmega 10. Tõsta pann tulelt ja jahuta veidi segu, mis pannil oli 11. Pintselda iga filotaigna lehte õliga ja lao kihiti üksteise peale 12
Stroogonov- veiseliha, kangid portsjonis160 g kuumutatakse koos tomatikastmega Pajaroog-Veiseliha, sealiha, küülikuliha, vasikaliha, portsjonitükid 160-200g Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5, lehekülg 85-87 Keetmiseks võetakse ühesuurused ja ühest sordist kartulid. Kartulite pehmenemiseks kulub umbes 20-30 minutit, sellest umbes 15 minutit keetmiseks. Kartulitelt valatakse vesi ära ja lastakse neil 5-7 minutit aurus pehmeneda. Serveeritakse peale valmimist. Kartulite hautamiseks arvestatakse 1kg köögivilja kohta 0,2.0,3 l vedelikku ja 20-30g rasvainet. Tükeldatud kartulid kuumutatakse väheses rasvaines, lisatakse maitseköögivilju, maitseaineid ja vedelik ning hautakse kaanega suletud nõus pehmeks. Hautamisel võib lisada ka kastet. Praetud kartuleid praetakse väheses rasvas. Viiludeks või kangideks tükeldatud kartulid asetatakse kummrasva sisse ja praetakse aeg- ajalt segades pruunistumiseni- Kui kartulid
seejärel voolavasse olekusse. Pinnaseliigid. Pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämepurdpinnased (moreen), jämedate- ralised pinnased (jämepinnased), peeneeralised pinnased (peenpinnased), eripinnased. Kaljupinnased - tugevalt seotud või tsementeerunud teradega tard-, sette- ja moondekivimid. Levinumad kaljupinnased on graniidid, lubjakivid, liivakivid. Nad on praktiliselt kokkusurumatud. Vee toimel võivad kaljupinnased pehmeneda. Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda. Jämepurdpinnased (moreen) - tsementimata osakestega pinnased. Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %. Jämedateralised pinnased (jämepinnased) - osakestevaheliste sidemeteta mitteplastsed pinnased, mis sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende peenosise (terasuurus alla 0,06 mm) sisaldus on alla 40 %. Sellesse rühma
Kartulitoidud ja -lisandid Kartulite keetmine. Kartuleid võib keeta koorega – salatitesse, kooritult – lisandiks, püreedeks, edaspidiseks kuumtöötlemiseks. Keeta võib kartuleid vees või aurus. Keetmine: 1. Värsked kartulid pannakse keema keevasse vette, mida on soola ja tilliga maitsestatud. 2. Keetmise aega arvestatakse keemaminemise momendist. 3. Keedetud kartulitelt valatakse vesi ära. 4. Lastakse 5-7 minutit aurus pehmeneda. 5. Keedetud kartuleid serveeritakse vahetult peale valmistamist. Serveeritakse kas lisandina erinevate toitude juurde või iseseisva toiduna koos või ja maitsertohelisega, praetud sibulate ja tomatitega, praetud seente ja tomatitega, erinevate kastmetega. Kartulitest valmistatakse ka kartuliputru ja -püreesid, neist omakorda kartulikotlette, kartulirulle, kartulipalle, kartulikroketeid. Hautatud kartulitoidud ja lisandid. Nende valmistamiseks kartulid: 1
annaabi.ee 
