Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peenemale" - 11 õppematerjali

Eritakistus
4
docx

Eritakistus

0.77 1.54 Keskm. =0.77 =1.55 3) Paluge juhendajalt luba skeemi(seadme) sisselülimiseks. 4) Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kandke need tabelisse 2. Korrake punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühendusotsad ümber teisele traadile,seejuures jämedamale traadile võtke I = 2A ja peenemale traadile I = 1A. Traadi takistuse soltuvus traadi pikkusest. Tabel 2. 1. Peen traat I=1(A) Jrk.nr. l(m) U(V) R() 1. 0.06 0.23 0.23 2. 0.12 0.35 0.35 3. 0.18 0

Füüsika → Füüsika
228 allalaadimist
Eritakistus
5
doc

Eritakistus

S=r2=d2/4. S1=1,94(mm2)=1,94*10-6(m2) S2=0,48(mm2=0,48*10-6(m2) c. Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. d. Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R. Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest Jäme traat Tabel 2 Jrk. l U R Nr (m) (V) () 1. 0,06 0,32 0,13 2

Füüsika → Füüsika
479 allalaadimist
Eritakistus 2-labor
5
docx

Eritakistus 2. labor

d1=0,764 d2=1,576 Tabel 1. 3.Paluge juhendajalt luba skeemi(seadme) sisselülimiseks. 4.Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kandke need tabelisse 2. Korrake punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühendusotsad ümber teisele traadile,seejuures jämedamale traadile võtke I = 4A ja peenemale traadile I = 1A. Traadi takistuse soltuvus traadi pikkusest. Jämeda traadi andmed L(m) U(v) R() 1 0,06 0,18 0,072 2 0,12 0,31 0,124 3 0,18 0,4 0,16 4 0,24 0,51 0,204

Füüsika → Füüsika
367 allalaadimist
Eritakistus Füüsika Laboratoorne töö nr 5 Otsnik
10
doc

Eritakistus Füüsika Laboratoorne töö nr 5 Otsnik

S=Пr2=Пd2/4. S1=1,94(mm2)=1,94*10-6(m2) S2=0,48(mm2=0,48*10-6(m2) c. Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. d. Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R. Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest Jäme traat Tabel 2 Jrk. l U R Nr (m) (V) (Ω) 1. 0,06 0,32 0,13 2

Füüsika → Füüsika
82 allalaadimist
Soveldamine
2
docx

Soveldamine

Soveldamisel peab surve detailile olema ühtlane ja mitte tugev, käe liigutused on sujuvad. Et vältida ümarusi ja vildakust, tuleb vertikaaljõud Q rakendada punkti, mis asub töölisele kõige lähemal , horisontaaljõud P aga võimalikult detaili ja soveldi kokkupuutepinna lähedale; sellega on tagatud detaili tasakaal. Vahel tuleb detaili tasakaalustamiseks kasutada vastukaale . Soveldamise käigus minnakse järk-järgult üle jämedamalt abrassiivilt peenemale. Kui kasutatakse ainult ühte soveldit tuleb seda iga kord hoolikalt pesta ja kuivatada, et eemaldada eelneva soveldamise abrassiivjäägid. Kui seda ei tehta, rikuvad soveldi külge jäänud suuremad abrassiiviterad detaili pinda. Soveldatud tasapindu kontrollitakse lekaaljoonlauaga valguspilu järgi. Tasapinnal, mis on soveldatud või plangitud täpsusega 0,001 mm, peab lekaaljoonlaud lebama ilma ühegi valguspiluta

Mehaanika → Luksepp
30 allalaadimist
Füüsika II labori aruanne
11
doc

Füüsika II labori aruanne

Saadud keskmiste diameetrite abil leiame traatide ristlõike pindalad. S=r2=d2/4. S1=0,33(mm2)=0,33*10-6(m2) S2=1,86(mm2=1,86*10-6(m2) 3.Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. 4.Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R. Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest Jäme traat Tabel 3 Peen traat Tabel 3 Jrk. l U R Nr (m) (V) () . 0,06 0,1 0,067 2. 0,12 0,2 0,13 3. 0,18 0,27 0,18 4. 0,24 0,33 0,22 5. 0,30 0,41 0,27 6

Füüsika → Füüsika ii
112 allalaadimist
A-Tšehhov-Rotschildi viiul
7
doc

A. Tšehhov "Rotschildi viiul"

tal millegipärast Pronks. Ja ta elas vaeselt nagu lihtne töömees väikeses vanas onnis, milles oli ainult üks tuba, ja sellesse tuppa pidid mahtuma ta ise, Marfa, ahi, kaheinimesevoodi, surnukirstud, höövelpink ning kõik muu majakraam. Jakov tegi häid, tugevaid kirste. Talumeestele ja lihtlinlastele tegi ta omaenese mõõdu järgi ega eksinud kordagi, sest temast pikemaid ja tugevamaid inimesi polnud kuskil, isegi mitte türmis, kuigi ta oli juba seitsmekümneaastane. Peenemale rahvale ja naistele tegi ta eri mõõdu järgi ja tarvitas selleks rauast arssinapuud. Lastekirstude tellimisi võttis ta väga vastumeelselt vastu ja tegi need ilma mõõduta, halvakspanuga, ning töö eest tasu saades ütles iga kord: ,,Pean tunnistama, et ma ei armasta kribu- krabuga jahtida." Kirstumeisterdamise kõrval tõi talle väikest tulu ka viiulimäng. Linnas mängis pulmades harilikult juudi orkester, mida juhatas Moissei Iljits Sahkes, kes võttis üle poole tulust enesele

