Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused Koostas: Merlin Oja Juhendas: Jaana Vaino Tartu 2008 TURBAAED Turbaaiad said alguse 1927 aastal sotimaalt, kus nad võib-olla meenutasid linnainimesele nostalgilisi lõputuid põhja-inglise rabamaastikke. Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia kompositsiooni, tema abil saab tekitada tasases aias huvitava reljeefi, ebatasases aias rõhutada või, vastupidi, varjata olemasolevat reljeefi. On ju Eestiski turistidele üheks tõmbenumbriks rikkumata raba. Miks mitte tuua siis raba omale aeda, seda enam, et alati leidub aias nurgake, mis jääb maja/tara varju, kuhu päikest ei paista ning rohi kidub. Turbaaed on spetsiaalne i...
Tubakas Kasvutingimused Levilaks on Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia, Edela-Aafrika ja Vaikse ookeani saared kasvatatakse lavades ja avamaa peenardes, nii kõetavatel, kui ka mittekõetavatel lavadel. Parim kasvutingimuse temperatuur on 22-28°C juures ja hiljem 18-25 °C juures. Kasvab tavaliselt troopilises ja subtroopilises vöötmes. Aastas annab ainult ühe saagi, kuna lehed ja õied kuivatatakse ja töödeldakse, kui taim on piisavalt suur. Kodumaa Tubaks on saanud oma ladinakeelse nime Nicotiana Jean Nicot' järgi. Jean nicot oli Prantsusmaa saadik Portugalis ning tubakas pärineb algselt Portugalist. Kuid arvatakse ka, et tubakas
Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel). Sobivad peenrasse iiriste, pojengide, astilbede ja liiliatega või iseseisvate rühmadena murusse. Olemas on valgeid sorte, väga effektne Harilik raudrohi
Külgparterid, purskkaevud. 18. saj Maalikunstnike kasvav kriitika 18. saj, Oluline loodusmotiivid, reljeef, Murukate. Algul lilli vähe, Klaaskasvuhooned. inglise park looduse ja inimese individuaalsuse looduslikud taimed. hiljem gruppides murus, ka teemad esil. Tagasi loodusesse! J. J. Mitteregulaarsus kõikjal. eraldi peenardes. 2 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
rubiinpunased. · Sobib tavaline parasniiske aiamuld. · Taim on väga tundlik liigniiskuse suhtes. Helmikpööris Heuchera Helmikpööris Heuchera · Väga palju erineva lehevärviga sorte. Lehtdekoratiivne taim. Puhmas. · Õied valged või roosakad, õied lehestiku kohal ja õitseb juunis-juulis. · Kõrgus 25-40 cm. · Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. · Viljakas, parasniiske muld. · Kasutada lille- ja okaspuu peenardes, ääristaimena. · Jagada 3-4a. tagant. Lehed muudavad värvi hooaja jooksul! Hiidiisop Agastache Hiidiisop Agastache · Kõrgus 70-120 cm. · Lillakassinised piklikud õisikud. Õitseb augustist oktoobrini. · Sobib kuivem viljakas muld. · Ei talu liigniiskust, õied meelitavad ligi kimalasi ja liblikaid. Hiina astilbe Astilbe chinensis Hiina astilbe Astilbe chinensis · Palju erinevaid sorte. · Kõrgus 40-50 cm
tungida. Ristõieliste maakirpe peletab multsimine toominga või papli lehtedega. Erinevalt sünteetilistest materjalidest orgaaniline mults (kompost, sõnnik, niidetud rohi, langenud lehed, rohimisel peenardelt eemaldatud seemneteta umbrohud) kõduneb ja rikastab pinnast huumusega. 7. Seenhaiguste vältimiseks tuleks jälgida, et taimed ei kasvaks liiga tihedalt ja vajaduse korral neid harvendada. Taimedel peaks ridades ja peenardes olema piisavalt ruumi. Ka peenarde vahele tuleks jätta parasjagu vaba maad. Tiheda istutamise korral ei saa loodetud suuremat saaki ega kaunimaid taimi. 8. Haiguste ja kahjurite levikut takistab vaheperemeesteks olevate umbrohtude kõrvaldamine korraliku rohimise teel. 6 4. Bioloogilised võtted Bioloogilise tõrje korral hävitavad kahjureid teised elusolendid
