''La Traviata'' arvustus Käisin elus esimest korda ooperis 25. märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor.
8.c 19.05.2010 Käisin vaatamas Jan Uuspõllu versioni Islandi näitekirjaniku Bjarni Haukur Thorssoni 2007.aastal valminud mononäidendist. Bjarni Haukur Thorsson on näitleja, kes 1998. aastal astus Islandi lavadele Rob Beckeri kirjutatud näidendis Ürgmees, mille ta ise lavastas ja milles ta ise ka peaosalist mängis. Isa on loogiline ajaline jätk Ürgmehele. Selles näidendis arutab peaosaline mehe ja naise kooselu järgmise etapi ja pereelu põhiväärtuste ja eesmärkide üle. 7 aastat koos elanud paar on saabumas tagasi koju suurepäraselt puhkusereisilt armunute linnast Pariisist. Lennukis sattuvad na d kõrvuti istuma perega, kus kasvavad kaks last, mõnekuine poiss ja paariaastane tüdruk. Peaosalise, Isa silme läbi on seal peres toimuv paras õudus
,,High School Musicali" tähelend sai alguse 2006. aastal Disney telekanalilt USA-s, jõudes sealt edasi kinolinale ja teatrilavadele. Kõigest paari aastaga on ,,High School Musicalist" saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. 2006. aastal võitis muusikal Emmy auhinna lapsesõbralikkuse eest. Laval oli üle 60 näitleja, laulja ja tantsija, sealhulgas Otsa kooli muusikud ja Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid. Peaosalist Troyd mängis "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland. Minu arvates tuli ta väga hästi toime. Peale väga heale laulu oskusele näitles Ott väga hästi. Otti võimas lauluhääl sobis sellesse spordipoisi rolli. Naispeaosalist Gabriellat mängis Mari Ronimõis. Ta mängis ka väga hästi. Nad sobisid Ottiga hästi kokku duetti laulma ja näitlema. Teised näilejad olid ka väga tasemel laulsid ja näitlesid hästi. Eriti
Taas kooli minnes avastab Troy üllatusega, et Gabriella on nende kooli uus õpilane. Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne. Nende suurimaks takistuseks saab ärahellitatud Sharpay Evans, kes teeb endast kõik oleneva, et Troy ja Gabriella ei saaks muusikalis peaosa ning ei leiaks teineteist. Muusikali lavastajaks on Andres Dvinjaninov, muusikajuhiks on Kaire Vilgats ning laulusõnade tõlkijaks Kelli Uustani. Peaosalist Troy Boltonit mängib "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland või Kristjan Kasearu. Naispeaosas teeb oma esineja debüüdi Mari Ronimois. Teistes osades Teele Viira, Marilyn Jurman, Getter Jaani, Silver Laas, Karel Tallermaa, Taavi Tõnisson, Andres Roosileht jpt. Laval on üle 60 näitleja, laulja ja tantsija, sh Otsa kooli muusikud ja Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid. Etendus toimus kahes vaatuses ning kestis 2,5 tundi, millest 30 minutit oli vaheaeg. Etenduses
musical" ehk ,,Keskoolimuusikal". Muusikal toimus päevasel ajal ja pileti hinnaks oli 220 Eesti krooni. Muusikal hakkas kell 14.00 ning kestis koos pausiga kaks ja pool tundi. Kogu saal oli rahvast täis ja kõik kohad olid välja müüdud. Etendusel vist mingit väga erilist eesmärki polnudki, põhiline oli lihtsalt rahvale korralik elamus anda ning samas näidata ka, milleks meie noored esinejad võimelised on. Muusikali lavastaja oli Andres Dvinjaninov ja muusikajuht Kaire Vilgats. Peaosalist Troyd mängis ,,Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ja naispeaosalist Gabrielat mängis Mari Ronimois. Tuntumatest nägudest osalesid muusikalis veel Marilyn Jurman, Silver Laas,Getter Jaani, Andres Roosileht ja Tarmo Männard. Muusikali teemaks oli, et talve vaheajal koos olnud Troy ja Gabriela kohtasid üksteist juhuslikult koolis. Nimelt oli Gabriela kolinud teise linna ja õppima läinud samasse kooli, kus õppis ka Troy. Nad ei suuda seda uskuda, et see nii juhtus ja on
