"Sofie maailm" 12.b Jostein Gaarder · Sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos · Üles kasvanud pedagoogide peres · Lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli · Elukutselt õpetaja, erialaks on filosoofia Looming · Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu · Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid · Läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga · Soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust Teosed · Apelsinitüdruk (2004) · Sirkusdirektørens datter (2001) · Mängukaartide saladus (1990) · Sjakk Matt (2006) · Saladuslik jõulukalender (1992) · De gule dvergene (2006) · Sofie maailm (1991) · Slottet i Pyreneene (2008) · Vita brevis (1996) · Maya (1999) · Diagnosen og andre noveller (1986) · Froskeslottet (1988) · Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993) · I et speil, i en gåte (1993) · Hallo
trendidest kosmeetikas läbi aegade. Kõik kasutatud kirjandus on elektroonilised materjalid 2 Välimus ja ilu on alati olnud naiste elu, hoolimata ajastust, sajandist või aastakümnest. Muutused olid aeglased ja vähem tuntud sajandeid varem, kuid alates 20-dast sajandist on stiilid ja suundumused muutunud aina kiiremini. Siiski muutuse järgi kosmetoloogias, rõiva stiilides, tarvikutes ning juuksehoolduses saab avastada palju rohkemat kui pealiskaudses ajaloos. Need muutused annavad ülevaate naiste sotsiaalsetest rollidest läbi ajaloo, samuti ka kuidas naised vaatasid iseend. Kosmetoloogia ajalugu näitab iga ühiskonna mõistet füüsilisest ilust. Kus ja millal kosmetoloogia alguse sai? Meiki ja kosmeetikat kasutati juba ammu enne esimese sajandi algust. Kes oli esimene kosmeetik, on vaieldav. Kui me räägime esimesest inimesest , kes segas kokku koostisained
värsiread. Rein Veidemann: "Siig oli autoriteet. Tal oli luulenärvi. Aga selle kõrval oli tal ka sotsiaalset tundlikkust. Mis tegi temast sõjajärgse eesti luule ühe publitsistlikuma ja väljakutsuvama luuletaja. Ja mõneski mõttes selle põlvkonna lauliku, kelle noorus möödus 1950.60. aastate Eesti linnades." Ajakirjas Noorus töötades tegi Siig palju uute annete avastamiseks ja toetamiseks. Ilmselt on see panus palju suurem kui praeguses pealiskaudses ajas välja võib paista. Langemets: "1961. aastast kuni 1976. aastani töötas Arvi Siig noorteajakirjas Noorus luuletoimetajana ning tal oli väga oluline positsioon tolleaegsete noorte kirjandushuviliste mõjutajana. Avaldamisvõimalusi oli noorte jaoks napilt ning Noorusest ei pääsenud keegi mööda. Ning Noorus oligi väga sõbralik toimetus. Olime Arvi Siiaga pikka aega tuttavad. Nimetasin teda
värsiread. Rein Veidemann: "Siig oli autoriteet. Tal oli luulenärvi. Aga selle kõrval oli tal ka sotsiaalset tundlikkust. Mis tegi temast sõjajärgse eesti luule ühe publitsistlikuma ja väljakutsuvama luuletaja. Ja mõneski mõttes selle põlvkonna lauliku, kelle noorus möödus 1950.60. aastate Eesti linnades." Ajakirjas Noorus töötades tegi Siig palju uute annete avastamiseks ja toetamiseks. Ilmselt on see panus palju suurem kui praeguses pealiskaudses ajas välja võib paista. Langemets: "1961. aastast kuni 1976. aastani töötas Arvi Siig noorteajakirjas Noorus luuletoimetajana ning tal oli väga oluline positsioon tolleaegsete noorte kirjandushuviliste mõjutajana. Avaldamisvõimalusi oli noorte jaoks napilt ning Noorusest ei pääsenud keegi mööda. Ning Noorus oligi väga sõbralik toimetus. Olime Arvi Siiaga pikka aega tuttavad. Nimetasin teda
