P: Nimi nimi on ... ja perekonnanimi ... , olen 20 aastane ja mu isikukood on 5819283765 A: Hästi. Mis teid vaevab? P: Mul on köha ja nohu. A: Mis ajast teil see haigus on? P: Nii umbes paar nädalat A: Miks te siis varem minu poole ei pöördunud? P: Lootsin, et saan ise koduste ravimitega hakkama aga ilmselt eksisin. A: Milliseid ravimeid te tarvitasite? P: Jõin kuuma kummeliteed ja köhasiirupit. A: Selge. Aga milliseid haigusi teil varem olnud on? P: Mul on olnud tuulerõuged, seljavalu, peapõrutus, vereringehäired ja kõrge vererõhk. A: Või nii, aga milline on teie tervislik seisund praegu? P:Hetkel on mul ainult köha, nohu ja väike palavik. A: Olgu. Pean teile ravimid kirjutama, et teie haigus kiiremini mööda läheks. Rohkem kaebusi ei ole? P: Ei ole. A: Te peaks mõtlema tervisespordiga tegelemisele ja õigesti toituma, siis oleksite vähem haige. P: Milliseid harrastusi ja toite te soovitaksite? A: Võiksite käija väljas jooksmas ja jalutamas, sööma puuvilju ja juurvilju.
Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu v...
magusat. 10 Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Püüan kontakti saada. Esmalt suheldes, siis raputades ning toksites või valu tehes. Kui inimene ei ärka liigutan ta püsivasse küliliasendisse ning kutsun kiirabi. 11 Kuidas tegutsed täheldades inimese juures järgnevaid tunnuseid: tasakaaluhäireid, iiveldust, peavalu? Mida kahtlustad? Millele võivad veel need sümptomid viidata? Peapõrutus- asetan pikali, annan vett ning küliliasend Kõhuviirus- kraadin, asetan puhkama Alkoholi ületarbimine- annan vett ning suunan magama Päikesepiste- annan vett ning suunan varjualla Püükintsefaliit- suunan haiglasse 12 Kuidas tegutsed situatsioonis, kus bussipeatuses, sinu kõrval olev inimene kaotab teadvuse ja hakkab üle kogu keha rappuma/tõmblema? Millega võib olla tegu? Kui ei tunne inimest helsitan kiirabisse. Võin otsida epilepsia märget kehalt. Krambi hoog-
rääkida, kutsun kiirabi ,kontrollin pulssi, kui kannatanu ei toibu, siis kutsun kiirabi .Katsun kas on vigastusi, kiirabi tulekuni keeran külili asendisse. 11. Kuidas tegutsed täheldades inimese juures järgnevaid tunnuseid: tasakaaluhäireid, iiveldust, peavalu? Mida kahtlustad? Millele võivad veel need sümptomid viidata? Sellised sümptomid võivad viidata mitmetele asjaoludele nagu näiteks : puugihammustus, päikesepiste,alkoholimürgistus, peapõrutus, mürgistus.Uurin kannatanult, mis juhtus, kas ta on löönud oma pea kuskile või on metsas käinud, tarvitanud kogemata mõnda kodukeemiat või ravimeid. 12. Kuidas tegutsed situatsioonis, kus bussipeatuses, sinu kõrval olev inimene kaotab teadvuse ja hakkab üle kogu keha rappuma/tõmblema? Millega võib olla tegu? Epilepsia hooga. Võimalusen kergendan kukkumist, ning eemaldan lähedusest kõik
Oma võimete ülehindamine Abitööline ronis väraval ~1,1 meetri kõrgusele Vääratus teostuses Ronimise käigus kaldus värav seinast eemale Pealiskaudsus Värav kukkus asfaldile, jättes kannatanu asfaldi ning värava vahele Kannatanu sai raske trauma – häbemeluu alumise haru murd, laubahaav, I astme peapõrutus. 4 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LISA 2: Tööõnnetuse raporti täitmise selgitus Allikas: http://www.ti.ee/public/files/Uurimise_kord_lisad/Raporti_selgitus.html (18.04.2013) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet
Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga neist endale vastu otsaesist laksatanud. "Muidugi!" Fedosja tormas mööda puuoksakest ülesse pööningule. Kolme tunni pärast, kui ta sealse ukse avas, leidis ta koltunud kokkuvolditud lehekese, millel
mõju kesknärvisüsteemile kui materiaalsele organile. Inimesele ja tema psüühikale avaldavad mõju biosfäär, tehnosfäär ja psühhosfäär, mille ühtses kompleksis ta eksisteerib. Enesestmõistetavalt on inimese jaoks eriline tähtsus teiste inimeste suhtumisel ja käitumisel, seega sotsiosfääril. Psüühikahäirete tekkimine võib mõnikord olla väga lihtsa ja vahenditu mehhanismiga. Näiteks tabab inimese ajukoljut intensiivne mehaaniline trauma ränk peapõrutus koos ajukoe ulatusliku vigastusega liiklusõnnetusel. Enamikul juhtudest on aga psüühikahäirete kujunemine tunduvalt keerukam, põhjus ja tagajärg on seotud kaudselt. Seega tuleb psüühikahäirete põhjuste analüüsimisel vahet teha otseste põhjuste ja kaudsete põhjuste e. soodustavate tegurite vahel. Viimased on väga erinevad ning nende toime võib olla kas lühema või pikema kestusega. Mitmed üsna olulised kaaluga
