Niiluse ääres. Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon umbes 2500 aastat eKr. Selle põhjus võis olla see, et jõgede läheduses on niiske ja lopsakas maa, mistõttu seal on hea kasvatada erinevaid taimi. 7. Osa teadlasi arvab, et kujunev ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi liikmete huvides: nad mõistsid kohut, juhtisid väge, kogusid ühisvarusid ja juhtisid ehitustöid. Seetõttu allus muu elanikkond pealikele esialgu vabal tahtel. Teiste teadlaste meelest põhineb ühiskonna areng algusest peale vägivallal ja sunnil: jõukamad ja tugevamad allutasid ülejäänud oma tahetele ja sundisid enda heaks tööle
8. Kirjelda 2 erinevat seisukohta, mis käsitlevad ülemkihi rolli tsivilisatsiooni kujunemisel. Millist seisukohta eeslitate, põhjenda. 1) Ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi liikmete huvides: nad mõistsid kohut, juhtisid väge, kogusid ühisvarusid ja juhtisid ehitustöid. Sageli on oletatud, et paljudes piirkodades oli selliste ülesannete juures esmatähtis niisutussüsteemide rajamine. Seetõttu allus muu elanikkond pealikele esialgu vabal tahtel. Ülemikihi isikliku rikkuse ja võimu kasv , nagu ka ühiskonna lihtliikmete järkjärguline allutamine pealike sunnivõimule, oli sellisel juhul nende juhtiva rolli tagajärg. 2) Ühiskonna areng põhineb algusest peale vägivallal ja sunnil: jõukamad ja tugevamad allutasid ülejäänud oma tahtele ja sundisid enda heaks tööle. Näiteks sunniti vallutatud naaberküla elanikud andamit maksama või pandi enda heaks
1871. aastal, arvas, et suur ringmüür, mida kohalikud tema sõnul nimetasid mumbahru'ks (suure naise maja), oli ehitatud Seeba kuninganna jaoks. 19. sajandil ei suutnud eurooplased kuidagi uskuda, et Suur-Zimbabwe võinuksid ehitada aafriklased ise. Nii suurt linna "poleks neegrid iial osanud ehitada", ütles Mauchile Adam Renders. Kui Briti kolonisaator Cecil Rhodes (1853-1902) 1890. aastatel Suur-Zimbabwet külastas, ütles ta kohalikele bantu pealikele, et on tulnud vaatama "iidset templit, mis kunagi kuulus valgetele". Theodore Bent, kelle Rhodes palkas hoonetekompleksi päritolu uurima, uskus samuti, et selle olid ehitanud valged, kuigi kohtas igal sammul tõendeid, mis kinnitasid vastupidist. Ta leidis hulgaliselt esemeid, nagu keraamiliste nõude tükke, pronksist ja vasest odaotsi, kirveid ja kullatöötlemisriistu. Kõik need sarnanesid bantude valmistatud esemetega.
peana. Algul lükkas Hitler tagasi Nõukogude diplomaatilised vihjed sellest, et Stalin tahtis kokkulepet, aga augusti alguses, pani ta välisministri Joachim von Ribbentropi alustama tõsiseid läbirääkimisi. Kaubanduskokkulepe sõlmiti 18. augustil ja 22. augustil lendas Ribbentrop Moskvasse, et sõlmida ametlik mittepealetungileping. Kuigi see leping on tuntud, kui Molotovi-Ribbentropi leping, olid Molotov ja Ribbentrop vaid agendid oma pealikele, Stalinile ja Hitlerile. Kõige olulisem kokkuleppe osa oli aga salaprotokoll, mis hoolitses Poola, Soome ja Balti riikide jaotamise üle Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ning Nõukogude Liidu liidenduse Bessaraabia üle. See protokoll andis Hitlerile rohelise tule oma tungi jaoks Poola, mis algas 1. septembril. Pakti tingimuste kohaselt, oli Stalinile antud luba okupeerida ja endaga liita Eesti, Läti ja Bessaraabia, samuti osa Poolast. Talle anti veel luba teha, mida ta tahab Soomega