sõitmas karuselliga, et too on nutuäärel. Holden lõpetab jutustamise siin, öeldes lugejale, et ta ei räägi, kuidas lugu edasi läks ning kuidas ta haigeks jäi. Ta plaanib minna uude kooli sügisel ning on ettevaatlikult optimistlik oma tuleviku üle. Karakterid Holden Caulfield- Peategelane ja jutustaja. Holdenon 16-aastane noormees, kes just visati välja Pencey Prep koolist, sest ta hinded olid liiga halvad. Kuigi ta on intelligentne ja tundeline, jutustab ta väga küünilises ja pealiskaudses toonis. Ta leiab, et silmakirjalikkus ja koledus, mis maailmas on, lämmatab teda ja läbi oma küünilisuse püüab ta kaitsta iseennast täiskasvanutemaailma valu ja pettumuste eest. Tegelikkuses, kriitika mida Holden pillub teiste pihta on samuti ka ta enda poole. Talle ei meeldi oma nõrkused ning vahest ta käitub nii nagu ta räägib teistest, nagu kuidas teised on pealiskaudsed, võltsid jne. raamatu alguses seisab
Ta kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu. Ta kasutab sageli oma töödes meedotit kirjutades juttude sisse omakorda lugusid. Gaarder läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga. Ta on öelnud, et tema teosed on mõeldud õpikuteks. (http://www.en.wikipedia.org/wiki/Jostein_Gaarder) Ta soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust, kellena ta kord maailma loodi. (http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=2&scid=115?&nid=2&type=subjects) Tema tuntuim teos on "Sofie maailm", romaan, mis räägib filosoofia ajaloost. See teos on tõlgitud 53 keelde ja väljastatud 30 miljonit eksemplari. 1997. aastal lõi ta koos oma naise Siri Dannevigiga Sofie fondi. See on rahvusvaheline auhing keskkonna hoidmise ja arendamise eest. Auhinnaks on 100 000 USA dollarit. (http://www.maakodu.ee/print.php
Pastissi kohta: see on tühi, paroodiline suhe. Sellel pole tunnet, et oleks olemas midagi normaalset, millega võrreldes imitatsioon oleks koomiline. Reaalsus on sedavõrd intensiivistatud, et see ei ole enam reaalne. See on nö kõne surnud keeles, kujutlusvõime ja fantaasia surm. Postmodernistlikes kunstiteostes sügavuse mõõde puudub. Uuel ajastul näeb Jameson tasapinnalisust, individuaalsuse kaotamist. Modernistlik ajastu oli rajatud indiviidile. Nüüd inimesed elavad pealiskaudses nüüd hetkes. Fragmentaalsus iseloomustab postmodernismi tema meelest. Jameson vaning of affect-tundejõu kahanemine-kaasnes postmodernismiga Maailm on jagatud kolmeks: tunded: isiklikud, personaalsed. Miski, mida inimene fikseerib oma eelmistele kogemustele tuginedes. Tunde jaoks on vaja biograafilisust. Neid osatakse nimetada. Emotsioonid: sotsiaalsed. Tunde esitamine. Erinevalt tunnetest on emotsioonidel võimalik ka teesklus. Emotsioone esitatakse teiste jaoks, väga tihti esinetakse.
