Läti ajutise valitsuse ja Saksa peavoliniku vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Landeswehris olema lätlaste enamus. Kuna aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Nõukogude väed liikusid edasi ja jaanuaris 1919 langesid nende kätte Riia ja Jelgava. Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi vallutatud linnad ja Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud korralduse, millega keelati riigisaksa vägede nihutamine Riiast kaugemale ning Landeswehri edasiliikumine, anti 29. mail 1919 käsk pealetungi jätkamiseks põhja suunas. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski mai viimasel päeval. Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates
6) 1918 meeleheide, ida- ja läänerinne · 3. märts 1918 Bresti rahu · veebruaris üritas Saksamaa Venemaale uut pealetungi teha · 1918 sekkus otseselt sõtta ka USA, mis tekitas Saksamaale uusi probleeme · märtsist juulini võtsid sakslased läänerindel ette neli suurpealetungi peamiselt tegutsetigi läänerindel, idarindel Saksa väed taganesid · sõja kestel olid keskriigid end ära väsitanud · Saksamaa tegi Prantsusmaale veel 4 suurt pealetungioperatsiooni, polnud enam ressursse sõda jätkata 7) Tulemused · tekkis tööjõupuudus vabrikutes, kaevandustes, põllumajanduses · tööle pidid minema naised ja noormehed, kellele maksti väiksemat palka · mõnedes riikides kehtestati üldine töökohustus (mehed 16-60) · keelatud nõudmised palga või töötingimuste parandamiseks + streigid · USA-st sai Euroopa riikide võlausaldaja ning neile tekkis piiramatu turg · raha väärtus langes katastroofiliselt
mõnevõrra suuremad) Eluolu sõja ajal lk 50-54 -muutused ühiskonna naiste rollis muutumine -sõdurite olme probleemid -kadunud sugupõlv Sõja lõpp läänes Versailles' rahuleping LK 60 -1916 astus antandi poolel sõtta USA -USAs puudus sõjaväe teenistuskohustus, kulus aega enne kui mehed jõuti mobiliseerida, välja õpetada, ja euroopasse saata Saksamaa kokku varisemine 60-62 -märtsist juulini 1918 võtsid sakslased läänerindel ette neli suurt pealetungioperatsiooni -sakslased lähenesid taas pariisile -juulis haarasid initsatiivi aga prantsuse-inglismaa väed (pealetungil osalesid ameeriklased, kes aga tammusid esialgu paigal, sest neil polnud sõjakogemusi) -algas antandi üldpealetung -saksamaa oli suurte operatsioonidega välja kurnatud -liitlased türgi bulgaaria, rumeenia, A-u(a-u laguneb kolmeks suuremaks riigiks) -saksamaa probleeme suurendas ka see et 11 järel langesid sõjast välja saksamaa liitlased
Pavel Bermondt-Avalovi saksa ja vene vabatahtlikest koosnevad väeüksused alustasid pealetungi Riiale.Kriitilises olukorras palus Ulmanise valitsus abi Eestilt. 7 Narva kaitselahingud Novembri keskpaigaks jõudis Punaarmee Narva eelsete kaitsepositsioonideni.Alanud heitlustes olid arvulises ja tehnilises vähemuses olevad Eesti väeosad sunnitud sammhaaval taanduma.Detsembri algul algasid Tartus rahuläbirääkimised ning toetamaks oma delegatsiooni nõudeid,alustas Punaarmee uut pealetungioperatsiooni Narva vallutamiseks.Kuu keskpaigas kujunes Krivasoo ja Vääska all ülimalt ohtlik olukord,sest rindest läbi murdnud enamlased ähvardasid läbi lõigata Narva-Tallinn ühendusteid.Suurte kaotuste hinnaga õnnestus oht kõrvaldada. Tartu rahuläbirääkimised Loodearmee Petrogradi operatsiooni läbikukkumise järel hakkas üha enam muutuma lääneriikide suhtumine nõukogude võimu kukutamise võimalikkusse Venemaal.Seda asjaolu tõttas kasutama Eesti
Punaarmee vastulöök tähistas Loodearmee purustamise algust. Samal ajal alustasid saksa ja vene vabatahtlikest koosnevad väeüksused pealetungi Riiale, hõivates Väina jõe lõunakalda. Narva kaitselahingud Novembris jõudis punaarmee Narva-eelsete kaitsepositsioonideni. Eesti väed olid sunnitud taanduma. Detsembri alguseks olid siiski enamlaste rünnakud tõrjutud. 4 Tartus algasid rahuläbirääkimised ning Punaarmee alustas uut pealetungioperatsiooni Narva vallutamiseks. Oht õnnestus siiski kõrvaldada. Tartu rahuläbirääkimised Eesti valitsus alustas novembris ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Moskvaga. Eesti otsustas minna separaatlepingu sõlmimisele. Nõukogude Venemaa nõustus. Eesti delegatsiooni juhtis läbirääkimisel Jaan Poska, Vene oma Adolf Joffe. Eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine. Enamlased nõudsid endale Petserimaad ja poolt Virumaad, kuid hiljem anti nõudmistes järele. 31. detsembril kirjutati alla
