Juamal kolm kõige olulisemat kuju on Visnu, Brahma ja Siva. Visnu on universumi hoidja, neljakäeline jumal nuia, merekarbi, ketta ja lootosega. Tal on palju inkarnatsioone, millest kuulsaim on Krisna, kes ilmub võiduka kangelase, flööti mängiva armastaja või tülika imikuna. Visnu abikaasa Laksmi on jõukuse jumalanna. Brahma on maailma looja, universumi alguses Visnu nabast kasvanud lootoseõies ise (emata) sündinud. Siva on tantsiv purustaja, kes kannab pealuudest keed ning käte ja kaela umber madusid. Aja ning askeesi jumalana otsustab tema maailma saatuse üle. Koletiste valitseja ning tantsukuningana on Siva sama kirglik kui Visnu on häirimatu. Hindu eetika kohaselt on teel päästmisele kolm põhimõtet: õiglus, ausalt saavutatud õitseng ning sugugi mitte vähem olulisena nauding. Igapäevaelu karmi reaalsuse keskmes on kaks mõistet: dharma ja karma. Need on "õige" käitumine ja põhimõte, et inimese tegude
Hiie et seeläbi metsaelu parandada. Leemet võtis Hiie kaasa ja põgenesid. Nad jõudsid saarele. Keegi haaras Leemeti jalast. See oli jalutu, mürgihammastega vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele saarele kandnud. Nüüd haudus ta raudmeestele kättemaksu. Ta tappis saarele sattujad, keetis nad ära ja valmistas nende kontidest tiibu. Pealuudest nikerdas aga peekreid. Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega.Vanaisa palus lastel endale tuua tuulekott mida ka lapsed tõid. Selle ajajooksul kui lapsed ära käisid tappis vanaisa Ülgase ning lapsed võisid lälle koju minna. Koju lõudes rääkisid nad kõigile abielu plaanist. Pulmapäev ründasid hundid Hiiet ja tapsid. Arvati et Hiie surma põhjuseks oli Leemeti poolt mahariutud
35.Vastastest saadi jagu. Vanaisa tegi taeva kohal vägevaid tiire ja Leemet ütles, et Põhjakonn on naasnud. Vanaisa tundis karude lõhna. Läbi müüride oli kuulda karude häält, neid oli kokku 10. Karud ütlesid, et ei tapa enam kedagi, et nad kummardavad oma isandaid. Vilepillimängja sai surma, karud nutsid. Leemetil oli oma elust ükskõik. Nad olid kloostris hoopis mitte lossis. 36.Riided olid verest märjad, vanaisa tegeles pealuudest karikatega. Jõuti jälle kodumetsa. Talle meenus, et Salme peaks veel endiselt seal olema. Puude tagant kappasid välja ratsanikud, kes jahti pidasid. Hiie ja Leemeti mereretk algas umbes sealtsamast. Raudmehi tabas tundmatu jõud ja neid justkui tiris miski merre. Inimahvid olid seda pealt näinud, neil läks palju aega. Täid vedasid mehed merre. Merekaldal oli suur lõke, süüdates vanaisa. 37.Leemet kohtus oma õe Salmega. Õde oli vahepeal väga vanaks jäänud.
47. Vanaisa Tölp 48. Ussisõnade meister, julge ja uut maailma mittesalliv võitleja. On palju raudmehi, munkasid ja külaelanikke tapnud. Arvati, et ta tapeti raudmeeste poolt, kuid tegelikult õnnestus tal ellu jääda. Tal raiuti jalad maha ja visati merre, kus ta suutis triivida üksikule saarele ning seal oma eluga edasi minna. Ta kaaperdas kõik laevad, kes saarest möödusid ja tappis kõik kes ette juhtusid. Tapetute pealuudest valmistas peekreid, ülejäänud luid kogus, et valmistada endale tiivad. Tiivad valmis saanud, läks tagasi metsa ning hakkas Leemetiga uue maailma vastu võitlema. Nad tapsid kõik kes teele ette jäid. Põletasid kloostreid, tapsid munkasid, raudmehi. Lõpuks tapsid raudmehed vanaisa. Vanaisa Tölp oli väga kättemaksuhimuline. Tal olid mao hambad, salvates surid vastased mõne hetkega.
