Meinhardi ülesandeks tehti Liivimaa ristiusku toomine. Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks.
Selleks tegi ta suuri laene J. Fustilt, kes 1455. aastal omandas võla katteks tema trükikoja ja piibli poognad. 1456. aastal ilmus Gutenbergi Piibel. Teose igal lehel oli tekst kahes veerus, kommasko 42 rida. Kaunistatud oli Piibel käsitsi. Trükiarv oli umbes 180 – 200, millest on säilinud 47 osalt ebatäielikku eksmplari. See oligi kõige esimene trükitud raamat Euroopas. Gutenbergi viimaste eluaastate kohta on üsna vähe teada. Vaesununa ning peaaegu pimedana sai ta Mainzi peapiiskopilt väikes pensioni, mille hulka kuulus igal aastal kindel kogus veini, vilja ning ka rõivaid. Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt aga levisid raamatute kaudu kiiresti uued ideed, sealhulgas ka reformaatorlike
Selleks tegi ta suuri laene j. Fustilt, kes 1455. aastal omandas võla katteks tema trükikoja ja piibli poognad. 1456. aastal ilmus Gutenbergi Piibel. Teose igal lehel oli tekst kahes veerus, kommasko 42 rida. Kaunistatud oli Piibel käsitsi. Trükiarv oli umbes 180 200, millest on säilinud 47 osalt ebatäielikku eksemplari. See oligi kõige esimene trükitud raamat Euroopas. Gutenbergi viimaste eluaastate kohta on üsna vähe teada. Vaesununa ning peaaegu pimedana sai ta Mainzi peapiiskopilt väikes pensioni, mille hulka kuulus igal aastal kindel kogus veini, vilja ning ka rõivaid. Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Pärast trükikunsti leiutamist Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt
1. Sõjategevuse hoogustumine paganate vastu 2. Paavst andis loa minna Põhja-Euroopa kristlastel kohalike paganate vastu 3. Ulatuslike vallutussõdade tulemusena liideti Liivimaa lõunakallas kristliku Euroopaga 4. Rajati Lübeck 5. Pühitseti ametisse piiskop Meinhard, kelle ülesandeks sai ristiusustada Liivimaa Miks algas ristisõda? 1. Liivlased hakkasid umbusaldama sakslasi, ei tahtnud uut piiskopi vastu võtta 2. Piiskop Berthold sai volitused peapiiskopilt ristisõja korraldamiseks, et alistada liivlased 3. Hamburg-Bremeni peapiiskop soovis taastada kiriku kunagise liidriposistsiooni Põhja- Euroopas 4. Saksa kaupmehed tahtsid tugiala Daugava jõe äärde 5. Rahulik misjonitöö osutus liiga vaevarikkaks, sõjast loodeti kiiremaid tulemusi 6. Rüütlid tahtsid endale, poegadele, vendadele uusi valdusi Piiskop Albert: 1. Tahtis rajada Liivimaale kirikuriigi 2. Alustas Riia linna ehitamist saksa asunikele 3
filarmonica liikmeks. Bologna Accademia valis oma liikmeid vaid Euroopa kõige väljapaistvamate muusikute hulgast ning 14-aastasele Mozartile oli see väga kõrge auavaldus paraku viimane seesugune tema elus. 1770. aastatel komponeeris Mozart Salzburgis suurema osa vaimulikest teostest. 1774. 1775 aasta talvel ja kevadel jäis Mozart isaga Münchenis, kus lavastati tema koomiline ooper ,,Valeaednik" ning peale selle kirjutas ta seal 6 klaverisonaati. 1777. aastal palus Mozart peapiiskopilt luba pikemaks kontsertreisiks Mannheimi. Ta sai loa, kuid seekord isa kaasa ei tulnud ning reisile läks ta emaga. Suures vaimustuses sealsest muusikast, pakkus Mozart end koguni õukonna teenistusse, kuid see pakkumine lükati tagasi. Seal armus Mozart ka kirglikult 16-aastasesse sopranilauljasse Aloysia Weberisse, kellest teinuks ta primadonna, kuid seepeale sai ta isalt tulivihase kirja, milles saatis too ta edasi Pariisi, kus hiljem 3. juulil ta ema suri
Sõjateenistus polnud kohustus. Sõjakäigul osalemine andis õiguse saada osa saagi jagamisel. 13. Sajandil oli liivimaalastel kõige rohkem sõjalisi konflikte leedukatega. Keskaegse Liivimaa võimusuhted Saksa ordu ja Riia peapiiskopi suhted olid reguleerimata. Esimeste maadejagamiste agesed dokumendid väitsid, et ordu on omal maal iseseisev valutseja, kuid ta peab piiskopile kuuletuma. Liivimaa piiskopid hakkasid 14.sajandi alguses väitma, et ordu on saanud kõik oma valdused Riia peapiiskopilt lääniks ja seetõttu peaks andma ordumesiter peapiiskopile vasallivande. Siiski toodi ette privileegid, et Saksa ordu allub otse ja ainult paavstile. Saksa ordu eesmärk oli samasuguse poliitilise võimu saavutamine nagu tal oli Preisimaal, kus piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. Riia peapiiskopkonna tasalülitamiseks esitati ordu paavstile nõude, et Riia toomkapiitli limed peavad olema Saksa ordu preestervennad. 1453. Aastast kuni peapiiskopkonna likvideerimiseni kehtis Saksa