Kaaluti ka valituse evakueerimist Tallinna, kuid hiljem sellest siiski loobuti. 20. jaanuaril andis Eesti valitsus loa Läti relvastatud jõudude loomiseks Eesti pinnal. Eestlaste plaaniks oli neid vägesid kasutada puhvri loomiseks lõunapiiril ning 28. veebruaril mobiliseeriti kõik Eestis elavad lätlased Eesti vägede kontrolli all olevatel Põhja- Läti aladel ning moodustati Läti brigaad. Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi Tukums ja Jelgava. Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Olukorra stabiliseerumisel hakkasid Ulmanise suhted sakslastega halvenema. Saksa väed takistasid üldmobilisatsiooni ning viisid 16. aprillil läbi riigipöörde, mille tulemusena seati võimule uus valitsus. Mai alguseks oli von der Goltzil armees 28000 meest kelle abil vallutati 22. mail Riia. Hävitavalt purustatud Punaarmee, keda ründas põhjast ka Eesti jättis
küsimust. Lepiti kokku, et Poola peab loovutama NSV Liidule Ida-Poola. Kompensatsiooniks saagu alasid Saksamaal. Balti riikide iseseisvust ei taastata , need jäävad NSV Liidu osaks. Selleks ajaks oli NSVL saavutanud suri võite Stalingradi ja Kurski lahingutes, mis võimaldas Stalinil dikteerida liitlastele oma nõudmisi. 1945. Aasta veebruaris toimus Jalta konverents. 1944. Aasta lõpus tegi Hitler viimase pealetungioperatsiooni Ardennides, mis ebaõnnestus täielikult: a) Kooskõlastati Saksamaa lõpliku purustamise plaan. b) Lepiti kokku, et 2-3 kuud pärast Saksamaa purustamist, alustab NSV liit kallaletungi Jaapanile ja saab selle eest Kuriilid ja Lõuna-Sahhalini. Kesk-Euroopa riigid lubati jätta NSV Liidu mõjusfääri. c) Määrati kindlaks ÜRO asustamiskonverentsi aeg ja koht 1945. A kevadel San Franciscos. 1945
Novembri keskpaigas jõudis Punaarmee Narva-eelsete kaitsepositsioonideni. Alanud heitluses olid relvalises vähesuses eestlased sunnitud taganema. Nõukogude väejuhatus koondas Narva alla 160 000-mehelise väe ja üle 200 suurtüki. Ka Eesti pool tõi kohale reservid ning detsembri alguseks olid enamlaste esimesed rünnakud tõrjutud. Detsembri algul algasid Tartu rahuläbirääkimised ning toetamiseks oma delegatsiooni nõudeid, alustas Punaarmee uut pealetungioperatsiooni Narva vallutamiseks. 31. detsembril 1919. aastal lõpetasid Punaarmee polgud siiski rünnakud. 12 Tartu rahuläbirääkimised Loodearmee Petrogradi operatsiooni läbikukkumise järel hakkas üha enam muutuma lääneriikide suhtumine nõukogude võimu kukutamise võimalikkusesse Venemaal. Seda asjaolu tõttas kasutama Eesti valitsus, alustades novembris ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Moskvaga
kaks tanki, iga saksa sõjalennuki kohta 3 NL oma. NL sai jätkuvalt relvaabi lääneliitlastelt. 1944 a- ks oli Punaarmee võim ja võimekus kasvanud sedavõrd, et polnud tarvis piirduda vaid ühe olulise, suure pealetungiga, Punaarmee toimis kui omalaadne konveier- ühes rindelõigus käis suurpealetung, teises valmistuti järgmiseks ja kolmandas planeeriti. 1943 vältel jätkusid suurpealetungid (10 stalinlikku lööki). 1944 alguses leidsid peaaegu paralleelselt aset 2 pealetungioperatsiooni idarinde põhjaosas ja lõunaosas. 1944 jaan läks Punaarme Leningr ja Novg all üldpealetungile, vabastas Leningradi blokaadist ja jõudis välja Narva alla. Teine suurpealetung leidis aset lõunatiival, on tuntud NL sõjaajalookirjanduses Korsun-Ševtšeni operatsioon. Lühem nimetus Tšerkassõ kott. Eesti I SS üksus sattus koos ülejäänud saksa vägedega ka sinna kotti. Tegemist oli ühe osa Süd väegrupist
annaabi.ee 
