Kloostri tänaval asunud Tallinna Püha Mihkli kloostrikirikust, kus kogudus oli tegutsenud alates 1. juunist 1631. aastal ja alles aastal 1726 leidis rootsikeelne kogudus tegevuse jätkamiseks ruumid Rüütli tänava endistes seegiruumides, mis pühitseti 1733. aastal. Senine Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, Suur-Kloostri tänaval muudeti vene vägede Tallinna garnisoni kirikuks - Issanda Muutmise peakirikuks. Analoogselt võtsid Venemaa keisririigi sõjaväelased ka Narvas asunud rootslaste Narva Toomkiriku oma valdusse. Nõukogude ajal kasutati hoonet raskejõustikusaalina. Kirik restaureeriti ja pühitseti 2002. aastal. Galerii Vaade kirikusaalile sissepääsu poolt Altar ümbritseva aiaga Altarimaal Orel
Pindala 7,6km² 13023 elanikku 50 km idapiirist Asub kirde-Eesti lavamaal On ehitatud soo peale Linna sümboliks on siil Villu Mikk 2 Ajalugu Linna nimed läbi aegade: Gevi, Jewe, Jõhvi Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Kirikukihelkond pani aluse linna rajamisele Peakirikuks oli praegune Jõhvi Mihkli kirik (vanasti Jõhvi Kindluskirik) 15. juulil 1917. aastal sai Jõhvi aleviõiguse 19. aprillil 1938 sai Jõhvist linn Jõhvi on nüüdseks 72-aastane Villu Mikk 3 Pilte Jõhvist Jõhvi kontserdimaja Jõhvi Mihkli kirik Jõhvi keskväljak Villu Mikk 4
rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid kivist klooster-kiriku ehitamist kohale, kus praegu astseb Tallinna Toomkirik, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist aastal 1240 valmis uus kivist kirikuhoone. Tallinna Toomkirik on pühitsetud Pühale Neitsi Maarjale. 1240. aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna piiskopkonna peakirikuks ning Tallinna Toomkirikust sai kogu Eesti kirikute emakirik. Olenemata Tallinna ja Eestimaa isandatest on toomkirik alati olnud kirikupeade kodukirikuks. Kuni Vene ajani olid toomkiriku ülemõpetajateks piiskopid. Vene ajal kaotati piiskoppide amet ja seati sisse kindralsuperintendentide institutsioon ning Tallinna Toomkirik muutus kindralsuperintendentide kirikuks. Kindralsuperintendent oli ühtlasi ka toomkiriku ülemõpetajaks.
kaitse funktsioon. Olemas olid müüritrepid kuhu varjuti sõja korral kuid Nigulistes pole seda tehtud. 15. sajandi alguses sai kirik praaeguse vormi, kuju ja väljanägemise. Kirikusse ehitati uus basiilika ning uus koori ruum. Niguliste kirik on seest äärmiselt valge ja ühtlane ruum ehk kabelid on avatud. 15. sajandi lõpul suurendati kabelit, mida teati Matheuse kabeli nime all kuid mis tänapäeval on Antoniuse kabel ümber. Pärast reformatsiooni sai lutherlik kirik peakirikuks aga 17. sajandil sai Saksa kaupmeeste kirikuks. Kirikus oli üle 30 altari ning pinke kasutati vähe. Samuti ka peaaltarit, kõrvalaltarit kasutati vähe. Niguliste kiriku peaaltar oli olemas aastatel1478-1481. Niguliste peaaltar on kappaltar mis oli kollektiivne tellimus ning pidi vastama erinevate koguduste tahtmisele ehk taheti, et kujutatakse neile meeldivaid püühakuid. Saksa tüüpi kappaltar ehk ülaehituselt on nagu riidekapp
kirikutegelasi * 1478. a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi * 1480. a lpetab ta andami maksmise tatarlastele * Tema vtab endale ka keisritiitli (tsaar) * Abiellub he Btsantsi keisrisuguvssa kuuluva daamiga * Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks * Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustd * Ehitatakse vlja Moskva kindlustatud sdamik Kreml * See mbritsetakse tugeva kivimriga * Peakirikuks saab Uspenski katedraal * See matkib Vladimiri Uspenski katedraali * Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti * Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte * Nende ehitatud on Granovitaja Palata vike rikkalikult kaunistatud loss * 16. saj alguseks juab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (krged taevasseprgivad ehitised) * Ilmuvad telkkatusega kirikud * Keskne kuppel ehitatakse hsti krgeks
Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk* Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju* Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi* Tema elas kõrge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima töö Feraponti kloostri seinamaalid* Tema maalikunst sarnaneb tavalisele bütsantsi ikoonimaalile* Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka tähtsaid kirikutegelasi* Peakirikuks saab Uspenski katedraal* See matkib Vladimiri Uspenski katedraali* Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti* Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte* Nende ehitatud on Granovitaja Palata väike rikkalikult kaunistatud loss* 16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised)* Ilmuvad telkkatusega kirikud* Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks* Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan
kuid see kutsus esile õigeusklike rahvusvahelise protesti ja Riigikogu ei kiitnud seda eelnõu heaks. Sarnaseid üleskutseid esitati ajakirjanduse veergudel veel ka hiljem, 1936. ja 1938. aastal. Leiti, et kiriku sibulkuplid ei sobi Tallinna kui vana hansalinna arhitektuuriga. 1936. aastal vahetas senine vene kogudus katedraali eesti Siimeoni kogudusega, ühtlasi sai katedraal Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidi esinduskirikuks ja nimetati Aleksandri peakirikuks. Vene koguduse lahkumisjumalateenistus toimus 6. detsembril 1936. 1937. aastal algas kiriku remont, millega ühtlasi eestipärastati tema välimus. Kirik on antud rendile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule. Kroonuhistoritsism Tallinnas 12 Tondi kasarmud Balti jaam Kreenholmi Georgi vabrik 13 Raudtee tulek Eestisse, jaamahoonete arhitektuur. Raudtee saabus Eestisse 1870
kloostrist. 1233 mainitakse kirikut esmakordselt ürikutes, kuna samal aastal toimus suur verevalamine mõõgavendade ja skandinaavia vasallide vahel, mille tulemusena taani mungad Eestist põgenevad. Peatselt saavad taanlased Stensby rahu (1238) kohaselt tagasi oma valdused Põhja-Eestis, seega ka Tallinnas. Ehitustegevus jätkub. 1239 Pühitsetakse kirik sisse Waldemar II poolt ja ta jääb alluma Lundi piiskopile ning PühaNeitsi Maarjale pühitsetud kirik saab peakirikuks, millises staatuses on ta püsinud tänase päevani 1779 pärineb barokne kirikutorn ,oskuslikult seotud gooti stiilis kirik ning barokne kaheksatahuline torn 1684.06.06. laastas suur tulekahju Toompead ning samuti Toomkirikut. Hävis peaaegu kogu kiriku sisustus Seda hävitavat tulekahju meenutab kiri ühel kirku kellal: "Tulekuumus sulatas mind ja ma valgusin laiali nii nagu kogu Toompea põles üleni. Aasta pärast valati mind sellesse vormi ja nimetati Maarjakellaks"
· Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod · Novgorod oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn · Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga · See põles aga varsti maha · Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna · Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud · Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200) Kreml- vene linnade kaitserajatis. # Peakirikuks saab Uspenski katedraal # See matkib Vladimiri Uspenski katedraali # Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti * Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj * Ikoonimaal käib aga 16. saj alla * Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla * Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida * Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon U? akov * 17
· 1478. a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi · 1480. a lõpetab ta andami maksmise tatarlastele · Tema võtab endale ka keisritiitli (tsaar) · Abiellub ühe Bütsantsi keisrisuguvõssa kuuluva daamiga · Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks · Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustööd · Ehitatakse välja Moskva kindlustatud südamik Kreml · See ümbritsetakse tugeva kivimüüriga · Peakirikuks saab Uspenski katedraal · See matkib Vladimiri Uspenski katedraali · Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti · Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte · Nende ehitatud on Granovitaja Palata väike rikkalikult kaunistatud loss · 16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised) · Ilmuvad telkkatusega kirikud · Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks
kujul 14-15. sajandil. Omaaegsest väga võimsast kompleksist on säilinud idatiib, ristikäike, viljaait ning kloostrikiriku portaalid ja müüre. - Naistsisterlaste Mihkli klooster asutati 1249 Raekoja platsist 300 m loodes asunud varasema Ventseli kabeli kohale ning valmis lõplikul kujul 14-16. sajandil. Kompleks on tugevalt überehitatuna säilinud. Selle kirik on ehitatud 18-19. sajandil klassitsistlikus stiilis ümber Vene Õigeusu Issandamuutmise peakirikuks, ülejäänud ehitised on alates 17. sajandist kasutusel Gustav Adolfi gümnaasiumi hoonetena ning neid on 17-20. sajandil korduvalt moderniseeritud. Tallinnas on säilinud ka keskajal seal paiknenud kahe seegi hooned - 14-15. sajandist pärinev Pühavaimu seegi hoone Pühavaimu tänava lõunaküljel ning 16. sajandi keskpaigast pärinev Uue seegi hoone Rüütli tänava lõunaosas. Peale nende tuleks mainida linna loodenurgas paiknevat 14. sajandist pärinevat Hobuveskit, 17
· 1478. a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi · 1480. a lõpetab ta andami maksmise tatarlastele · Tema võtab endale ka keisritiitli (tsaar) · Abiellub ühe Bütsantsi keisrisuguvõssa kuuluva daamiga · Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks · Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustööd · Ehitatakse välja Moskva kindlustatud südamik Kreml · See ümbritsetakse tugeva kivimüüriga · Peakirikuks saab Uspenski katedraal · See matkib Vladimiri Uspenski katedraali · Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti · Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte · Nende ehitatud on Granovitaja Palata väike rikkalikult kaunistatud loss · 16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised) · Ilmuvad telkkatusega kirikud · Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks
annaabi.ee 