tagandatuks. Vastukäiguna tagandab paavst keisri, keisrile ustavad Saksa piiskopid ja vabastas keisri alamad talle antud truudusvandest. Suur osa Saksa ülikuid toetas paavsti ja ähvardas valida uue keisri, kui Heinrich IV paavstile ei allu. Keiser läks paavstilt andeks paluma. Paavst ja keiser kohtusid Canossas 1077.aastal. Lõplikult lõppes tüli 1122. aastal Wormsi konkordaadiga. Sellega pandi paika piiskoppide valimise kord vaimuliku võimu tunnused siad nad paavstilt või peapiiskopilt ja ilmaliku võimu tunnused keisrilt. Sisult on tegemist kompromissiga. Kirikukogud Kirikukogu on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kohtuti regulaarselt, aga ka siis kui kerkis esile mõni uus probleem. Kõigi kristlaste esindustega kirikukogu nimetatakse oikumeeniliseks ehk üleüldiseks kirikukoguks. Inkvisitsioon Kuni 12
Ta ei suutnud raha kokku saada: viis miljonit kuldnat teatrimaja eest koos luksustänava ja Isari sillaga. Tänu Richard Wagnerile ja Ludwig II-le muutus senine kujutava kunsti keskus München nüüd ka muusikametropoliks. Wagner üritas kuningat ära kasutada- ta tahtis koos kuningaga ja kuninga kaudu ka riiki pöörata. Kuningas tegi seda, mida ta polnud iialgi varem teinud- ta otsis nõu ja abi oma emalt, oma vanaonult Karlilt ja München- Freisingi peapiiskopilt. Wagner peab minema, kuulis ta igalt poolt ühehäälselt. Ludwig saatis oma peaminister von der Pfordtenile kirja: ,, Minu otsus on kindel- R. Wagner peab Baierist lahkuma. Ma näitan oma ustavale rahvale, et tema usaldus, tema armastus on minu jaoks kõigest muust üle." Vaeval oli Wagner ära sõitnud, kui Ludwigit haaras kahetsus ja ta võttis nõuks meister tagasi paluda, esmajoones iseenda pärast: ,,Oo igavesti igatsetu, luba mulle, et Sa tuled, sest
jääda. Liivlased ei tahtnud. 14. augustil 1196. a. Meinhard suri. Järgmine piiskop Berthold hukkus kohe esimeses lahingus liivlaste käe läbi. Enne lahingut püüdis ta samuti kohalikke heaga ristiusku pöörata. Ta jagas pärast saabumist nii paganatele kui kristlastele kingitusi. Mõne aja pärast hakati talle ette heitma, et Berthold tuli Liivimaale rikkaks saama. Piiskop sõitis salaja Saksamaale paavstilt ja peapiiskopilt abi paluma. Berthold saabus Liivimaale tagasi koos sõjaväega. Liivlased kogunesid Riia juurde pärima, miks tal sõjavägi kaasas on. Sõlmiti rahu, millest kinni ei peetud. Lahingus tormas Bertholdi väle hobune keset lahinguvälja ning piiskopile tuldi mitmest küljest kallale ja rebiti lõhki. Seejärel liivlased põgenesid, arvates, et ühe saksi kiivri pähe pannud kaasmaalase näol on tegemist terve neid jälitava vaenlase sõjaväega. Ristisõdijad laastasid seejärel liivlaste
lasknud teda maalt välja. Theoderich pääses liivimaalt minema ja jõudis välja Rooma ,kus esitas paavstile kirjeldusi ,kuidas liivlased mässavad oma ülemate ja usu vastu .1966 kutsus paavst relvile inimesi ,et sundida vastristitud tagasi kiriku radadele. 1966 Meinhard suri,oli vaja tarvis leida asendaja üksküla piiskopi kohale leiti munk Berthold Loccumi kloostrist, on oletatud et ta oli juba varem ka Liivimaal käinud.Vastutahtmist võttis Bremeni peapiiskopilt määramise vastu ja saabus Ükskülla. Sattus kohe konflikti üksküla Liivlastega,kuidas liivlased tulid kokku ja arutasid koos mida uue piiskopiga teha.Pühkis liivimaa tolmu ja lasi jalga. Lasi paavst koostada pulla,kus kutsus teistkordselt üles ristlasi pühasse ristisõtta liivimaa paganate vastu. Lubati selle eest andestada kõik patud. Ristisõdijate kuldaeg (3 ristisõda R.Lõvisüda jne).Nende jaoks oli pühale maale minek liiga kaugel ja patus lunastus liivimaal lähemal
annaabi.ee 
