Upstream advanced pp.36-37 1. Kogu oma headuses (Benign)- to be at its most benign 2. Puutumata nõmm, mäed pristine moorland, mountains 3. Peatusin oja ääres- I stooped at a rivulet 4. Paljalt ujuma- to take one's skinny dip 5. Punt lärmakaid austraallasi--.a gaggle of raucous Aussies 6. Kõrvetav kuumus- blistering heat 7. Üksildased reisijad-solitary bushwalkers 8. Ronimisvarustust pakkima--- to pack the climbing gear Upstream upper Unit 6 Ootesaal lennujaamas departure lounge pp.100-101 1. Meelitama jõukaid turiste-to attract up-market travellers 2
arvamused ja neli vaatepunkti", varastas mu silmad pikemaks ajaks. Minule meenutas koht pildi kõige enam Lõuna-Poolas asuvat Auschwitzi koonduslaagri gaasikambri seinu. Teos tuletas mulle meelde 1941-1947 toimunud jubedusi, kus võeti üle miljoni inimelu. Kuigi tegelikult oli autor jäädvustanud neljast vaatepunktist Slovakkia rahvusgalerii interjööri, lahkusin sünge teose juurest kõhedustundega. Pikemalt peatusin ka väikeses valges toas, mille seinad olid kaetud pealtnäha sarnaste, kuid pikemalt vaadates üksteisest veidi erinevate teostega. Suurtele valgetele paberitele oli tõmmatud üksteise kõrvale tumedad lühikesed vertikaalsed jooned. Ühel teosel oli tuhandeid erineva tugevusega tõmmatud jooni. Ka need pildid seostusid mulle vanglaga, seekord aga E. Colferi raamatuga ,, Airman. Taevas sündinud poiss". Jooned piltidel meenutasid mulle
Ta valetas kahele inetule ja ühele võrdlemisi normaalse välimusega naisele oma vanust, nii valetas ta ka lõbutüdrukule. ,,Kuulge, aga kui vana te õieti olete?" ,,Mina? Kakskümmend kaks." ,,Mis te luiskate!" (lk 90) Veel ihkas ta olla mittehaavatav, kuid see ei kukkunud tal just suurepäraselt välja, tihti lugu, kui miski viltu vedas raske tundus või lihtsalt niisama, ilma põhjuseta, hakkas ta nutma. Kui ma olin minekuvalmis, kohvrid juba käe otsas ja puha, siis peatusin hetkeks trepi juures ja heitsin viimast korda pilgu meie koridorile. Ise ma nutsin. Ma ei tea, mispärast. ( lk 53) Holdenil ei olnud palju sõpru, sest tema võrdlemisi närviline ja enesekeskne olek ei tekitanud teistes usaldust. Kui üle kõige armastas ta oma väikest õde Pheobe't, kellega neil oli väga eriline ja lähedane suhe. Holdenil oli kombeks ka endale haigusi nö külge pookida ja seda sellepärast, et paista
Ka keelel on iseloom ja nii nagu iseloomu tundmaõppimine inimese puhul ei tähenda vaid välimuse tundmist, ei tähenda ka keele iseloomu tundmaõppimine vaid rääkimis- ja lugemisoskuse pealiskaudset omandamist. Emakeeleõppel on meeletult palju eesmärke. Alustades rahvusliku ühtekuuluvustunde loomisest, lõpetades keelelise jalajälje jätmisega maailma ajalikku, võiksin ette lugeda veel sadu erinevaid otstarbeid, kuid peatusin pikemalt vaid mu enda jaoks suuremat moraalset tähtsust kandvatel aspektidel. Keelt tuleb väärtustada, sest see on rahvuslikust vaatepunktist iga rahva jaoks justkui talisman, mida põlvest põlve edasi antakse, kuid mida aeg edasi, seda enam keele tähtsus ühiskonnas hääbub.
