Lubjakivi on kaltsiumi süsihappesoolast (CaCO3) moodustunud kivim. Puhas lubjakivi sisaldab 56% CaO ja 44% CO2. Tavaliselt esineb lisanditena dolomiiti, savi, glaukoniiti, raudhüdroksiide. Värvuselt on lubjakivi valge, kollakas, roosakas või hall, olenevalt lisanditest. Lubjakivi sisemine ehitus ulatub peitkristallilisest kuni jämedateraliseni. Koostisosade suuruse põhjal jaotatakse lubjakivi afaniitseks ehk peitkristalliliseks (alla 0,01 mm), mikrokristalliliseks (0,01-0,1 mm), peeneteraliseks (0,1-1 mm) ja jämedateraliseks (üle 1 mm). Kui kristallide materjaliks on kaltsiit, siis terade materjaliks on kõige sagedamini fossiilide kodade purunemisel tekkinud detriit ja keemilise tekkega tombud. Lubjakivide põhimass on sagedamini mikrokristalliline. Vastavalt kivististe tüübile eristatakse karplubjakivi, korall-lubjakivi, onkoliitlubjakivi. Erinevalt lubjakivist sisaldab dolokivi ehk dolomiit CaMg(CO3)2 kuni 21,7% MgO, 30% CaO ja 48% CO2
glasuurimatagi. Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks (tihedaks) toodet, mille veeimavus on alla 5%.Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid.Liigitamine võib toimuda ka tooraine koostises olevate osakeste läbimõõdu alusel. Jämedateraliseks loetakse keraamilist massi mille osakeste läbimõõt on üle 0,1 mm. Peeneteraliseks loetakse keraamilist massi, mille osakeste läbimõõt on alla 0,1 mm.Keraamilist massi põletatakse selleks, et muuta see kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks. Keraamilist massi, mida ei ole põletatud, on ka pärast ärakuivamist võimalik vee lisamisega taas plastiliseks muuta. Pärast põletust, tänu põletuse käigus toimunud muutustele keraamilise massi struktuuris, on see aga võimatu.Põletust teostatakse ka selleks, et moodustada keraamiliste esemete
Põletatud massile omase struktuuri ja värvuse põhjal Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks (tihedaks) toodet, mille veeimavus on alla 5%. Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid. Liigitamine võib toimuda ka tooraine koostises olevate osakeste läbimõõdu alusel. Jämedateraliseks loetakse keraamilist massi mille osakeste läbimõõt on üle 0,1 mm. Peeneteraliseks loetakse keraamilist massi, mille osakeste läbimõõt on alla 0,1 mm. Keraamiliste toodete funktsiooni põhjal Ahjukahhel ahjude ja kaminate välisvooderdus Ehituskeraamika Kanalisatsioonitorud Keemiatööstuse keraamika keraamilised detailid, mis peavad vastu hapetele jagaasidele ning on hõõrdumis ja survekindlad Katusekivid Keraamika kunstiteosema Sanitaar-meditsiiniline keraamika
tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks. Volfram on kallis metall ja tema kogus vähelegeeritud terastes kõigub piires 1...2%. Vanaadium on üks parimaid terase legeerivaid elemente, mis tõstab terase tugevust, jäikust, kõvadust ja plastilisust. Vanaadium muudab struktuuri peeneteraliseks, tema sisaldus terases ei ületa tavaliselt 0,3%. Vanaadium tõstab ka terase kuumuskindlust. Molübdeen suurendab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja plastilisust, ta on samaväärne va- naadiumi ja volframi asendaja. Analoogselt volframiga on molübdeenil kõrge sulamistemperatuur (2620º C), terase kuumuskindluse tõstmiseks võib seda võrreldes volframiga 2x vähem sisse viia. Molübdeeni mõjul tekib terasel negatiivne omadus kalduvus süsiniku väljapõlemisele pinnakihist.