30. aprillil 2010 kell 19.00 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis toimus ,,Keskkoolimuusikali" (HIGH SCHOOL MUSICAL) etendus. Muusikali lavastaja on Andres Dvinjaninov, kes on lavale toonud ka sellised nimekad teosed nagu ,,Grease" ja ,,Romeo ja Julia". Muusikajuht on Kaire Vilgats, kunstnik Riina Degtjarenko, koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits, laulusõnad tõlkis Kelli Uustani ja libreto tõlkijaks oli Andres Roosileht. Peaosalist Troyd mängis selles etenduses "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ning naispeaosa Gabriellat Mari Ronimois. Teistes osades olid Getter Jaani(Sharpay), Teele Viira (Taylor McKessie), Lee Trei (Kelsi Nielsen), Ingrid Isotamm ( Preili Darbus) jpt. Etendus oli kahes vaatuses, kestusega 2,5 tundi. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, kes kohtuvad koolivaheajal uusaastapeol. Taas kooli minnes avastab Troy üllatusega, et Gabriella on nende kooli uus õpilane
sõdadest ja poliitikutest. Pean tõdema, et selle ooperi juures köitis mind rohkem lavastuslik pool ning liikumine kui muusika. Loomulikult oli ka muusika tasemel ning põnev- vaiksemad põnevust tekitavad kohad, kiired ja dramaatilised muutused, võimsad kooristseenid jne- kuid üleüldiselt jäi muusikast üksluine mulje. Samas hoidis see suurepäraselt pinget, mis kogu Wallenbergi põnevat saatuselugu saatis. Peaosalist Wallenbergi kehastas seekord Rauno Elp, dirigeeris Arvo Volmer. Rauno Elpilt oleksin mina oodanud võimsamat esitust, kuigi oma ooperialaste teadmiste juures pole ma kindel, et kas äkki pidigi ta (minu jaoks) suhteliselt vaikselt laulma. Iseenesest oli ta hääl minu jaoks meeldiv ja kohati isegi lummav. Siiski pean tunnistama, et minu jaoks polnud kõige huvitavam tegelane mitte Wallenberg, vaid hoopis Adolf Eichmann, keda kehastas Priit Volmer. Tema oli seal n.ö
üritab näidata, mis viis Võssotski sellise enesehävitamiseni ja milline möll käis tema ümber, kuidas tema populaarsuse arvel üritasid paljud raha teha. Ja mis mängu selle taustal mängis võimas Nõukogude salaluure KGB. Muide, enne esilinastust näidati filmi eraldi peaminister Vladimir Putinile, endisele KGB töötajale, kellele väidetavalt meeldis film ise väga ning eriti see, kuivõrd inimlikuna näidati Võssotskiga tegelenud KGB ohvitseri, filmi teist peaosalist. Enamik Venemaad lausa tormas kinno. Kahe esimese nädalavahetusega vaatas Võssotski- filmi mitu korda rohkem inimesi kui mis tahes muud tänavust venemaist filmi. Filmi tegemiseks kulutati viis aastat ja 12 miljonit dollarit, aga juba kahe nädalavahetusega kogus see 21 miljonit dollarit kassatulu. Muidugi ei anna seda tulu ja vaatajate arvu võrrelda ,,Saatuse iroonia ehk Hüva leili 2" filmiga, aga ,,Võssotski" pole ju ka komöödia. Surm ja matused Ta suri 25. juulil 1980. aastal