Äärmisel juhul võeti ka rikkamatelt laenu. Seda romaani on raske mitte kaastundega lugeda, sest väga täpselt ning detailselt on vaesust kirjeldatud, kuidas inimestel polnud terveid riideid, mida selga panna, kuidas külm põue tungis ning külmavärinad kehale tekkisid, samal ajal, kui mina siin soojas toas saan tänaseid mugavusi lubada. Seda raamatut lugedes tundsin ma kurbust, valu ning viletsust. Raske oli aru saada, kuidas kunagi üldse niimoodi elatud saadi. Pidevalt peatusin ning jäin mõtlema, kui tänulik pean mina oma elu üle olema. Kõik eluks vajalik on olemas-katus pea kohal, toit laual ning ümber armastavad inimesed. Mõeldes nüüd aga teose sisu peale, siis oli olemas seal nendest kolmest ainult viimane. Ma arvan, et vaesed inimesed on kõige paremad, neil ei pruugi küll raha olla, et toitu ning riideid muretseda, kuid neil on olemas hoolivus teineteise vastu ja ka armastus, mida jagada. Olgugi, et vaesus ajab varastama ning valetama, kuid mina
Ülikonna kuub on sinakat värvi, nagu ka selle all olev vest. Vesti all olev särk on harjumuspäraselt valge. Must kikilips mida mees kõige selle juurde kannab on oma kinnitusest lahti tulnud, ning nüüd viltu vajunud. Kaabu, kaunistatud punase paelaga, mis enne mehe pead kattis on nüüd tema vasakus käes mis toetub tema samapoolsele jalale. Samale jalalae toetub ka härra must jalutuskepp. On näha et neist neljast on ta kõige soliidsema olekuga ja ka kõige tumedama nahaga. Peatusin pildi ees ja algul nagu ei teadnud miks, on ju seal ,,selliseid" rahvahulka kujutavaid pilte veel. Kuid kui nüüd seda siin kirjutada mõistan, miks see pilt mind seisatama pani. See pilt on joonistatud väga ammu kuid kujutaks nagu ikka tänapäeva. Olukorda kus osad inimesed ei väsi ootamast seda mis kohe tuleb teised aga uinuvad et aega veelgi kiirendada. Olgu see siis ühistransspordi järgmine peatus tänapäeval või ajaloo õpikus kujutatud talongi aeksed järjekorrad.
Munch asub käsitlema üksinduse, surma ja hääbumise teemat. 1889.a. toimus tal personaalnäitus, kus ülekaalus olid maalid, millel anasüüsis figuuri vahekorda ümbritsevaga. Samal aastal sai Munch riikliku stipendiumi ja reisib taas Pariisi. Sealt siirdub Berliini ja Norasse naastes maalib oma kuulsa ,,Karje". Pildi saamisloost on kunstnik ise kirjutanud oma päevikus: ,,Ma jalutasin tänaval ja päike hakkas loojuma, taevas värvus verevpunaseks ja mind valdas melanhoolia. Peatusin, tundsin täielikku jõuetust ja jäin vaatama linna ja sügavmusta fjordi kohal rippuvaid pilvi, mis olid nagu tuleleegid ja veri. Ma seisin kui paigale naelutatult ja värisesin hirmust. Ma kuulsin õudset, lõputut looduse karjet." See nähtamatu karje täidab kogu pildi, see paiskub nii silmist kui avatud suust, mis on kompositsiooni keskmeks. Esiplaanil on kätega pead hoidev figuur, taamal tema selja taga laiub
reeglitele, ta peab sooritama vaimset vastupanu. Holden on suure kasvuga noormees, kes näeb küllalt kiitsakas oma eakaaslaste kõrval välja, kuid tal ei ole vistrikke ning ta lõikab oma varbaküüsi laua kohal. Ometi röövib miski pidevalt Holdeni rahu... Kui raamat algab on Holden juba neljandat korda koolist välja visatud ja ta pakib üksildases ühikatoas asju. ,,Kui ma olin minekuvalmis, kohvrid juba käe otsas ja puha, siis ma peatusin hetkeks trepi juures ja heitsin viimast korda pilgu meie koridorile. Ise ma nutsin. Ma ei tea, mispärast. Panin pähe oma punase jahimütsi, keerasin noka kuklasse, nii nagu see mulle meeldis, ja karjusin kõigest kõrist: ,,Head und, kretiinid!" Vean kihla, et äratasin viimse kui värdja kogu korrusel. Siis kadusin, kus kurat." Kuna Holden pelgab peale neljandat koolist välja viskamist koju minna, sõidab ta New Yorki, et seal kolmapäevani end varjata. Ta seikleb klubides
