2. Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, sellega selgitatakse varju tekkimist 3.Peegeldumiseks nim füüsikalist protsessi, mis seisneb valguenergia levimissuuna muutumises antud optilises keskonnas, milles asub peegelpind. 4.Difuusne peegeldumine toimub mattpinnalt, pinnale langevad paralleelsed kiired peegelduvad erinevates suundades. Mattpinnaks nim pinda mille pinna konarlused on suuremad kui valguse laine pikkus. 5.Korrapärane peegeldumine toimub peegelpinnalt, pinnale langevad kiired on ka peale peegeldumist parraleelsed. Peegelpinnaks nim pinda mille konarlused on väiksemad valguse laine pikkusest. 6.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga, kusjuures langev kiir, langemispunkti pinnale joonistatud pinnanormaal ja peegeldunud kiir asuvad ühes ja samas tasapinnas. 7.Tasapeeglis tekib kujutis peegli taga sama kaugel kus on ese peegli ees. 8.Valguse murdumiseks nim füüsikalist näthust, mis seisneb valgusenergia levimissuuna
Hõõre teeb võimalikuks maailma, nagu meie seda teame. Samas pole ta iseseisev jõudki. Mida muud on hõõre, kui pindade mikro- (või vähem mikro, või ehk suisa makro) ebaühtlustest tingitud keha liikumisenergia muutmiseks kuluv hulk (krobelisused panevad keha võbisema, seega ka nt. gravitatsiooni vastu võitlema). Samuti tekiks probleem, et üksgi tuul ei vaibuks ega heli vaikiks, kulgedes edasi põrgates ettejuhtuvatelt pindadelt ideaalselt edasi, nagu valgus peegelpinnalt (vaadeldes valgust kiirena, nagu geomeetrilises optikas, mitte lainetusena). Ükski keeris ei aeglustuks, lained uhuksil rannale meeletult kaugele (eeldades, et meil oleks rand, ja maakera pole ühtlane kera, mis oleks veega kaetud, sest vesi on kergem, kui pinnas), ainsaks takistuseks gravitatsioon, kuid arvestades, et avamerel on lainte energia väga suur ja see ei saaks kuidagi rannikule jõudes hääbuda, peataks pelgalt gravitatsioon lained väga kaugel. Samas poleks
valgusvoogu. Tähis I [1 cd(candela)]. 15. Valgustatuseks nimetatakse mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. Tähis E [1 lx(luks)]. 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub 1m2 pinnale ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumniseks nimetatakse nähtust, kus valguse langedes kahe keskkonna lahutuspinnale pöördub valgus samasse keskkona tagasi. Esineb kahte liiki: difuusne peegeldumine ja peegeldumine peegelpinnalt. 18. Valguse peegeldumis seadus: langev kiir ja peegeldunud kiir ning langemispunktis kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas. 19. Kujutise iseärasused tasapeeglis: kujutis on näiline ehk ebakujutis, kujutis on peeglis sama suur kui ese, kujutis on samapidine, kujutis tekib sama kaugele kui on ese peeglist, vasak ja parem pool on nagu vahetuses. 20. Sfääriline peegel on kera(sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilised
Valguse neeldumine Valgus, mis jõuab pinnale, neeldub. See toimub erinevatel pindadel erinevalt. Must pind neelab enamuse valgusest (95%). Valge pind aga peegeldab enamuse valgusest (95%). Valguse peegeldumine Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist peegeldavale pinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasndis. Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk () alati võrdne langemisnurgaga (). Peegeldumis seadus kehtib nii peegelpinna kui ka mattpinna puhul. Peegelpinnalt peegeldub valgus kindlas suunas. Mattpinnalt peegeldub valgus erinevates suundades. Valguse täielik peegeldumine Valguse langemise kahe keskkonna pinnale, osa valgust murdub ja osa valgust peegeldub. Täieliku peegeldumise korral ei toimu valguse murdumist kogu valgus peegeldub piirpinnalt. Langemisnurka, mille puhul valguskiire üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse, murdumisnurk saab võrdseks 90° nimetatakse täieliku peegelumise piirnurgaks
lõke, tulemasin). Kehi mis kiirgavad valgust ümbritsevasse ruumi nimetatakse valgusallikateks. Valgusekiiruseks nimetatakse valguse levimise kiirust(C=3x105). 32.Valgusvoog. Indutseeritud emj. Suurus ja suund? *Valgusvooks nimetatakse kiirgusvoogu mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. 33.Valgustugevus ja selle seadus. *Valgusvoog ruuminurga ühiku kohta.(I=/). 34.Valguse peegeldumine ja selle seadus. *Valguskiire tagasipöördumist peegelpinnalt nimetatakse valguse peegeldumiseks. Peegeldamise puhul kehtivad 2 seadust: a)Kiire langemis- ja peegeldumisnurk on alati võrdsed(=), b)Langev kiir pinnanormaal ja peegeldunud kiir on alati ühes tasapinnas. 35. Valguse murdumine ja selle seadus. *Valguskire siirdumist ühes optilisest läbipaistvast keskkonnast teisse optiliselt läbipaistvasse keskkonda nimetatakse valguse murdumiseks. Seadus: a)Langev kiir pinnanormaal ja murdunudkiir paiknevad ühes tasapinnas, b)langemisnurga suhe
Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Joonis.2 Väntvõll 3. Mootoriblokk- on mootori baasdetail, mille külge kinnituvad mootori kõik ülejäänud mehhanismid ja detailid. Joonis.3 Mootoriblokk 4. Kolvirõngad- Jagunevad surve ja õlirõngasteks. Surverõngad tihendavad kolvi ja silindri vahet ning takistavad gaasi tungimist silindrist karterisse, õlirõngad aga eemaldavad liigse õli silindri peegelpinnalt ja ei lase õlil sattuda põlemiskambrisse. Joonis.5 Kolvirõngad 5. Kolvisõrm- Ühendab kolbi liikuvalt kepsu ülemise peaga. Kolvisõrm kujutab endast õõnessilindrit, mille välispind on karastatud kõrgsagedusvooluga. Joonis.6 Kolvisõrm 6. Keps (connecting rod) on ühenduselement kolvi ja väntvõlli vahel. Kepsud liigitatakse kolvisõrme istust lähtuvalt: liugistuga ja pinguga paigaldatud kolvisõrmed.
Tähis, ühik. Valgustatuseks nim mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. E [1lx] 16. Defineerida 1 luks. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub ühe ruutmeetri suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Mida nim valguse peegeldumiseks? Peegeldumise liigid. Valguse peegeldumiseks nim nähtust, mille puhul valgus, langedes kahe keskkonna lahutuspinnale, levib esimesse keskkonda kas osaliselt või täielikult tagasi. Liigid: 1) Peegeldumine peegelpinnalt 2) Hajus peegeldumine 18. Sõnastada valguse peegeldumise seadused. Joonis. Kirjeldused. Valem. 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis pinnale tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. 2) Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk värdne langemisnurgaga. (joonis)*) Peegeldumisnurgaks nim nurka, mis jääb peegeldunud kiire ja pinnanormaali vahele. *) Langemisnurgaks nim nurka, mis jääb langeva kiire ja pinnanormaali vahele. 3) Valguse
Valguse sirgjooneline levimine ja varju tekkimine Valgus levib sirgjooneliselt. Seda tõestab varju tekkimine. Väikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: täisvari ja poolvari. Täisvari on piirkond, kuhu valgus üldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks: 1. peegeldumine peegelpinnalt 2. peegeldumine hajuspinnalt Peegelpind on sile klaasi pind, jää pind, veepind, poleeritud metalli pind jne. Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Nõgus ja kumerpeegel Kumerpeegel hajutab valgust, temasttekiv kujutis on vähendatud. Neid nim. Panoraam peegliteks sest neis on näha suuremat tasapinda kui peeglites
Füüsika kordamine Valguse peegeldumine: * Langev kiir on peegelpinnale suunduv valguskiir. * Peegeldunud kiir on peegelpinnalt lahkuv valguskiir. * Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades.
Vari on ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. Esemetel on vari, sest valgus levib sirgjoonelisel ja seetõttu ei levi ta keha taha. Vari jaguneb täisvarjuks ja poolvarjuks. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Valguskiire langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. a=B Omavahel risti olevad tasapeeglid suunavad valguse samas sihis tagasi. Nõguspeegel koondab, kumerpeegel hajutab. Peegeldumist peegelpinnalt nim otseseks peegeldumiseks. Mattpinnalt peegeldub valgus kõikvõimalikes suundades, sellist peegeldumist nim hajuks e difuusseks peegeldumiseks. Mattpinnalt peegeldunud valgust nim hajusaks valguseks. Peegelpind on täiesti sile. Sogases keskkonnas valgus nõrgeneb, sest ta hajub väikestelt osakestelt. Kuu nähtavat kuju nim kuu faasiks. Kuusirp on näha kui päike valgustab kuu tagumist poolt rohkem kui eesmist. Valguse murdumine on valguse
Proovi seda ise- seisvalt teha! Seega paiknevad valguspunkt ja tema näib kujutis tasapeegli suhtes sümmeetriliselt – üks peegli ees, teine sama kaugel peegli taga. Nägime, et kuigi valgusallikast väljuvad kiired kõigis suundades, piisab val- guspunkti kujutise asukoha leidmiseks kahest kiirest. Kolmandat kasutame selleks, et veenduda oma tulemuse õigsuses. 34 Vahekokkuvõte Tasaselt peegelpinnalt peegeldunud valgus tekitab valguspunktist näiva kuju- tise, mis asub peegli taga sama kaugel, kui on valguspunkt peegli ees. Oskus leida valguspunkti kujutise asukohta võimaldab leida ka eseme kuju- Kuidas leida tist. Sest keha iga punkt, millele langeb valgust, peegeldab valgust. Iga punkti tasapeeglis tekkiva kujutis paikneb peegli taga sama kaugel, kui asub punkt peegli ees. Aga kõi- kujutise asukohta?
võib ühendada nii rööbiti kui ka jadamisi. Pilet 15.2 Valguse peegeldumine. Peegeldumisseadused. Valguse peegeldumine ühtlases keskonnas levib valgus sirgjooneliselt ja seda tõestab varjude teke. Valguse levimist iseloomustatakse valguse kiirega. Valguse kiireks nim: valguse levimis suunda. Valguskiired võivad olla paraleelsed, koonduvad või hajuvad. Valguse peegeldumisel eristatakse kahte juhtu.1) Peegeldumine peegelpinnalt 2) Hajuv peegeldus e. Difuusne peegeldus. Kui pinna konaruse mõtmed on valguse lainepikkusest väiksemad, loetakse pinda peegelpinnaks ja kehtivad peegeldumise seadused. Peegeldumise seadused: 1)Langev kiir, peegeldunid kiir, langemis punkt ja tõmmatud ristsirge asuvad ühel tasapinnal. 2) Langemis nurk võrdub peegeldumis nurgaga. Järeldus: langev ja peegeldunud kiir on pööratavad. Pilet 15.3 Laboratoorne töö: Õhu relatiivse niiskuse määramine. Tabeliga.. Pilet 16
-) Kuuvarjutus tekkib, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu on Maa täisvarju koonuses. 2.1.7. Valguse peegeldamine * Valguse peegeldumiseks nimetatakse füüsikalist nähtust, mille puhul valgus langeb kahe keskkonna lahutus pinnale, pöördub esimesse keskkonda tagasi, kas täielikult või osaliselt. Valguse Peegeldumine Hajus valguse peegeldumine Peegeldumine peegelpinnalt Peegeldumine tasa peeglilt Peegeldumine sfääriliselt peeglilt -) Hajuspeegeldumine esineb pindadelt, mille konarused on suuremad valguslaine pikkusest. (tänu sellele peegeldumisele on meid ümbritsevad esemed meile nähtavad) -) Peegeldumine peegelpinnalt esineb pindadelt, mille konarused on väiksemad või võrdsedvalguslaine pikkusega. * Valguse peegeldumisel kehtivad valguse peegeldumis seadused.
kaks hüpoteesi. Valguskiirgus peab olema kas üliväikeste osakeste nn. korpuskulite voog või mingis keskonnas leviv lainetus. Peaaegu üheaegselt ilmus kaks valguse loomust käsitlevat teooriat. Newton, toetudes valguse põhiomadusele, sirgjoonelisele levimsele, väitis 1672.a., et valgus on korpuskulaarse (sõnast korpus - keha) loomuga. Helendav keha pidi ennast välja saatma väga pisikesi osakesi. Need osakesed põrkuvad peegelpinnalt tagasi elastsete kuulikestena. Valguse peegeldusseadusega oli see kooskõlas. Murdumisnähtust aga seletati oletusega, et teine keskond avaldab osakestele tõmbavat toimet. Valguse värvuseid selgitas ta, et igale värvusele vastab erinevate kujuga osakesed. Newtoni kaasaegne, hollandi teadlane, Christiaan Huygens (höihens) avaldas 1678.a. valguse laineteooria. Tema käsitas valgust nagu häältki lainetusnähtusena. Laineliikumine pidi läbima ka maailmaruumi tühjust
on objekti enda peegeldusvõime, mistõttu ei saa tihtipeale täielikult usaldada läikivate või peegelduvate pindadega objektide tuvastamist. Selle vältimiseks paigaldatakse saatja ning vastuvõtja ette polariseerivad filtrid, mis on üksteisega täisnurga all (vt. sele 4.7.). Sellisel juhul läbib Sele 4.7. vastuvõtja filtri vaid valgussignaal, mis on peegeldunud tagasi vastavalt peegelpinnalt, mis muudab valguse polaarsust sedasi, et tagasipeegelduv valgus läbib filtri. Karakteristikud: • Tuvastab isegi läikiva või peegeldava pinnaga läbipaistva objekti. • Võimaldab eriliste sensoritega (G-versioon) tuvastada ka kirgast klaasi. • Lihtne paigaldada, kuna juhtmeühendus on vaid ühel pool liini. Hajussensor Hajussensor põhineb peegelsensoriga võrreldes suuresti Sele 4.8. samal põhimõttel, kuid puudub vajadus peegli
annaabi.ee 