90% paraneb, kirurgilise ravi vajalikkus 10-20%. Kliiniliselt: selja „ära tõstmine“, külmetamine; äge kiirguv valu; valu süveneb painutamisel, köhimisel; Lasegue positiivne, refleksid ↓ Neurokirurgilised haigused. Peaaju trauma, patsientide hindamine ja käsitlus. Kinnised/lahtised vigastused (aju kõvakelme vigastus, infektsioossed tüsistused). Ajukommotsioon – ajuvapustus (peavalu, uimasus, iiveldus, oksendus, lühiajaline teadvusekaotus). Ajukontusioon – peapõrutus (teadvusekaotus, raktuur e murd, neuroloogiline koldeleid, ajuturse). Kompressioon. Kerge ajutrauma – 14-15 p Glasgow järgi, sage, teadvusehäire kuni 30 min, retrograadne amneesia, peavalu, uimasus, iiveldus, oksendamine, neuroloogilist leidu pole, spetsiaalset ravi ei vaja, jälgimine. Mõõdukas (9-13 p) ja raske (3-8p) – rebenevad kestade veresooned, ajukoes verevalumid, teadvusehäire, mis
omandatud informatsiooni säilitamine (kahjustatud lühiajaline mälu); komplekssete ülesannetega toimetulek; abstraktne mõtlemine; ruumiliste- ja orienteerumisvõimete langus; kõne kahjustus (afaasia). Kahjustus segab oluliselt tööd, tavapärast sotsiaalset suhtlemist või suhteid. Kahjustus on tagasilangus võrreldes eelnevaga. Ei esine ainult deliiriumi ajal. Pole psühhiaatriline haigus. Üldiselt ei teki paari nädalaga. Ravitavad dementsused peapõrutus jms (mida noorem, seda kergem ka ravida). Dementsuse diagnostika: anamnees: lähedastelt (sümptomite kestvus, igapäevaelu tegevused, varasem anamnees); kognitiivne staatus; laske mind koju, ,,ma ei taha uuringuid"; neuroloogiline staatus: kliiniline leid (neuroloogiline koldeleid, parkinsonistlik sündroom), epilepsia. Mälu käepärasuse häired ja vanus. Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused.
abielus olnud. ,,Tõesti. Kõigest hoolimatta .Perest lahti ei saa. Ükstaskõik kui palju sa ka sooviks, oled nendega veresidemeid pidi seotud ja nad kisuvad sind ikka ja jälle enda juurde tagasi. Nii heas kui halvas. Ükspuha kui palju sa neid ka vihkaks, armastad sa neid sama palju. Nad on ainsad kellele sa tõesti korda lähed, kui teised on sind unustanud. Nad on null.punkt- viimane tagala, kui oled ülejäänud maailma käest peksa saanud." Ssasl on maksapõrutus, sisemised verejooksud, peapõrutus, mitu õmblust ja haavaplaastrid. Aga õnneks ei midagi sellist mis ära ei paraneks. J on väga kurb, nii kurb, et tal on jällegi ükskõik. +5 J-le meenub kuidas ema oli kunagi kui suvilas äikesetormi tõttu voolu ei olnud rääkinud loo kuidas nad isaga kokku said ja armusid ,,Meil oli isaga selline salajane asi. Kui olime avalikus kohas või tahtsime teineteisele öelda"Ma armastan sind", aga ei saanud seda parasjagu sõnadega teha, siis pigistasime teineteise väikesest näpust."
Kui Mälu häired esineb/on esinenud kõikil. ( nt ei mäleta 1-2 eluaastat). ON ka olemas äkilisi uuringu situatsioonis midgai küsida. Et räägib ära. Ja kui mõne aja pärast uuesti küsida, siis mälukaotusi. Et on olemas ka väga spetsiiflsii amneesiatd (unustatakse omadussõnad ära, ta ei mäleta, et talt juba seda küsiti. Nt on ka retro...amneesia – nad ei tunne ära kuulsate kuulsate inimeste näod). Põhjusi on palju: nt kas peapõrutus, trauma, migreen, embol inimeste nägusid. (rasvapiisk veres). Et pealnäha ei saagi aru, midagi oelks valesti. Et kui küsida, mis hommikul tegi, siis vastab“ Ekvipotensiaalsus – kõik ajukoored on ühtviisi tähtsad!. stereotüüpse vastuse“; mitte mis tegelt ka tegi. Aga nad ei saa ise aru, et midagi valesti oleks.
isikus/situatsioonis) Epiduraalne hematoom – verevalum väljapool aju kõvakelmet Ajuvapustus – ajuvigastus mööduva teadvusetusega ilma makroskoopiliselt nähtavate muudatusteta ajukoes Ajupõrutus – ajuvigastus nähtava vigastusega (turse, verejooksud) Kooma – sügav teadvusetus, võimalik et koos vegetatiivsete häiretega (hingamise ja vereringe kahjustus) Ajutrauma – peavigastus, mille korral on vigastatud aju Koljuluumurd – luumurd pea piirkonnas Peapõrutus – põrutus peapiirkonnas, ilma aju mõjutamata Subduraalne hematoom – verejooks aju kõvakelme ja aju vahele Näidisjuhtum Pereliikmed kutsusid kiirabi 57-aastasele mehele, kes on eelmisel ööl tulnud välismaalt puhkusereisilt. Nüüd on tal kõhulahtisus ja ükski vedelik sees ei püsi. Meditsiiniliselt informeeritud pereliikmed soovivad, et ta saaks infusioonravi, kuid perearst pole hetkel kättesaadav. Pereliikmed ei usalda lasta patsiendil ise oma autoga haiglasse sõita. Omaksed
annaabi.ee 
