Ahtri kuju (Joon. 3.6.): Joon. 3.6. ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel (Joon. 3.6. ja Joon. 3.6a.) Joon. 3.6. elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit (Joon. 3.7.). Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Joon. 3.6a.
12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. Ahtri kuju ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel (Joon. 3.22.) Joon. 3.22. elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel (Joon. 3.23), Joon. 3.23. peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit (Joon 3.24) Joon. 3.24.
1. 1. Ankrusäär 2. D-eekel/ ketilüli 3. Pöörel 4. Avatud lüli 5. Suurem lüli 6. Kenteri seekel 7. Ankrueekel 26. Ahtri ehitus Ahtri kuju ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast “lõigatud” ristlejaahtrit Ristlejaahter on välimuselt ilusam ja on hüdrodünaamiliselt parem, kuid peegelahtrit on lihtsam ehitada Ristlejaahter võib ekspluatatsiooni käigus saadda suurte slämmimise jõudude osaliseks Ahtertäävi kuju sõltub roolist ja sõukruvist. Vältimaks liiga suurt vibratsiooni, peab olema sõukruvi ja ahtertäävi vahel piisav vahe, ning see faktor peamiselt määrab ahtertäävi kuju ja suuruse.
3.5.), pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu, püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. Ahtri kuju ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad) Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses. Selline laev on mugav kiireks töötlemiseks, luugid on laiad või paiknevad kahes (kolmes) reas
Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdjatel) Bulbous bow PIRN(BULB) VÖÖR (selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu) · Ahtri kuju RISTLEJAAHTER kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel ELLIPTILINE AHTER aeglasekäigulistel laevadel PEEGELAHTER uuematel laevadel, kujutab endast ,,lõigatud" ristlejaahtrit · Masinaruumi paiknemine MR keskel parim koht eluruumideks Vahepealne seda asutust kasutatakse enamikul kaasaegsetel universaalsetel kuivlastilaevadel Ahtris sageli kasutatav variant. Kindalsti masinaruum ahtris tankeritel
edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad) Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses. Selline laev on mugav kiireks töötlemiseks, luugid on laiad või paiknevad kahes (kolmes) reas 3. Laevade klassifitseerimine
välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad) Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses. Selline laev on mugav kiireks töötlemiseks, luugid on laiad või paiknevad kahes (kolmes) reas 3. Laevade klassifitseerimine
edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad) Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses. Selline laev on mugav kiireks töötlemiseks, luugid on laiad või paiknevad kahes (kolmes) reas 3. Laevade klassifitseerimine
Uisk oli algselt raa-purjega sõjaalus. Pärast muistset vabadussõda kujunes uisust gutterpurjestusega posti- ja kaubalaev, mille tunnusteks olid sirged täävid, madal süvis, lai kere, avatud tekiosa, kaks paari aerusid ja hiigelsuur kahvelpuri. Muhulaste ametlikud kohustused uisu peal algasid aastal 1532 ja kestsid ligikaudu 400 aastat. Pärast I maailmasõda regulaarsed uisureisid Väinamerel lõppesid. -Kaubaveo eesmärgil laiendati laevakere ja lisati peegelahter. Raa-puri asendati hiigelsuure kahvelpurjega, mis pakkus igapäevast tööd vähemalt neljale uisusulasele. Lisaks olid kasutusel eespurjed ja topsel. Tuulevaikuses kasutati kahte aerupaari. 19. sajandi uisu kerepikkus oli Suurel väinal ligikaudu 18 meetrit ja Väikesel väinal 12 meetrit. Suuremad laevad mahutasid kokku kuni kümme hobusevankrit. Postiga alguse saanud muhulaste veokohustus kestis Väinamerel aastani 1894. Viimane uisk nimega Maria lammutati aastal 1925 Pädaste sadamas
annaabi.ee 