N: põhjendamatult rasked intelligentsustestid. Ebavõrdse kohtlemise käigus otsitakse formaalseid põhjuseid tööle mittevõtmiseks. N: esitatakse küsimusi kuni eksib vastusega, põhjendatakse juriidiliselt; kuid tegelikult äraütlemise põhjuseks tööväline asjaolu. Petlik värbamine tähendab seda, kui organisatsioonid tutvustavad end tahtlikult valesti. N: finantskahjumi varjamine, põhjendamatud karjääriperspektiivid. Hooletu värbamine seisneb firmapoolses lohakas ja pealiskaudses töötajate valikus. N: tööle võetakse teisi ohustav inimene. Personali valiku vigade toime: 1. Töölt puudumine 2. Ebatõhus töö 3. Halb kommunikatsioon 4. Halvad suhted 5.Valed otsused - 6. Firma maine kahjustamine 45. Motivatsiooniteooriad: McGregor, Maslow, D. McClelland McGregor lahterdas inimesed X ja Y tüüpi, mille järgi X tüüpi inimesed ei taha töötada, neid on vaja sundida, Y tüüpi inimestele on aga vaja tagada loominguline
4.3 Hinnang Testitulemustega võib suhteliselt rahule jääda. Mõningased probleemid esinesid testide 4 ja 7 tulemustes, ülejäänud testid andsid suhteliselt adekvaatse ning oodatud tulemuse. Olenemata sellest, et kasutasin rakenduse realiseerimiseks piirangutega prooviversiooni kommertstarkvarast, mistõttu on rakenduse sisuline pool üsna väikesemahuline, annab see planeeritud testides suhtelisel hea tulemuse. Rakendus vastab enamuses planeeritule, probleemid pärinevad osaliselt liiga pealiskaudses confidence'ide määramises, osaliselt arendussüsteemid karmides tarkvaralistes piirangutes süsteemi suurusele. Et süsteemi reaalselt kasutusele võtta, tuleks realisatsiooni ideoloogiat eelmises alapunktis kirjeldatud probleemide osas parandada ning selle sisulist poolt üsna signifikantselt laiendada. Selleks peaks aga tarkvaralised piirangud kaotama. 5. Teine realisatsioon 5.1 Lahendatud ülesande kirjeldus
N: põhjendamatult rasked intelligentsustestid. Ebavõrdse kohtlemise käigus otsitakse formaalseid põhjuseid tööle mittevõtmiseks. N: esitatakse küsimusi kuni eksib vastusega, põhjendatakse juriidiliselt; kuid tegelikult äraütlemise põhjuseks tööväline asjaolu. Petlik värbamine tähendab seda, kui organisatsioonid tutvustavad end tahtlikult valesti. N: finantskahjumi varjamine, põhjendamatud karjääriperspektiivid. Hooletu värbamine seisneb firmapoolses lohakas ja pealiskaudses töötajate valikus. N: tööle võetakse teisi ohustav inimene. Personali valiku vigade toime: 1. Töölt puudumine 2. Ebatõhus töö 3. Halb kommunikatsioon 4. Halvad suhted 5.Valed otsused - 6. Firma maine kahjustamine 45. Motivatsiooniteooriad: McGregor, Maslow, D. McClelland McGregor lahterdas inimesed X ja Y tüüpi, mille järgi X tüüpi inimesed ei taha töötada, neid on vaja sundida, Y tüüpi inimestele on aga vaja tagada loominguline
N: põhjendamatult rasked intelligentsustestid. Ebavõrdse kohtlemise käigus otsitakse formaalseid põhjuseid tööle mittevõtmiseks. N: esitatakse küsimusi kuni eksib vastusega, põhjendatakse juriidiliselt; kuid tegelikult äraütlemise põhjuseks tööväline asjaolu. Petlik värbamine tähendab seda, kui organisatsioonid tutvustavad end tahtlikult valesti. N: finantskahjumi varjamine, põhjendamatud karjääriperspektiivid. Hooletu värbamine seisneb firmapoolses lohakas ja pealiskaudses töötajate valikus. N: tööle võetakse teisi ohustav inimene. Personali valiku vigade toime: 1. Töölt puudumine 2. Ebatõhus töö 3. Halb kommunikatsioon 4. Halvad suhted 5.Valed otsused 6. Firma maine kahjustamine Loe lisaks: 92 Türk, K. Personali juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2001 osad 3 ja 4, lk.56- 107: Värbamine, Valik. 3.3 Personali hindamine
annaabi.ee 