Kirjandus → Kirjandus
46 allalaadimist
Vastused piletitele 172 - 320
18
doc

Vastused piletitele 172 - 320

b) pideva. 249-Millise kujuga on trummelveskite trumlid? a) silindriliste trumlitega ja b) kooniliste trumlitega. 250-Nimetage täitematerjalide sorteerimise meetodid. 1. mehhaaniline sorteerimine e sõelumine; 2. hüdrauliline klassifitseerimine; 3. õhksepareerimine . 252-Milline võib olla fraktsioonide eraldamise järjekord sõelseadmes? 1 järjestikune e peenemalt jämedamale (vt TV lk36 joon 8.1); 2 paralleelne e jämedamalt peenemale (vt TV lk36 joon 8.2); 3 kombineeritud (vt TV lk36 joon 8.3). 253-Millise ava kujuga peavad olema laboratoorsed kontrollsõelad ISO nõuete kohaselt? Laboratoorsed kontrollsõelad on ettenähtud tööstuslikult lahti sõelutud fraktsioonide terastikulise koostise e granulomeetria määramiseks sõelanalüüsi teel. Sõelad võivad olla ümar- või ruutraamistusega. Tööpinnad on tasapinnalised perforeeritud terasplaadist või põimitud traatvõrgust sõltuvalt ava mõõdust

Ehitus → Ehitusmasinad
102 allalaadimist
Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia
31
docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

 Lihvmaterjalide teralisuste rida : 36, 40, 50, 60, 70, 80, 100, 120, 150, 180, 240, 280, 320 .  Mida suurem on number, seda peenema teralisusega on tegemist .  Kalibreeimine 40….60  Esimene lihvimine 60…80  Teine lihvimine 100….120  Kolmas lihvimine 150….180  Laki vahelihimine 280…320 Vajaliku pinnasileduse saavutamiseks on reeglina vaja lihvida mitme jämedusega lihvmaterjaliga . Põhimõte – jämedamalt peenemale . Teralisuse erinevus ei tohiks olla üle ühe astme . Käsitsi lihvimine töövõtted  Käsiklotsiga lihvimine .  Pika lihvimislauaga lihvimine .  Elektriliste käsiinstrumentidega lihvimine Tähtis on :  Lihvimisel liigub lihvmaterjal alati pikikiudu.  Valida antud vajaduseks sobiva teralisusega lihvmaterjal  Valida sobiv eri teralisusega lihvimiste arv  Lihvimine on alati viimane operatsioon enne viimistlemist . Haamrid .

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
79 allalaadimist
Lukkseppatööd
89
doc

Lukkseppatööd

Soveldamisel peab surve detailile olema ühtlane ja mitte tugev, käe liigutused on sujuvad. Et vältida ümarusi ja vildakust, tuleb vertikaaljõud Q rakendada punkti, mis asub töölisele kõige lähemal (joon. 148c), horisontaaljõud P aga võimalikult detaili ja soveldi kokkupuutepinna lähedale; sellega on tagatud detaili tasakaal. Vahel tuleb detaili tasakaalustamiseks kasutada vastukaale (joon. 148d). Soveldamise käigus minnakse järk-järgult üle jämedamalt abrassiivilt peenemale. Kui kasutatakse ainult ühte soveldit tuleb seda iga kord hoolikalt pesta ja kuivatada, et eemaldada eelneva soveldamise abrassiivjäägid. Kui seda ei tehta, rikuvad soveldi külge jäänud suuremad abrassiiviterad detaili pinda. Soveldusvõtted ja nendeks ettevalmistamine: a ­ sarzeerimisrullid; b ­ ümara soveldi sarzeerimine abrasiivpulbriga; c ­ töötlemisjõu jaotamine plankimisel; d ­ soveldatavate detailide tasakaalustamine

Mehaanika → Luksepp
125 allalaadimist
Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Eesriie oli tagaseinas ­ oli väike toake, selle varjamiseks eesriie, suurema ruumi vajadusel tõmmati see eest ära. Uks/sein. Siselaval võis alata pooleliolev stseen ­ eesriie tõmmati eest ja seal juba midagi toimus. Uksed viisid lava taha. Enamus teatritel kolm ust. Neljas mängupind oli rõdu, mis oli lava kohal. Rõdu iseärasuseks ka see, et seal istusid vaatajad ­ kõige kallimad kohad teatris. Galeriid ehk külgrõdud ­ sisuliselt peenemale ja kõrgemale publikule. Rõdult oli kõige parem kuuldavus, teksti oli kõige parem kuulata, nähtavus ei olnud esikohal vaid kuuldavus. Kõik joonistati välja sõnadega. Palju kasutati palju tõstemehhanisme, immiteeriti tihti lendamist, raskeid asju lasti alla ja hiljem tõmmati üles. Säilinud keskaegne süsteem: paradiis, maa, põrgu. Dekoratsioonid ­ arvamus, et oli tühi lava. Nii ei saanud aga täitsa olla, nt Macbethis pidusöögi

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
165 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun