Sest info- ja tarbimisühiskonnas koduselt tundvad noored tahavad takistusteta maailmas liikuda. Nad ei tunne end paratamatult seotuna selle väikese maa füüsiliste ja vaimsete piiridega, nii minnakse otsima kogemusi, sest lõpetanud mõne tuntud kooli, on võimalik saada hea töökoht ja ka kõrge palk. Meie ja nooremate põlvkondadele tulevikus saab võimalikuks taksituseks vene keele oskamatus. Noored ei ole huvitatud selle õppimisest, sest see tundub meile pealesurutuna. Olulisim keel, mida tahame õppida, on inglise keel, sest see on tunduvamalt kergem ja levinum, seda on ka näiteks jaapani ja hiina keeled. Tänu paljudele keeltele, mida omandame, on meile avatud suuremad võimalused, sest keelt osates saame reisida erinevatesse kohtadesse, ei teki suhtlusprobleeme ning on võimalik õppida kultuuri kohta, mis keelt me parasjagu õpime ja samas laiendab see silmaringi.
Austria, Ungari, Eesti, Jugoslaavia, Poola jne. 7. Pildiülesanne. Versailles süsteem. Rahu ja tulevane kahuriliha. Tiiger (Clemenceau hüüdnimi): "Huvitav! Mulle tundub, et ma kuulen last nutmas!" Mida ennustab see 1920. a Inglise ajalehes ilmunud karikatuur rahu püsimajäämise kohta? Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles' diktaadiks? sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglasena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida. Paljud sakslased tundsid, et sõda lõppes nende riigile "noa selga torkamisega". Loetle kolm võimalikku põhjust selliseks arvamuseks? ____________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________________ _ B 1. Täida table rahvusvahelistest suhetest enne I maailmasõda Riikide Ühendus Ühenduse eesmärk nimed e nimi
usaldusväärsus ja hoolivus. Swedbank-il seevastu on ainult 3 väärtust välja kirjutatud : lihtne, avatud, hooliv. Kas alati peabki mingil organisatsioonil olema punasega paberile kirjutatult paika pandud väärtused - mõned kindlasti peavad, mõned ei. Kui mina lähen Kaubamajja kliendina, tahan ma vahel abi saada mõne asja leidmiseks või lihtsalt soovitust. Abi ma peangi saama, kahjuks tihti antakse seda ka liiga palju, mis tundub pigem pealesurutuna, aga nad täidavad oma kirjutatud väärtusi, koostööd: suhe klientide ja teiste töötajatega; ausust : klientide ja koostööpartnerite vahel, õeldakse, milles saab aidata ja milles ei. Väga meeldib mulle Kaubamaja üks väärtus nimega loovus. Miks just see nii silma paistab minu jaoks? Kuna miks ei peaks ühele lihtsale tudengile meeldima jutt, et kui ta läheks sinna tööle, siis ka tema mõtteid võetaks kuulda ja aidataks neid realiseerida , kahjuks ma küll
Sest isik, kes asjast ise aru saab ei pruugi osata oma teadmisi teisele arusaadavalt seletada ning leiab, et lihtsam on sellest hoiduda või isikule tundub, et teema on nii iseenesest mõistetav ning ei näe selle seletamiseks mingit põhjust. 5)Mispärast näib inimesele, kellele õpetatakse abstraktset mõtlemist, see abstraktse õpetusena, mis toimub vastu tema enda tahtmist (häbi ja edevus tühjavad õppetunni)? Inimesele võib tunduda see pealesurutuna, kus talt võetakse võimalus oma mõtteid avaldada. 6)Mil moel (kultuurne) inimene, kes teab, mis on mõtlemine ja abstraktne, eraldub tavalisest seltskonnast või teeb end seal naeruväärseks (justkui kandes kas näruseid hilpe või vastupidi liiga kalleid riideid)? Ja mil moel saab see (kultuurne) inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega, näha läbi ajaleheartikli kirjutaja madalad ajendid (kirjutada pelgalt preemia pärast)?
võimu konkurendid kõrvaldada. Lisaks tuleb veel õigussüsteem enda kontrolli alla saada, riigiaparaat ümber kujundada ning plaanimajanduse vormiline kehtestamine. Oluline on ka ideoloogia enda kasuks pöörata. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sovetiseerimise puhul on tegu üksteisega läbipõimunud ja vastastikust mõju avaldavate protsesside keerulise kogumiga. Mineviku meenutamisele ja majanduslikele probleemidele olid poliitiline allasurumine, valitseva süsteemi tajumine väljas poolt pealesurutuna ja vägivallameetoid olulisteks teguriteks, mis pidurdasid tunduvalt nõukogude mudeli vastuvõtmist ja sovetiseerimist. Samuti ei tohiks ühe riigi sovetiseerimist vaadelda teistest eraldi, vaid seda tuleks teha teiste riikide arengu taustal. Ainult nii on võimalik eristada üksikjuhtude puhul ühis- ja erijooni ja unustada ka rahvusvahelist tausta. Mõiste ,,sovetiseerimine" näib olevat väärtuslik abivahend, et uurida mitmekesiseid muundumisprotsesse käsitletavates riikides.
Liit alles 1934. a. · USA ei kuulunud RL-i, kuna ei tunnustanud tema põhikirja · RL-st lahkusid 30. Aastatel Jaapan, Saksamaa ja Itaalia, välja heideti NSV Liit (1939) b)Versailles' süsteem- Pariisi rahu-konverentsil rahulepingutega loodud uus poltiiline kooraldus · ,,Igavesti kestev rahu"- ei õnnestunud sõdade põhjusi kõrvaladada (uued riigipiirid olid meelevaldsed) · Seda nimetati ka Versailles' diktaadiks, sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglastena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida · Ei arvestatud nn Wilsoni 14 punkti- USA presidendi rahukava õiglase maailmakorralduse kehtestamiseks · Rahulolematu oli ka Prantsusmaa, kes oleks soovinud Saksamaa suuremat nõrgestamist ja alandamist 4.I maailmasõja tagajärjed a) Hukkunuid üle 10 miljoni, haavatuid poole rohkem b)Laostatud majandus ja suured purustused c)Impeeriumide lagunemine ja väikeriikide tekkimine: · Lagunes 4 impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa ja Türgi)
aastal, kuid ei kadunud ühiskondlikul tasandil ringlevatest ideedest nt. religiooni kohta). Uute ideoloogiatega koos tulid uued kristluse representatsioonid. Rahvuslik ideoloogia aitas siiski säilitada ka eelmisel perioodil levinud ettekujutusi religioonist kui korra ja moraali tagajast, kuid sotsialistliku ideoloogia mõjul kujunes rahvuslik narratiiv, mis hakkas kristlust representeerima eestlastele võõra ja pealesurutuna, manipuleerimise-ja ekspluateerimise vahendina valitsevate klasside st. sakslaste käes. Sakslastele vastanduv eesti rahvuslus vastandus ajaloolistest faktidest (nt. vägivaldne ristiusustamine, saksa soost pastorite vastutegutsemine eesti rahvuslikule liikumisele) tuge saades ka kristlusele. Rahvusluse põhiväärtuse kultuuriga - kõrvutades mõisteti religiooni positivistlik loodusteaduslikust maailmavaatest lähtuvalt vale, muinasjutu, igandina, mis on progressil
uhkust, vajalik enesehinnangu säilitamiseks, toob kaasa paremad tulemused, kuid ka ärevuse ja raskuse ebaeduga toime tulla ◦ idendifitseeritud (identification) regulatsioon – saab ka ise aru, et kasulik ül, annab sarnased tulemused sisemise motivatsiooniga ◦ integreeritud regulatsioon – ei näe pealesurutuna, vaid võtnud omaks, annab sarnased tulemused sisemise motivatsiooniga ◦ kuid kõigi välise motivatsiooni liikide puhul ei ole tegevus ise meeldiv, vaid eesmärk on meeldiv/tahetav amotivatsioon (motivatsiooni puudumine) > väline motivatsioon > sisemine motivatsioon motivatsiooni määrab eesmärgi olemus – mis on eesmärk? ◦ Saavutuseesmärkide teooria (achievement goal theory)
Loetu läheb ruttu meelest ja saadud infot pole olnud võimalik kasutada või kirja panna, kellegagi jagada. Niisugune lugeja on tormanud kui sööja toidu kallale. Saanud ruttu kõhu täis, on kõht varsti jälle tühi. Tähendust ei ole tekkinud. 24 Põhjused, miks loetakse Uudishimu oleks võinud olla rohkem kui kohustusi. Kohustus tundub sunniviisilise ja pealesurutuna. Hea on, et mainiti kellegi soovitust. Otseselt toodi välja soovitajatena õpetajat ja sõpru. Tore on teada, et minu eakaaslaste seas on inimesi, kes räägivad omavahel lugemisest ja soovitavad üksteisele raamatuid. See loob ühised huvid ja nii saab võrrelda arusaamu kirjandusest või mõnest teemast, on, millest rääkida. Aavo Kokk, Eesti Päevalehe ajakirjanik, on öelnud artiklis ,,Siiani käivad külmavärinad" (05.11
annaabi.ee 
