Raske ülesanne India jaoks oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. Eriti just hindude ja moslemite vastasseis. See kandus ka üle välispoliitikasse, eriti suhtesse Pakistaniga. Sisepoliitika : · Haledusreform vürstiriikide asendamine osariikidega. · Paljurahvuseline riik · Atendaadid riigipeadele 1984 mõrvati Nehru tütar, peaminister Indira Gandhi, mõne aasta pärast mõrvati järgmine peaministe, Indira poeg Raijv Gandhi. · Äärmuste maa kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad (kastisüsteem) ja harimatus. Välispoliitika · Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kasmiri piirkonna pärast alates 1947 kuni tänapäevani (Kasmiris on indiameelsed valitsejad, aga elanikkond koosneb moslemitest). · Piirivaidlused ka Hiina Rahvavabariigiga.
kindlustamine. 24) 2. Isikud. 1) Stalin üks sõja vallapäästjatest, sest algatas MRP sõlmimise. 2) Hitler üks sõja vallapäästjatest, sõja alguses oli võitjapositsioonis ning vallutanud suure osa Euroopast. 3) Mussolini Hitleri liitlane. Kukutati 1943. aastal ja lasti maha 1945. aastal. 4) Chamberlain Inglismaa peaministe, pakkus välja kokkuleppe, et Saksamaa saab osa Tsehhoslovakkiast endale(eesmärk oli vältida terve Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla). 5) Churchill enne sõda hoiatas inimesi Saksamaa eest. Sõlmis Atlandi Harta. 6) Roosevelt sõlmis Atlandi harta, juhtis USA'd sõjas aktiivselt, teadlased leiutasid tuumapommi(ja kasutasid seda). 7) Molotov Nõukogude Liidu välisminister, kirjutas alla MRP'le.
· 3.novembril 1918. Kapituleerus Austria · 1918. A novembris puhkes Saksamaal revolutsioon · Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks · 11.novemril 1918 kirjutati alla Compiegne'I vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja · pariisi rahukonverents 18.jaan 1919-21.jaan 1920 · Versailles'I rahu ja Versailles'I süsteem · Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Itaalia peaministe Vittorio Orlando, Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau, Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson · Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel
presidendi Pärast valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsusi President määrab President peaministri Nimetab ministrid ametisse Valitsus Peaministe r Kui Riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministritest valitsuse 1) Seadusandlik võim: Riigikogu (parlamendi). 101 inimest. Ülesanded: (põhiseaduses) Esindada poliitikas mitmesuguseid inimgruppe ja vaateid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele
President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi tunnus. Kohtuvõim ei allu täidesaatva ja seadusandliku võimu kontrollile. Õigusharud : avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus on seotud riigiga, eraõigus puudutab kodanike vahelisi asju. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel, Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus-pärimine,pere
otse rahva poolt. President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi tunnus. Kohtuvõim ei allu täidesaatva ja seadusandliku võimu kontrollile. Õigusharud: avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus on seotud riigiga, eraõigus puudutab kodanike vahelisi asju. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel,
Vahelduv realism 1970- 1980: Goa annektsioon Portugali valitsuselt. 1962 Piirisõja kaotus Hiinale. 1971 Indu- NSVLi leping. 1971 Bangladeshi vabadussõda. 1974 Esimene edukas tuumapommi katsetus. India välispoliitika peale Külma sõda Pragmatism: Ida poliitika vaatlus, 1998 tuuma katsetus, majanduslikud refomid viivad kasvuni peaminister Singh. Majanduslik diplomaatia: majandus on India võti tulemaks suureks võimuks. Suhted Aafrikas, suhted Kesk-Aasias, BRICS, Peaministe Modi, tuuma kokkulepped USAga India suhted Pakistaniga: 1965 ja 1971 sõda. Pakistani agressioon: 1948 ja 1999 otsene tuuma vastasseis riikide vahel. Rahvusvaheline terrorism- 2008 Mumbai rünnakud India suhted USAga: Traditsiooniliselt külmad suhted, kuna USA pooldab Hiinat ja Pakistani ja Indial on mitte- liitlase staatus. USA tasakaalustamine Aasias: paremad suhted Indiaga, majanduslik pragmatism mõlemilt, uus peaminister, tuumakokkulepped
parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 14 7. Kohtuvõim ja korrakaitse: 7.1. Õigus ja selle harud: Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab õigusriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesandeks
ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 7. Kohtuvõim ja korrakaitse: 7.1. Õigus ja selle harud: Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab õigusriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesandeks on seaduste tõlgendamine,