Nn Muminai 11 pidustused võistlev pidu, kus demonstratiivselt jaotatakse oma vara ja pärast kogukond otsustab, kumb mumiks saab. Loode-Am indiaanlaste potlatch: Suurejooneline külaliste kostitamine, kingituste jagamine. Pealike rivaalitsemine: oma vara demonstratiivselt lõhkumine, põletamine jne. Alguses võis olla mõistlik põhjendus, nt korraga pidi palju sööma. Big Man pealik: Hüvede ümberjaotamine kogukonna huvides. Varude hoidja ja jaotaja varude omanik. Pealikele ollakse nõus tegema tasuta tööd, et nt sõjaretkedel saada rohkem saaki. Sõda kui võtmetegur big man võib saada sõjapealikuks, kellel hoopis suurem võim. Malinowski: Trobriandlaste pealikud võtsid süstemaatiliselt ette sõjaretki kanuudega üle mere. Näite Hawaiilt: sealne kuningas Kameameha I hegemoonia tänu valgete tulirelvadele. Võimu konsentreerumise aluseks on hästi säiliv toit, nt teravili. Sugulusantropoloogia
3) Struktuur – nagu ei ole midagi rääkida 4) Suhted – huvitav aspekt: milliseid võtteid kasutati välismaailmaga suhtlemisel. - Ideoloogiline surve oma naabritele – nt Hiina-Tiibeti suhted – tuli läbi budismi, mis jõudis 3-5. sajandi paiku Indiast Hiinasse ja hiljem sealt Tiibetisse. Tänu sellisele nähtusele Tiibet tsiviliseerus Hiina mõju all, enne seda oli Tiibet nuhtluseks ja mingihetk isegi kontrollis Hiinat. - Aunimetuste jagamine potentsiaalsetele vaenlastele või nende pealikele – mingid tiitlid (Hiina printsessid välja anda?) - toimunud mõttemaailma muutumine, enne seda Hiina sajandeid sõdinud 5) Reeglid – mis oli varem juba olemas: Hiina ei tunnista end kunagi kellegagi võrdseks, on teiste suhtes ülimuslik. Teised pidid talle järele andma. Mongolid suurim maismaaimpeerium, mis on olnud väga lühiajaline, ~ 200 aastat (~1205–1380) 1) Piirid – terve mongolite suurriik oli impeerium (soov jõuda absoluutsete vallutustega maailmariigiks)
ääres. Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon umbes 2500 aastat eKr. Selle põhjus võis olla see, et jõgede läheduses on niiske ja lopsakas maa, mistõttu seal on hea kasvatada erinevaid taimi. 7. Osa teadlasi arvab, et kujunev ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi liikmete huvides: nad mõistsid kohut, juhtisid väge, kogusid ühisvarusid ja juhtisid ehitustöid. Seetõttu allus muu elanikkond pealikele esialgu vabal tahtel. Teiste teadlaste meelest põhineb ühiskonna areng algusest peale vägivallal ja sunnil: jõukamad ja tugevamad allutasid ülejäänud oma tahetele ja sundisid enda heaks tööle Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni.
Neil on uhkemad ka elamud. Need avastused on tehtud soodest võetud turbaproovidega, millest on eristatud kultuurtaimede suira. Kultuurtaimed on Eesti territooriumil levinud väga pikka aega: kaer 4000eKr, oder 3900eKr ja nisu 3500 eKr. Ka vaimne maailm oli arenenum - on leitud matmispaiku, vahel maeti põranda alla. Surnutele pandi kaasa väikseid luust näokesi, maske. Neid on just leitud asulasisestest matmispaikadest. Kõikidele ei pandud asju kaasa. Võib-olla pandi vaid pealikele ja samaanidele, tähtsatele inimestele. Neid kasutati ka ehetena. Ka merevaigust ehted olid olemas. Merevaiku lihviti ning sellesse puuriti auke, tehti nööpe, helmeid. Kolmas neoliitiline kultuur on nöörkeraamikakultuur, mis haarab enda alla suure osa Põhja-Euroopast. Seda on nimetatud ka sõjakirveste kultuuriks (valmistati suuri ilusaid ja lihvitud kirveid), venekirve kultuuriks (vene paadi moodi). Savinõusid kaunistati nööri vajutamisega, venekirvestel on tehtud rant.
annaabi.ee 