lennu. Praegusel hetkel elab Jaan Tätte Vilsandi saarel, kus peab saarevahi ametit ning koos temaga elab seal ka abikaasa Margit Tätte. Paaril on kaks poega, kelledest vanem on isa nimekaim ning noorem Kunter Tätte. 3. Looming 3.1. Filmid, näidendid ja lavastused Kuigi enamasti teatakse Jaan Tättet laulja ja laulukirjutajana, siis kuulub tema loomingusse ka hulganisti filme, näidendeid ja lavastusi. Nendest tuntuim on arvatavasti ,,Ristumine peateega", kus teose autor ise ka üht peaosalist mängis. Alguses valmis see näidendida, kuid 1998-ndal aastal vändati sellest valmis ka film. ,,Ristumine peateega" on lugu armunud paarist Laurast ja Rolandist, kes üritavad end autodega teise linna hääletada, kuid ühel hetkel ei võeta neid enam peale. Laura eestvedamisel hakatakse liikuma mööda kitsast metsateed, et öömaja leida. Oma väikeses metsamajakeses elab Osvald, kellel on foto maailma kauneimast naisest, neli miljardit
vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekraniseeringud, mille peaosalist Anna Kareninat mängib Greta Garbo. Tegelasi · Anna Arkadjevna Karenina · Aleksei Aleksandrovits Karenin · Aleksei Kirillovits Vronski · Konstantin Dmitrõts Levin · Ekaterina Aleksandrovna Stserbatskaja, Kitty · Stepan Arkadjits Oblonski, Stiiva · Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly · Sergei Aleksõts Karenin, Serjoza · Nikolai Dmitõts Levin · Sergei Ivanovits Koznõtsev · Elizaveta Fjodorovna Tverskaja, Betsy
sektori organisatsioonide vahel. Erinevused tulenevad peamiselt sellest, et riiklikel organisatsioonidel pole olnud tõelist kundet, kes oleks suutnud nõudmisi esitada. Kuid sisemised jõud ja võimuvõitlus on samasugused, olenemata sellest, kelle omanduses organisatsioon on. Organisatsiooni võimuvõitluses võime eristada selgelt neli osalist : asjatundja ehk proff, valitseja ehk ülemus, ametnik ja juht /4, lk.45/. 1.1 Asjatundja ehk proff Vaatleme esmalt peaosalist ennast, st. eksperti, spetsialisti, asjatundjat või ükskõik kuidas teda ka ei kutsuta. Nimetagem teda lühidalt ja tabavalt profiks. Kindlasti puututakse temaga organisatsioonis kokku pidevalt. Ta rühib hommikul kohale, möödub valvelauast ilma, et seda pilgu väärilisekski peaks. Tähendab, et tal ei tule sekretäri nimi meelde. Edasi ei lähe ta mitte oma tuppa vaid kõrvaltuppa, kus istub selle organisatsiooni kõige lugupeetum eriala inimene. Areneb elev vestlus
kus glasnostist sai võimumeeste hirm. Samasugune tont võib hakata kimbutama neid ülemusi, kes õigel ajal ei taipa inforevolutsiooni tulekut. Info ei talu enam mingeid piire. Info-revolutsioon võib oluliselt muuta võimusuhteid organisatsioonis. 9.3.2.2. Organisatsioonisisene võimuvõitlus367 Organisatsioonisiseses võimuvõitluses on neli selgelt eristatavat osalist: asjatundja ehk proff, valit-seja ehk ülemus, ametnik ja juht. 9.3.2.2.1. Asjatundja ehk proff Vaatleme esmalt peaosalist ennast st. eksperti, spetsialisti, asjatundjat või ükskõik kuidas teda ka ei kutsuta. 365 K.-E. Sveiby. Juhtimistarkus. Tallinn: Olion 1994 lk. 34-35 366 samas, lk. 40-42 367 sama lk. 44-52 Nimetagem teda lühidalt ja tabavalt profiks. Meie sõber proff tuleb koos oma kolleegidega välja, mõlemad säravad rõõmust. Nad on äsja la-hendanud ühe kunde tellimusel tähtsa probleemi. Just selle probleemi üle mõtiskles ta hommikul tööle tulles. Ta oli selle peale
annaabi.ee 