Nukkuvad mullas, talvituvad röövikuna mullas, vahel munana. Närivad end varre sisse. 1 pk. Põlluöölane kahjustab mugulaid ja vilju. Röövik toitub taime lehest, viljast, varrest, mugulast. Mugulates suured augud. Talvitub eelnukuna. Munad lehele või maapinnale. 1 ja 2 kasvujärk kaevandavad umbrohtudes. Kolmas kasvujärk kultuurtaimedele. Sibula kahjurid Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased. Sibula-peitkärsakas kahjustab sibulapealseid, valmik talvitub kulu sees peenardes. Kevadel muneb sibula lehtedesse näritud avadesse. Valmikud ja vastsed närivad lehtedesse auke. Vastsed toituvad lehe kudede sees. Pealsed kuivavad. Nukkuvad mullas. 1 pk aastas. Liblikalised. Sibulakoi talvitub nukuna kuivanud umbrohul. Muneb sibula juurekaelale, lehtede vahele. Röövikud kaevandavad pealsetes. 2 pk. Kahetiivalised. Sibula kärbes talvitub nukuna mullas. Muneb maapinnale, sibula lähedusse. Vaglad kahjustavad mugulat elavad sibula sees, sibul mädaneb. 2 pk
Lehed: Juurelähedased lehed on soomusjad, varre lehed ümmargused ja pikergused, hallikasrohelised Õied või õisikud: kõrglehed kuldkollased Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: Põõsad säilitavad kuju ja dekoratiivsuse sügiseni, tundlik liigniiskuse suhtes Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvari, vett läbilaskev, kerge, lubjatud ja väetatud aiamuld Kasutamine haljastuses: ühekaupa istutatult teeradade nurkades ja pööretel, peenardes ühekaupa või rühmadena madalate püsikute sekka, kiviktaimlasse, padjandtaimeks Joonis 22. Kuldne piimalill (http://en.album.ee/node/22854789/50231723) 26 Joonis 23. Kuldne piimalill 27 Heleenium (Helenium) Konkreetne liik: aedheleenium ehk säralill (Helenium x hybridum) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,6 - 1,5m kõrge, 50 - 100 cm lai Taime välislaadi kirjeldus: puhmjas Lehed: rohelised, piklikud
Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Punaraag-kortsleht (http://de.hortipedia.com/wiki/Alchemilla_erythropoda) Joonis 2. Punaraag-kortsleht Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Muud püsililled. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/tooted/p %C3%BCsililled/muud-p%C3%BCsililled/428. 04.08.2013. Juhani puukool. Punaraag-kortsleht. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/alchemilla_erythropoda_punaraag-kortsleht.html. 04.08.2013. Neeva aed
Selle ühes otsas on lilled külmades toonides õitega: sinised, lillad, mida toetab hallikasroheline lehestik. Peenra keskosas lähevad värvid intensiivsemaks: punased, oranzid, kollased toonid tumerohelise lehestiku taustal. Peenra lõpetavad jällegi külmad toonid. Teoorias on nii, et vaadeldes siniseid toone, tekib meis "igatsus" nende komplementvärvide järele, ning punased ja kollased tunduvad seda intensiivsemad peale jahedat sissejuhatust. Ja vastupidi. Aga ka ühevärvilistes peenardes on vaja kontraste. Sinine värv läheb veel sinisemaks, kui seda rõhutavad üksikud kollased õied siniste keskel. Punastele õitele mõjub hästi kui nende vahele paigutada õhuliste õisikutega valget kipsilille. Ka lehtede värv on väga oluline: siin leidub ju kõikvõimalikke värvitoone hõbehallist tumeroheliseni ja punakaspruunide toonideni välja. Teine oluline variaabel on lehtede vorm ja tekstuur. Siin mõjuvad hästi kontrastsed vormid: ümaralehelised piklike lehtede kõrval jne
annaabi.ee 
