Põhja-Sakalasse Eestlased üritasid vasturetke Riia hävitamiseks, kuid see ebaõnnestus Ugandi ja Sakala võtsid ristimise vastu 1217. aasta Jaanuaris toimus ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale Veebruaris saabusid venelased Otepää alla ja asusid koos saarlaste, harjulaste ja ristitud sakalastega linnust piirama Sakslased tunnistasid kaotust ja lubasid lahkuda kogu Eestist Madisepäeva lahing Peaorganisaatoriks Lembitu Lahingus osales eestlasi üle kogu Eesti kokku umbes 6000 meest Venelased lubasid abiväge saata, kuid need jäid tulemata Sakslaste poolel sõdisid ka liivlased ja latgalid Lahingus langesid Lembitu ja Kaupo 1219- 1220.aasta 1218.a sõlmis piiskop Albert liidu Valdemar II Võitjaga 1219.a saabusid taanlased Tallinna alla ja alistasid eestlased 1219-1220.a toimus nn võiduristimine 1220.a vallutasid rootslased Lihula,
★ korraga tuli võidelda Saksa, Taani ja Venemaa vastu ★ vastane oli hästi organiseeritud ★ vallutust rahastasid hansakaupmehed ★ rüütlid ja jalavägi olid elukutselised sõdurid, relvad paremad ★ eestlased ei saanud aru vallutuse eesmärgist ★ puudus koostöö lätlaste ja leedulastega 5. Kirjelda koos aastaarvude ja nimedega ühte vabadussvõitluse sündmust. Peaorganisaatoriks oli Lembitu. Ta sõitis maakonnast maakonda ja kutsus kogu rahvast otsustavale võitlusele sakslastega. Võidu kindlustamiseks paluti abi venelastelt ja saadeti neile suuri kingitusi. Venelaste abi jäi aga hiljaks.Eestlaste malev, 6000 meest suur, kogunes Viljandi lähedale. Ka sakslased valmistusid otsustavaks löögiks. Neil oli ligi 3000 meest ratsaväge, keda toetasid suured lätlaste ja liivlaste väesalgad. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid
· Kolmandal päeval pärast sakslaste abiväe saabumist algasid läbirääkimised. o Tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma kogu eestist. See oli sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas. MADISEPÄEVA LAHING · Otepää all assvutatud võitu püüdsid eestlased kohe edasi arendada. · Tähtsaimaks peeti liidu säilitamist venelastega ja saadikud lähetati koos rohkete kingitustega Novgorodi. · Peaorganisaatoriks sai Lembitu. · Kuuldes eestlaste plaanidest püüdsid vastased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist. · 3000 väljavalitud sõjameest jõudis peagi sakalasse . Edasi liiguti lahinguvalmilt, sakslased keskel, liivlased paremal ja latgalid vasakul tiival. · Madisepäeval 21.sept. 1217 kohtusid väed viljandit 10-11 km eemal. · Eestlaste malev oli end seadnud metsa varjus lahinguvalmis ja astus sealt äkkitselt kolme osana välja. · Puhkes vihane lahing.
ristitud sakalasedki. Piirajate arv oli kokku 20 000. Piiramine kestis 17 päeva. Riiast said sakslased appi 3000 meest, aga juba eemal tekkis neil piirajatega lahing ning vaevu jõudsid nad linnusesse jõuda. Kolmandal päeval pärast sakslaste saabumist algasid läbirääkimised ja sakslased pidid lahkuma kogu Eestist. Otepää all saavutati võit. Madisepäeva lahing Võitu taheti kohe edasi arendada ja eestlased läksid Novgorodi abi paluma. Peaorganisaatoriks sai Lembitu. Eestist kogunes kokku virulasi, ridalasi, harjulasi, sakalasi, rävalasi ja järvalasi kokku u. 6000 meest. Vene vägedega hakati edasi liikuma. 1217. a. Madisepäeval (21. september) põrkasid kokku eestlase ja venelaste väed ning sakslaste, liivlaste ja latgalite väed. Puhkes lahing, mis kestis mitu tundi. Liivlased sunniti taganema, kuigi pikkamööda murdsid sakslased läbi eestlaste malevast ja eestlased pidid taganema. Langes ka Lembitu. Madisepäeva lahing kaotati.
Esimesena rünnati Ugandi maakonda (sakslased, liivlased, latgalid). Alguses toimusid vastastikused rüüsteretked ning sakslased lähtusid divide et impera (jaga ja valitse) põhimõttest. 1210. a piirasid juba sakslased ja ugalased Võnnu linnuse, mis oli Mõõgavendade ordu tugipunkt. Seal edu ei saavutatud, kuid lahkudes toimus Ümera lahing (1210), mille eestlased võitsid. Kuulus on ka Madisepäeva lahing, mis toimus 1217. a septembris. Peaorganisaatoriks oli Sakala vanem Lembitu, kes kogus kokku 6000 meest. Sakslastel oli 3000 sõjameest. Lahing oli raske ning Lembitu langes (positiivseks võib lugeda seda, et seal hukkus ka liivlaste Kaupo) ja eestlased kaotasid. Esimese poole kokkuvõtteks võib öelda, et kaotasime olulised juhid ja üldse palju inimesi. Muistse vabadussõja teine pool ja lõppvaatus (1219-1227): sakslaste, taanlaste ja rootslaste sissetung Eestisse; Saaremaa
See oli üks Napoleoni tähtsamaid reforme Euroopa jaoks, kuna ilma temata poleks sellist asja juhtunud. Viini kongress. Euroopa kontsert Septembrist 1814 kuni juunini 1815 toimus Austria pealinnas Viinis rahvusvaheline kongress Euroopa korrastamiseks ning riiklike piiride kindlaksmääramiseks. · Tähtsamad osavõtjad olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa · Esindajaid oli kokku 216, kõigist Euroopa riikidest peale Türgi · Peaorganisaatoriks ja esimeheks oli Austria välisminister vürst Metternich · Prantsusmaa päästis kõige hullemast pikaaegne välisminister ja osav diplomaat Talleyrand · Viini kongressi on rikkalike pidustuste tõttu nimetatud ka "tantsivaks kongressiks" · Töö käigus tuli lahendada väga tõsiseid vastuolusid võitjariikide vahel · Tülid "jahutas" ühine vaenlane, Elba saarelt tagasi tulnud Napoleon, kelle vastu ühiselt sõtta mindi
Tehti pärast Napoleoni 100 päeva. Polnud enam nii rahulik leping. Prm maksustati suure hüvitisega. Pandi esimeseks viieks aastaks Pr piirile okupatsiooniväed, mida prantslased ülal pidid pidama. Nüüd pidi Pr ka paljudest aladest loobuma. Sveitsist tehti puhverriik ja sellest sai neutraalne riik. Viini kongress Septembrist 1814 kuni juunini 1815 toimus Austria pealinnas Viinis rahvusvaheline kongress Euroopa korrastamiseks ning riiklike piiride kindlaksmääramiseks. Peaorganisaatoriks ja esimeheks oli Austria välisminister vürst Metternich. Prantsusmaa päästis kõige hullemast pikaaegne välisminister ja osav diplomaat Talleyrand Viini kongressi on rikkalike pidustuste tõttu nimetatud ka "tantsivaks kongressiks". Töö käigus tuli lahendada väga tõsiseid vastuolusid võitjariikide vahel. Tülid "jahutas" ühine vaenlane, Elba saarelt tagasi tulnud Napoleon, kelle vastu ühiselt sõtta mindi Suurriikide liit. Metternich ja tema põhimõtted.
a Otepää piiramine venelaste, saarlaste, sakalaste ja harjulaste ühisväe poolt (kokku 20 tuhat meest), piiramine kestis 17 päeva ja tehtud rahu põhjal sunniti sakslased lahkuma nii Otepäält kui ka kogu Eestist, so sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas eestlased pidasid tähtsaks liidu säilitamist venelastega ja viimased lubasidki taas appi tulla, eestlased ise hakkasid samuti vägesid koondama, peaorganisaatoriks sai Lembitu; sakslased olid teinud viimasel ajal palju rüüste ja röövretki ja seepärast tuli eestlasi kõikjalt; Eesti vägi (6 000 meest) kogunes Paala (Navesti) jõe äärde ootama Vene abiväge kuuldes eestlaste plaanidest, püüdsid vastased (Albert juhtis) kiirustada, et ennetada venelaste saabumist ja 3 000 valitud sõjameest jõudis peagi Sakalasse; 21. septembril (Madisepäeval) 1217. a
annaabi.ee 