16. Mida mõistetakse kivimi struktuuri all ja kuidas jagatakse kivimeid selle alusel ? Kivimi struktuuri all mõistetakse neid kivimi ehituse omadusi, mille määravad mineraalide absoluutne ja suhteline suurus, kuju ja nende omavaheline suhe. Eraldatakse kristallilist, klaasjat ning poolklaasjat struktuuri. Kristallide absoluutse suuruse põhjal jagatakse nii tard- kui moondekivimid: - jämedateraliseks (üle 5 mm) - keskmiseteraliseks (1-5 mm) - peeneteraliseks (vähem kui 1 mm) - mikroteraliseks mineraalide suhtelise suuruse alusel eristatakse võrdteralist ja porfüürilist struktuuri. 16. Mis on kivimi tekstuur ja millised on levinumad tekstuuri liigid ? Tekstuur on kivimi koostisosade paigutus ruumis. Tardkivimites on kõige levinumaks ühtlane ehk massiivne struktuur, mida iseloomustab mineraalide ühtlane paigutus. Moondekivimites on kõige levinumaks võõdiline ehk gneisiline tekstuur
.10mm ja nende servad on ümardunud; klibupinnaseks, kui osakeste Ø on 10..100mm ja servad on teravad. Koormuse mõjul on need vähe kokkusurutavad ja pinnasevete suhtes uhtumiskindlad. Jämedateralised pinnased on hesd ehitusalused. Liivpinnased kujutavad endast samuti kivimite murenemise saadusi terade Ø 0,1..2mm. Liivpinnaste omadustest on ehitusel olulised lõimis (terade suurus), tihedus ja veesisaldus. Lõimise järgi liigitatakse: kruusaseks, jämedateraliseks, keskmiseteraliseks, peeneteraliseks ja tolmliivaks (üle 75% alla 0,1mm Ø osakesi). Tiheduse järgi liigitatakse: tihedateks, keskmise tihedusega ja kobedateks. Veesisalduse järgi: vähe niisketeks, väga niisketeks ja veega küllastunuiks. Jämedateralised kuivad tihedad liivpinnased on tugevad ehitusalused, kui nad esinevad küllalt paksu kihina. Koormuste tekitatud vähesed deformatsioonid vaibuvad kiirelt. Jämedateralised liivpinnased lasevad vett kergelt läbi ja paisuvad külmumisel vähe. Halvemate
tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks. Volfram on kallis metall ja tema kogus vähelegeeritud terastes kõigub piires 1...2%. Vanaadium on üks parimaid terase legeerivaid elemente, mis tõstab terase tugevust, jäikust, kõvadust ja plastilisust. Vanaadium muudab struktuuri peeneteraliseks, tema sisaldus terases ei ületa tavaliselt 0,3%. Vanaadium tõstab ka terase kuumuskindlust. Molübdeen suurendab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja plastilisust. Tõusevad terase lõikeomadused (eelkõige kuumuskindlus) ja kulumiskindlus. Ta on samaväärne vanaadiumi ja volframi asendaja. Analoogselt volframiga on molübdeenil kõrge sulamistemperatuur (2620º C), terase kuumuskindluse tõstmiseks võib seda võrreldes volframiga 2x vähem sisse viia. Molübdeeni
omadustega metalli. Termiline töötlemine koosneb kolmest üksteisele järgnevast operatsioonist 1) Metalli teatud kiirusega kuumutamine ettenähtud temperatuurini 2) hoidmine sellel temperatuuril ettenähtud aja jooksul 3) jahutamine ettenähtud kiirusega Termilise töötlemise põhiliigid on: 1) Lõõmutamine 2) Kuumutatakse detaili 750-860o, hoitakse sellel temperatuuril ühtlase läbikuumenemiseni ja jahutatakse maha koos ahjuga. Lõõmutamisega muudetakse jämedateraline struktuur peeneteraliseks, mille tulemusena paraneb lõike töötlemine ei tohi aga metalli üle kuumutada, siis vähenevad terase mehaanilised omadused. Väga tugevasti karastatud terast soolvees, nõrgemini vees, keskmiselt soojas vees ja õlis, mida rohkem on terases süsinikku, seda aeglasem peab olema karastamine. Jahutamine algus peaks olema kiire ja lõpu osa aeglasem. Karastamise eriliik on pind karastus. Kuumutatakse karastatava detaili pindmist 1-3mm kihti. Detaili sisemus aga jääb karastamatta. Detaili
Vastasel juhul tera peenendamiseks vaja teha veel tavaline lõõmutus või normaliseerimine. Terasvalandit või sepised on tihti jämeteralise struktuuriga, üheks nendest on nn. vidmannstätteni struktuur, kus ferriidi terad on nõeljase kujuga. Sellise terase ümberkristalliseerimiseks või sisepingete vähendamiseks kasutatakse täislõõmutus, mida tehakse kuumutamisega üle temperatuuri A3 (austeniidi piirkonnas) järgmise aeglase jahutusega. Jahutusel austeniit muutub peeneteraliseks ferriit-perliidi struktuuriks. Juhul, kui algne struktuur ei ole jämeteraline , või selles puudub vidmanstätteni ferriit võib teha ainult poollõõmutus temperatuuril üle A1 ja allpool temperatuuri A3 . Siis ümberkristalliseerub ainult struktuuri perliitne osa, ferriit aga jääb endiseks. Tavaliselt poollõõmutust kasutatakse üleeutektoidsete tööriistateraste lõiketõõdeldavuse parandamiseks. Selle tulemusena nendes tekib
Raskebetooni kasutatakse eelkõige kandvate tarinditena erinevates hoonetes. Samuti võib seda kasutada ka teekattena, põrandateks, hüdrotehnilistes hoonetes jne. 1.20 Raskebetooni koostis 1. Sideaine Sideaineks on betoonis üldjuhul tavaline portlandtsement. Vahel võib portlandtsemendi asemel olla ka põlevkivitsementi või mõnd teist tsemendi eriliiki. Tsemendi tugevus peaks ületama soovitud betooni tugevust 2-2,5 kordselt. 2. Peeneteraline täiteaine Raskebetooni peeneteraliseks sideaineks on liiv. Liiva kvaliteet sõltub teralisusest. Näiteks peetakse väga heaks liivaks mäeliiva, millel on krobelised terad. Seega haakub tsement nende külge väga hästi. Eestis leidub eelkõige uht- ja moreenliivade liiki. Nende terad pole väga krobelised. Liivas, kui looduslikus ehitusmaterjalis, leidub alati ka lisandeid. Sõltuvalt lisandite hulgast, määratakse liiva kõlblikkus. Liivas võib leiduda vilku, väävliühendeid, savi, muda, tolmu, orgaanilisi
muutetemperatuur(T), aeg (t) joonisel 1. (TTT diagramm). Perliitmuutus saab täielikult toimuda vaid temperatuuril üle 650 kraadi, mida tagab aeglane jahutamisea kiirusega v 1 (alla 1 kraadi minutis). Jahutuskiiruse suurendamisel kuni 5 kraadi sekundis ( v 2 ) tekib perliidist peenemateralise tsementiidiga struktuur, mida nimetatakse sorbiidiks. Suurendades jahutuskiirust 40-60 kraadi sekundis ( v 3 ) jääb tekkiv tsementiit väga peeneteraliseks ja saadud struktuuri nimetatakse troostiidiks. Suurema allajahutuse puhul tekib nõelja struktuuriga beiniit. Martensiitmuutus toimub madala temperatuurini jahutatud terastes, mil austeniit kaotab püsivuse, kuid süsinikuaatomite difuusse ümberpaiknemise puudumise tõttu ei saa austeniit enam perliidiks muutuda. Seega martensiitmuutus on mittedifuusne, mille tulemuseks on nõelja struktuuriga süsiniku üleküllastunud tahke lahus α-rauas.