Leemet tundis küll piinlikust, kuid järgis Hiie eeskuju. Lõpuks heitsid nad alasti paadipõhja ja suudlesid. Nad jõudsid saarele. Leemetist oli järsku saanud naisemees. Keegi haaras Leemeti jalast. See oli jalutu, mürgihammastega vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele saarele kandnud. Nüüd haudus ta raudmeestele kättemaksu. Ta tappis saarele sattujad, keetis nad ära ja valmistas nende kontidest tiibu. Pealuudest nikerdas aga peekreid. Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega. 22. Et lennata, selleks oli vanaisal vaja tuult. Nõnda saatis ta lapsed järgmisel hommikul Saaremaale tuuletarga Möigase juurde tuulekotti tooma. Kingituseks andis kaasa mõned peekrid. Hiie ja Leemet kohtasid suurt kala Ahteneumioni, kes iga saja aasta tagant veepinnale tõusis. See oli aga viimane kord. Hiie ja Leemet olid viimased inimesed, kes teda nägid
vette. Leemet tundis küll piinlikust, kuid järgis Hiie eeskuju. Lõpuks heitsid nad alasti paadipõhja ja suudlesid. Nad jõudsid saarele. Leemetist oli järsku saanud naisemees. Keegi haaras Leemeti jalast. See oli jalutu, mürgihammastega vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele saarele kandnud. Nüüd haudus ta raudmeestele kättemaksu. Ta tappis saarele sattujad, keetis nad ära ja valmistas nende kontidest tiibu. Pealuudest nikerdas aga peekreid. Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega. 22. Et lennata, selleks oli vanaisal vaja tuult. Nõnda saatis ta lapsed järgmisel hommikul Saaremaale tuuletarga Möigase juurde tuulekotti tooma. Kingituseks andis kaasa mõned peekrid. Hiie ja Leemet kohtasid suurt kala Ahteneumioni, kes iga saja aasta tagant veepinnale tõusis. See oli aga viimane kord. Hiie ja Leemet olid viimased inimesed, kes teda nägid
polnud, oli tegu surnute maale toimetamisega, aga hakkama ta sai ja nüüd oli ta siin- just viimasel minutil. Vanaisa sai teada, et ka Linda on nüüd surnud. 35.peatükk Nad läksid sõtta. Kahekesi maailma vastu, neil polnud midagi kaotada. Nad võitlesid kui hullud ja vaenlasi langes loogu. Vanaisa oli justkui Põhja Konn õhus laastamistööd tegemas. Nad said aru, kui mõttetu on võitlus, aga lahingukihk oli neil veres. Eriti tapeti raudmehi ja pärast valmistas vanaisa kõikidest pealuudest karikaid. Ühe raudmeeste kantsi vallutasid nad nii, et Leemet kihutas taltsutatud kümme karu, kes seal elasid, raudmeestele kallale. Karud olid muidu oma eluga väga rahul, neid toideti kindluses ja õpetati tantsima. Aga Leemeti ussisõnad panid nad märatsema ja karud murdsid rüütlid maha. Siis panid Leemet ja vanaisa kantsi põlema. Karud aeti metsa. Järgmiseks vallutati käigu pealt mungaklooster, kuna mungad lootsid ainult jumala abile. Too neid aga kuulda ei võtnud. 36.peatükk
Leemet kujutas ette, et tüdrukud imetleks ja armastaks vana maailma tugevust ja võimsust kuid imetlusest ja armastusest pole siin midagi rääkida, sest tegeltnad jooksid peitu ja kisendasid toimuva peale ning ka Leemet teatis, et pole see vana maailma midagi tugevat- tema koos vanaisaga on rohkme nagu suvel maha sadanud lumi, öösel võib ta küll õied ja pungad hävitada aga päeval kuum päike sulatab ta taas. Vanaisal oli komme teha tapetud vaenlaste pealuudest anumaid ja peekreid ja kuna nad tapsid rohkem kui vanaisa suutis peekreid teha jäi neist igapool maha pealuude saba. Üks kena päev sattusid nad huvitava kindluse juurde, selle müürid olid täis raudmehi ja kaitsetorne nii, et otsus seda rünnata oli hullumeele. Otsustati oodata ööni kuni sõdurid vähem valvsad on ja siis karude koostööl kelle lõhna vanaisa tundis kindluse seest tulevat kindlus üle võtta. Öösel hiilitigi kindluse müüri juurde ja Leemet hakkas
Timurile. 1395 lahing Kuldhordi vägedega ja Timuri väejuhi oskused suured ja Tohtamõsi väed purustatakse. Tereki jõe ääres toimunud lahingus Timuri väed võitsid ja röövivad ning purustavad mitme Kuldhordi linnad sh pealinna Sarai. See jäi peale Timuri sõjakäiku varemetesse. Tohtamõs ise olevat põgenenud Venemaale, purustanud mitmed Rjazani linnad. Väed Moskva poole. Vassili suured väed aga Moskvas paanika. Timuri kui rafineeritud timuka kuulujutud ehitised pealuudest, 2000 vangi elusalt sissemüürida. Venelased võtsid kasutusele salarelva Vladimiri Jumalaema ikooni. 26. augustil pöördus Timuri vägi tagasi, samal öösel oli ikoon Moskvasse jõudnud. Ka Timuri nenäkku jõudnud ja hoiatanud, et midagi hirmsat juhtub kui Moskvasse lähed. Venekroonikates nii kirjutatud. 1747 Iraani sahhidest lasknud ühe kivi Timuri haualt ära viia, samal päeval Iraanis suur maavärin ja sahh ise haigestus, kivi viidi tagasi
annaabi.ee 
