Tasandpingus (kahemõõtmeline pingus) = detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget (Joon. 7.6) Tasandpingusteks on puhas vääne ja paine. Üldine analüüs on järgnevalt toodud tasapinnalise painde näitel. PROBLEEM: Teada on koormatud varda punktis K ristlõikepinna pinged; Vaja on selle punkti K suurimate pingete (peapingete 1 ja 2 ning suurima nihkepinge max) väärtusi ja suundi Priit Põdra, 2004 115 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS Tasandpingusega varras Ristlõige
Elementaarristtahukas ekstremaalset normaalpinget, mida tähistame vastavalt sigma 1 ja sigma 2 ning arvutamine käib vastavalt valemile 6. Max σ = σ1 = σ0 + τ0 Min σ = σ2 = σ0 – τ0 Valem 6 Pinnad, millel mõjuvad peapinged nimetatakse peapindadeks ja peapindade normaalide sihte pinguse peasihtideks. Peapingete abil on võimalik määrata teiste kaldpindade hulgast need pinnad, kus mõjuvad maksimaalsed ja inimaalsed normaalpinged. Pingused saab liigitada kolmeks: joonpingus, tasandpingus ja ruumpingus. Joonpingus esineb siis, kui koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge, ehk joonpingus saab esineda ainult tõmbel ja survel. Tasandpingus ehk kahemõõtmeline pingus esineb siis, kui Valem 7 Üldistatud Hooke'i seadus
Mohri diagramm - võimaldab hõlpsasti leida pinnal, mille kaldenurk on , erinevates ametkondades erinevaid klassifitseerimissüsteeme. Eestis on seni kes andis valemid kigi pingekomponentide ja paigutuste kohta. Jõu mõjuvad pinged antud peapingete järgi. Materjal puruneb piki pinda, kus on kasutatud endise NSVL GOSTe ja kogu senine ehitusgeoloogiline teave mjumis sirgel, kus z=R, on vertikaalne normaalpinge z= 0,48P/z2. täidetud Mohr-Coulombi tingimus =c+tan. Sellele tingimusele vastab baseerub nendel. Seoses tihedamale koostööle põhjamaade, lääne- ja kesk- Valem ei ole kehtiv pingete määramiseks vahetult jõu rakenduspunkti
Sarnaste kolmnurkade kaudu saab: Kuna Fdam/F esindab varutegurit S, siis sellest tulenevalt: Need avaldised on praktilises töös tugevustingimuse põhikujudest mugavamad. Mitte- lineaarsete töötavate konstruktsioonide korral neid kasutada ei saa. Võrdpinge määramisel on kaks lähenemisviisi: Klassikalised piirseisundikriteeriumid – esitatakse hüpotees piirseisundi tekke peapõhjuse kohta. Valitud mõjur väljendatakse peapingete funktsioonina. Teooria õigsust kontrollitakse katseliselt. Fenomenoloogilised kriteeriumid – teimi tulemuste analüüsi põhjal tehakse selgeks, mis tingimusel tekib piirseisund. 5. Lubatava pinge võte. Lubatavate pingete meetod on üks arvutusmeetoditest, mis hindab konstruktsiooni tugevust pingete alusel. Tugevuskriteeriumiks on pinge. Tugevustingimus: konstruktsioonis esinevad pinged ei tohi ületada lubatavat pinget.
I S on pöördvõrdelises sõltuvuses valguse lainepikkuse neljanda astmega ning võrdelises sõltuvuses peale langeva valguse intensiivsuse I 0 ja materjalikonstandiga A: I0 A IS 1 cos 2 4 Kaksikmurdvasse materjali sisenenud kiir olles risti peapingete 1 ja 3 sihtidega ning lineaarselt polariseeritud optilise telje o suhtes 45 all, siis sisenenud kiir jaotub tavaliseks ja ebatavaliseks kiireks (o- ja e-kiireks). 31 Tavalise ja ebatavalise kiire elektrivektorid on risti. [10]. Tavalise ja ebatavalise kiire elektrivektorid võnguvad peapingete 1 ja 3 sihis ning kanduvad edasi erinevate kiirustega. Peapingetelgede asend
praod, mida paksem alus seda väiksem külmakerge 15. Katendikihtide omadused ja töötamine bituumeniga seotud ja sidumata kihid; bituumeniga seotud- elastsusmoodul ja poissoni tegur, väsimiskindlus, deformatsioonikindlus, kulumiskindlus, ilmastikukindlus, pragunemiskindlus sidumatataastuv ja taastumatu deformatsioonikäitumine,materjalide nõuded, niiskustingimused, tihedus 16. Mis piirkondades on erinevates katendikihtides suurimad pinged; katendis on peapingete summa kõoge suurem pealmise sidumata kihi pinnal. sügavamal pingete summa väheneb kuni teatud piirini, peale mida see uuesti kasvab 17. Materjalide tugevusnäitajate seos niiskusega; elastsusmoodul(tugevus) sõltub niiskustingimustest. külmuvate peeneteraliste materjalide moodulid on kevadel väiksemad, kui suvel või sügisel. sama on olukord ka siis kui põhjavesi on aluspinnase pinna lähedal 18. Materjalide omaduste ja tingimuste mõju deformatsioonidele;
3 - m c o s2 Jo o n is 5 .1 2 K a ld lõ ik e l m õ ju v a te p in g e te m ää ra m in e M o h ri rin g ig a Diagramm võimaldab hõlpsasti leida pinnal, mille kaldenurk on , mõjuvad pinged antud peapingete järgi. Materjal puruneb piki pinda, kus on täidetud Mohr-Coulombi tingimus (5.2). Sellele tingimusele vastab punkt, kus pingering puutub tugevustingimust kirjeldava joonega. Purunemist ei toimu, kui pingering asub tervikuna allpool joont. Juhul c = 0 läbib piirsirge koordinaatide alguspunkti (joon 5.13). B m
3 2 2 2 2 3 38 1 1 1 Ruumpingus Tasandpingus Joonpingus Mitmesuguseid pingusi liigitatakse tavaliselt olenevalt mõjuvate peapingete arvust. Kui nullist erinevad kõik kolm peapinget, siis pingust nimetatakse ruumpinguseks. Kui nulliga võrdub üks peapingetest, siis räägitakse tasandpingusest. Kui nulliga võrdub kaks peapingetest, siis on tegemist joonpingusega. Sisejõudude ja –pingete ilmekaks illustreerimiseks kasutatakse epüüre – graafilisi kujutisi, mille abil on lihtne määrata sisejõu või –pinge suurust detaili suvalises lõikes. 5. DETAILI TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL
annaabi.ee 
