eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Valdavad rabad, vähem on siirdesoid ja madalsoid. Laukaid on Alam-Pedja rabades loendatud üle 2000. Laugastikud on tihti labürinditaolised, nii et mõnigi inimene võib siit väljapääsu otsides hätta jääda. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Niisuguseid metsi leidub Pedja ja Pede jõe kallastel. Tänu metsameeste arukusele on Alam-Pedjal säilinud
Looduskaitsealad 1.Alam-Pedja Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla
pesitsevate haruldaste kotkaliikide ja must-toonekure kaitsmise eest. Ühing osales projektis ,,Happyfish". Kärevere ja Võrtsjärve vahel laiuval Alam- Pedja looduskaitsealal Emajõe 55 vanajõe paljud suudmed setetest ummistunud ja luhad võssa kasvanud ning nii on kalade kudemispaiku vähemaks jäänud. Selle vea parandamiseks alustas Eesti Loodushoiu Keskus koos partneritega 2009 aastal projekti ,,Happyfish". Nüüd on pea neli aastat kestnud ,,happyfish" finisisirgel: Alam-Pedjal on avatud kümne vanajõe suudmed, ligi 50 hektarit Emajõe luhta on võsast puhtaks tehtud ning Emajõgi on Haaslava kalamajandis kasvatatud 52 000 noore tõugja võrra kalarikkam Projekt" Palupõhja looduskooli ja sõprade ringi arendamine". 29. aprillist 2010 on ELF ja Looduskaitseühing Kotkas koostöös käivitanud projekti "Palupõhja looduskooli ja sõprade ringi arendamine". See projekt on ellu kutsutud Palupõhja looduskooli jätkusuutliku arengu tugevdamiseks
alamjooks Jõeorud Valgejõe kanjon Rõuge Ööbikuorg Pärnu jõgi Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemiskoht Kaldavall · Kaldavall jõesängiäärne kõrgem osa (1- 2m), mis on kuhjunud liivakatest setetest, mille tulvavesi on toonud. Soot · Soodid tekivad jõesängist, kui looklev jõgi suurvee ajal looke kaelast läbi murrab ja uue voolusängi Soodid Alam-Pedjal kujundab. Aja jooksul kasvab soot kinni. Lamm · Lamm on orupõhi, mille suurvesi üle ujutab Vääna jõe alamjooks Terrass · Terrass endisest lammist kujunenud järsu astanguga piirnev tasand. · Eestis esineb terrasse Pirita jõe, Valgejõe, Võhandu Võhandu jõgi ja Piusa jõe orus. Meretekkelised pinnavormid Pakri pank (Pakri ps.) Rannajärsak · Rannajärsak on
kullerkupp, sinine emajuur, värihein, mailane, kobrapea, siberi võhumõõk, niidu kuremõõk, paju ja paljud teised. Varjutaluvad on harilik sarapuu, hall lepp. Poolvarjuline on näiteks lamba- aruhein Varjulembesid taimi niitudel üldiselt ei ole, siiski võib siia näitema tuua võilille, mis ei kuulu kumbagi kategooriasse, sest ta on fotoperiodismita taim, niidukäharik Ööloomad luhaniidul: vähe, kõige levinum tiigilendlane, kes elab Eestis Alam-Pedjal. Päevaloomad: kõik linnud, metskitsed, koprad, põdrad. 3 UV-kiirgus UV-kiirgus ehk ultraviolettkiirgus on kõige lühemalainelisem valguskiirgus, mis suurtes kogustes tapab kõik elava. Eestis asub parasvöötmes ja siia saabub ultraviolettkiirgust väga vähe. Infrapunane kiirgus Infrapunane kiirgus on kõige pikalainelisem valguskiirgus, mida nimetatakse ka soojuskiirguseks. Eestis erineb see igal aastaajal ja sõltub ka ilmast
suundub lõuna poole. Selles sihis voolates läbib jõgi Saeveski paisjärve, Võduvere metsad, Mõisamaa küla, Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva. Jõgeva alevikus on jões kilomeetri pikkune kitsas, 12 hektari suuruse pindalaga saareke ja praeguseni töötav üle 300 aasta vanune vesiveski. Jõgevalt kolm kilomeetrit allavoolu Paiknkülas on jõel paisjärv ja väike hüdroelektrijaam. Härjanurme külas on Pedjal samuti elektrijaama paisjärv, mis varustab veega ka jõe idakaldal asuva kalamajandi tiike. Edasi möödub jõgi paremal kaldal asuvast Kursi ja vasakul kaldal asuvast Kirikuvalla külast ja läbib Puurmani aleviku, kus on järjekordne paisjärv ja kus Pedja ühineb Kaave jõega. Puurmanist edasi voolab Pedja Võrtsjärve nõos. Algul suundub jõgi 3 kilomeetrit lõunasse, Laeva soo põhjaserva lähedal käändub jõgi läände, voolab läbi Utsali