KOKKUVÕTE Koostatud referaadis, milles pikemalt on juttu olnud shokolaadist, vaatlesin esmalt shokolaadi ajalugu, mis ulatub iidsetesse aegadesse. Shokolaadi kohta on referaadi alguses mainitud, et shokolaad sai Euroopale tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise reisidelt. On aga teada, et juba aastal 600 m.a.j. valmistasid shokolaadi maiad ja oskasid seda valmistada oma kultuuri õitseaegadel. Pikemalt peatusin shokolaadi valmistamise juures. Püüdsin anda ülevaate tootmisprotsessist alates kakaoubade töötlemisest. Tutvustasin referaadis ka shokolaadi põhitoorainet kakaod ning lisasin paar fotot kakaopuust ja viljadest. Oluliseks pidasin ära tuua ka näiteid shokolaadi tervislikkuse osas. Nimetatud osa lugedes saame teada, et shokolaad pole mitte ainult maiustus, vaid aitab ka tervist hoida ja parandada. Lisasin mõned retseptid maiustuste valmistamiseks. Kirja on pandud kõige maitsvamate
pandud, on hauakambrist kadunud. Ning selleks, et Tutanhamoni rännakust teise ilma terviklikku nägemust saada, ei piisagi ainult tema hauakambri külastamisest, vaid peab käima ka Kairo muuseumis, sest just seal asuvadki kadunud esemed. KOKKUVÕTE Oma referaati kirjutades lootsin vaarao kohta rohkem teada saada, kuid kuna tema maises elus sooritatud kangelastegude kohta teated puuduvad, pidin piirduma vaid Tutanhamoni hauakambri uurimisega. Oma töös peatusin lähemalt kahel mehel, Howard Carteril ja lord Carnarvonil, kes on arheoloogia valdkonnas teinud suuri edusamme. Sain teada, missugune näeb välja üks vaarao haud täies koosseisus, sest Tutanhamoni hauakamber on ainuke, mida hauaröövlid pole rüüstanud. Enamuse materjali referaadiks sain internetist, sest seal oli väga üksikasjalikult kirjeldatud muumia uurimist ning kogu hauakambri avastamise protsessi. Huvitav oli ka
edevus ega ka intelligentsus teinud märgatavaid edusamme. Isegi kui ta juhuslikult midagi avastas -- keda oleks ta saanud sellest teavitada, kui ta ei tundnud ära oma lapsigi? Oskus suri koos leiutajaga. Ei olnud haridust ega arengut, põlvkonnad vahetusid, aga tulemusi polnud, sajandid möödusid ikka ühetaolises algaegade tahumatuses, sest iga inimpõlv alustas alati samast punktist. Liik oli juba vana, aga inimene jäi ikka lapseks. Peatusin sel eeldataval algelisel olukorral nii pikalt sellepärast, et parandada vanu vigu ja kummutada sügavalt juurdunud eelarvamusi. Uskusin, et pean tungima asja juureni ning näitama tõepärase pildi abil loomuseisundist, et ebavõrdsus -- isegi loomulik ebavõrdsus--ei olnud toona kaugeltki nii reaalne ja mõjukas, nagu väidavad meie kirjanikud. Tegelikult on üpris kerge veenduda, et paljud neist inimeste erinevustest, mis näivad
Koputasin seepärast uksel* ja otsustasin mitte unustada, et olin tüdruk. 11. PEATÜKK «Sisse!» ütles naine ja ma läksin sisse. «Võta tool.» Tegin seda. Naine uuris mind oma väikeste hiilgavate silmadega ja küsis: «Mis su nimi on?» «Sarah Williams.» «Kus sa elad? Siin lähedal?» «Ei, Hookerville'is, seitse miili siit! Käisin kogu tee jala ja olen väsinud.» «Ma arvan, et ka näljane. Otsin sulle midagi süüa.» «Ei, ma pole näljane. Olin nii näljane, et peatusin ühes talus, kaks miili allpool. Seepärast ei taha ma enam süüa. Sellesama pärast ma jäingi nii hiljaks. Mu ema on haige maas ja raha on otsas ja kõik. Ma tulin oma onu Abner Moore'i juurde. Ema ütles, ta elab teises linna otsas. Ma pole siin iial enne käinud. Kas tunnete teda?» «Ei, aga ma ei tunne siin veel kõiki. Elan selles linnas alles teist nädalat. On pikk tee sinna linnaotsani. Jää parem ööks siia. Võta kübar peast.» «Ei,» vastasin ma
mõtetes olles, juba kui täiesti väljakujunenud täiskasvanud inimene. Viin andis mulle maailmavaatelised alused. Viin õpetas mulle ka leidma õiget poliitilist lähe-nemist igapäevastele küsimustele. Tulevikus jäi mulle üle vaid laiendada ja täiendada oma maailmavaadet, ent lahti ütelda selle alustest mul ei tulnud. Ka ise võin ma alles praegu anda enesele täiesti selgelt aru sellest, millist suurt tähendust omasid minu jaoks tolleaegsete õpingute aastad. Ma peatusin tollel ajal mõneti üksikasjalikumalt nimelt seetõttu, et need esimesed aastad andsid mulle hinnalisi näitlikke õppetunde, mis said meie partei tegevuse aluseks, mis kõigest mingi viie aasta jooksul kasvas välja väikestest ringikestest kuni suure massilise liikumiseni. Mul on raske öelda, milline oli minu positsioon juudiküsimuse, sotsiaal-demokraatia, või, paremini öelduna, kogu marksismi, sotsiaalküsimuste jne. suhtes, kui juba sel varajasel ajal, tänu saatuselöökidele ja
annaabi.ee 