Settekivimid: Paas (põhikomponent CaCO3) - väga peenekristalliline, pehme, saab tükkideks teha, ilmastiku suhtes võrdlemisi vastupidav, oht on happevihmad ja samblad. Paekivi kasutatakse tsemendi toorainena. Marmor - Puhas ning selgelt kristalliline lubjakivi, skulptuuri valmistamisel, dekoratiivkivi, kallis. Sellele sarnane on dolomiit(CaCO3*MgCO3). Liivakivi mõnedes teistes maades ehituskivi. Savi Graniidi jt raudkivimite murenemisel. Päevakivi ja vilk murenevad peeneteraliseks saviks. Savi on plastiline ning tähtis keraamika, tsemendi tootmise ja savimördi lähteainena. Pärast põletamist savi alati kas punane või kollane, sest Fe läheb üle Fe(III)ks. (sise)Ehituses kasutatakse sideainena peamiselt savimördina (savi+liiv+vesi). Liiv ja kruus Raudkivide murenemise saadused, liiv kvartsist ja päevakivist, kruus jämedama liiva ja kivikeste segu. Liiva vajalik mörtide(liiv+vesi) valmistamisel, et siduda ehituskivid üksteisega
Nagu eeltoodud nähtub, avaldab kõige suuremat mõju kermiste omadustele karbiidi ja sideaine vaheline vahekord. Sideaine sisalduse suurenedes paindetugevus ja purunemissitkus suurenevad ning kõvadusja kulumis- ja erosioonikindlus, vähenevad. Teiseks, kermiste omadustele enammõjuvaks faktoriks on TiC ja Cr3C2 baasil kermiste legeerimine molübdeeniga. Molübdeeni mõju on kahesugune. Ühelt poolt ta takistab karbiiditerade kasvu paagutamisel, muutes struktuuri peeneteraliseks. Teisest küljest, molübdeen lahustatuna niklis tõstab sideaine kõvadus ja voolavuspiiri ning sellega kermise kõvadust tervikuna (Cr3C2-Ni) või moodustades kaksikkarbiid, suurendab karbiidfaasi kogust kermises (TiC-NiMo). Mõningast mõju avaldab kermiste omadustele ka kroomkarbiid saamise viis. Otsesünteesiga saadud karbiidipulber annab peenema struktuuri ja sellega ka paremad mehaanilised omadused. Kvalitatiivselt hüppeline omaduste paranemine on oodatav kui kasutada
ning tugevad. Settekivimid Paas(põhikomponent CaCO3)- peenekristalliline, pehmem, saab tükkideks teha, ilmastiku suhtes võrdlemisi vastupidav, oht on happevihmad ja samblad. Puhas ning selgelt kristalliline lubjakivi on marmor skulptuuri valmistamisel, dekoratiivkivi, kallis. Sellele sarnane on dolomiit(CaCO3*MgCO3). Liivakivi mõnedes teistes maades ehituskivi. Savi Graniidi jt raudkivimite murenemisel. Päevakivi ja vilk murenevad peeneteraliseks saviks. Savi on plastiline ning tähtis keraamika, tsemendi tootmise ja savimördi lähteainena. Pärast põletamist savi alati kas punane või kollane, sest Fe läheb üle Fe(III)ks. (sise)Ehituses kasutatakse sideainena peamiselt savimördina(savi+liiv+vesi). Liiv ja kruus Raudkivide murenemise saadused, liiv kvartsist ja päevakivist, kruus jämedama liiva ja kivikeste segu. Liiva vajalik mörtide(liiv+vesi) valmistamisel, et siduda ehituskivid üksteisega
annaabi.ee 