Eesti loodus on Euroopa viie rikkama seas, mis kindlasti paneb olla uhke selle üle ja suunata kõike oma võimeid selle säilitamiseks ja arendamiseks. Eestis asuvad Euroopa ühed suurimad luhaalad Alam-Pedjal ja Kasaril, unikaalsed rabad, sood, säilinud loodusmetsad, saared, erakordselt suur liigirikkus (arv võib küündida 40 000 liigini) ja palju muud, mis tundub eestlastele tavalisena, aga on tegelikult haruldane ja väärtuslik. Eestis taimestiku ja loomastiku mitmekesisus on võrreldes teiste põhja poole jäävate aladega üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike tänu sellele, et riik on mitmekordne piiririik,
aastal. Kaitseala pindala on 26 000 ha (Aasma jt., 2008). Alam-Pedja looduskaitseala on moodustatud Kesk-Eesti tervikliku loodusmaastiku, iseloomulike metsa-ja sookoosluste ning haruldaste ja hävimisohus liikide kaitseks (Lapp, 2001). Praegune kaitseala soomaastik on suures osas vetest piiratud, läbistatud ja immutatud- ühtekokku voolab seal 12 jõge, oja või kanalit. Eriti huvitavad on Suur-Emajõe 55 10 vanajõge. Emajõe sootides Alam-Pedjal kasvab oluline osa Võrtsjärve ja mingil määral ka Peipsi latika ja haugi järelkasvust (Kuresoo, 1998). Iseloomulikud on suured, erineva geneesoga rabad, ulatuslikud soo- ja lodumetsad, lammimetsad ja- niidud. Hästi on säilinud sanglepa-künnapuu-lammimetsad (Lapp, 2001). Luha äärsetes metsades pesitseb mitmeid paare väike-konnakotkaid ja meil üliharuldane suur-konnakotkas (Kuresoo, 1998). Nigula raba
Põlvamaa 1000 ha, Valgamaa 750 ha, Võrumaa 700 ha, Pärnumaa, Jõgevamaa ja Harjumaa - 200 ha ja Lääne-Virumaal 100 ha. Teistes maakondades olulise looduskaitselise väärtusega luharohumaid ei registreeritud (Leibak, Lutsar, 1996). 1999-2000 tehtud inventuuride käigus hinnati lammirohumaade kogupindalaks 10 777 hekarit (868 niiduala), millest kõrge ja keskmise väärtusega luhti oli kokku 8203 hektaril. Kuna inventuur ei hõlmanud suuremaid kaitsealuseid luhti Soomaal, Alam-Pedjal ja osaliselt ka Matsalus, on luhaniitude pindala ilmselgelt suurem. Paremini säilinud lamminiitude pindala on hinnangute järgi 15000-20000 ha (Kukk, 2004). 10 1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil 20. sajandi esimesel poolel erines põllumajanduslik maakasutus oluliselt tänapäevasest. Tasasema reljeefiga ning kõrgema mullaboniteediga alad olid sajandite vältel suurelt osalt põllumaadena kasutusel
pärandkoosluste päästmisel. Roostuvad Läbimõeldud kaitsekorraldus tähendab ühtlasi loodusturismi mõistlikku suunamist. Alam- Pedjal asuva SelliSillaotsa õpperaja algus ja lõpp planeeriti kohtadesse, kus sügisel jõhvikale suunduvad marjulised olid tallanud soopinnale mudased vaod
Kokku on Eestis üle 500 pargi. Nendel on teaduslik, kasvatuslik ja kultuuriline väärtus. Kaitstavad põlispuud on kas pesapuud või seotud mõne tuntud inimesega Viiralti tamm Viljandi lähistel, või on seotud mõne kultuurisündmusega, nt. Tartu laulupeo tammed. Metsikutele viljapuudele ja põõsastele teeb kahju masinatega korjamine. Pohlad on kaotanud nii üle poole oma saagikusest. Metsamarjade kaitsealad on Nõva, Vihterpalu, Riguldi, Pedjal jõhvikate kaitse. Metsasus Eesti keskmine metsasus on ca 47%. 13. saj. oli see 65%, 1970...80. a. 36...38%. Praegune metsasus on suuresti võsastumise arvelt (paju, lepp, haab). Metsa kasutamist ja kaitset reguleerib metsakaitseseadus, mis reguleerib raiet ja metsa taastamist. Metsade seas eristatakse hoiu- ja kaitsemetsa. Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine.
annaabi.ee 
