Pärnumaa Kutsehariduskeskus Rätsep Kristi Sepp Peakated Juhendaja: Ene Jaakson Pärnu 2013 Sisukord Sissejuhatus 2 Paeltega müts 3 Tanu 4 Kroon 5 Peapael/avatud kroon 6 Juuksekate 7 Kübar 8 Kiiver 9 Kapuuts 10 Mask 11 Ortodontiline peakate 12 Turban 13 Loor ja ümber pea mässitud kate 14 Parukas 15 Peakatede eesmärgid 16-17 *Kaitse *Relig...
12. saj. lõpus tekkis üle pea käiv tuunika -pelicon. See oli sageli karunahaga vooderdatud. Kanti vööga või ilma Naisterõivastuse lisandina hakati kandma vöö külge või kaela riputatuna käsipeeglit. Nii naised kui mehed hakkasid vöö küljes kandma kotikest vajalike esemetega. Kõrgklassi daamid hakkasid kandma küünarnukini ulatuvaid valgeid nahast ja siidist kindai, mis vastavalt seisusele olid kaunistatud tikanditega või kalliskividega Peakatetest olid levinumad mitmesugused õhukesest riidest linikud. Kanti ka turbaneid ja kapuutse. Mõeldi välja uusi kübaraid, nt teravutipuline trüügia müts ning praeguse bareti eelkäija RIIETUS NAISED - KÕRGGOOTIKA Tekib erineva lõikega kleite. Figuurile hakatakse andma drapeeringutega S - kujulist painet Kleit cott oli endiselt liibuva pihaosaga. Vööjoon oli nihutatud allapoole. Kleidil olid pikad
Riietus oli paikkonniti erinev ning ka ühes kohas ei kandnud kõik naised täpselt ühtmoodi rõivaid. Alussärkidest pole midagi teada, kuid ilmselt olid need sageli valmistatud linasest kangast. Suvel soojade ilmadega ning igapäevatööd tehes kantigi ainult särki, talvel külmaga võis aga umbkuue all olla mitu villast särki pealistikku. Lõua alt kinnitati särk kas paelakeste, puupööra või väikese hoburaudsõlega. Naiste peakatted Abiellumata tüdrukute peakatetest 12. sajandi Eestis pole midagi teada, kuid arvatavasti kandsid nad pidulikel juhtumitel pärgi, nagu hilisematelgi sajanditel. 18. sajandi ja 19. sajandi alguse eesti neide kirjeldavad allikad väidavad üksmeelselt, et nii neidude kui ka noormeeste juuksed ulatusid umbes kaelani ning nii ühed kui teised käisid palja peaga, isegi talvel. Arvatakse, et abielunaiste üldlevinud peakatteks muinasaja lõpu Eestis oli pealinik ehk linuk.
venitati neid äärmuslikuks ,,metsinimese" frisuuriks. Tohtu suured ja kõrged soengud mesilassülemi-sarnased soengud olid popid 60ndate ja 70ndate vahetusel ning nõudsid föönitamist ja tupeerimist. Pikad sirged keskelt lahku kammitud soengud oli küll moes, kuid pikk kohev soeng muutus märgatavalt rafineeritumaks kohe, kui Roxy Music tuli välja oma uue albumi glamuurse kaanekujundusega. (Mulvey &Richards 1998) Peakatetest olid populaarsed sallid, liibuvad mütsid ja turbanid, varieerudes mustlasrätikust nende alt väljaturritavate juuksepahmakate ja hiigelsuurte tilpnevate kõrvarõngastega kuni siidturbaniteni, mis olid mõeldud kandmiseks ujumiskostüümiga. (Mulvey &Richards 1998) 8 2.3. Kosmeetika seitsmekümnendatel Meik oli tavaliselt loomulik, aga sagedamini siiski väga värvikas tugevasti rõhutatud näojoonte ja väga peenikeste kulmudega
Kreeka Teebat Egiptuses asuvast Teebast, hüüti seda ka Seitsmeväravaseks Teebaks. Hauamaalil kujutatakse meest kandmas kuli stiilis õlgkübarat. See on koonusekujuline müts, mis on lihtsas stiilis kõrkjatest valmistatud peakate. Tema päritolumaaks peetakse Ida-ja Kagu-Aasiat, eriti Vietnami, Hiinat ja Jaapanit. Peamiselt kasutati neid kaitseks päikese ja vihma eest. Algusaegadel ei eristatud naiste ja meeste peakatteid. Alles 16. sajandi lõpus saame rääkida peakatetest kui moetrendist, ning see on pärit Itaalia linnast Milanost, kus valmistati parima kvaliteediga kübaraid. 19. sajandi esimesel poolel muutus kaunistuste osakaal peakatete puhul järk-järgult suuremaks. 1920-ndatel aastatel, mil naised hakkasid lõikama juukseid lõhikeseks, eelistasid nad kübaraid mis kataks kiivrina pead. Alates 21. sajandi algusest tegid suurejoonelised kübarad taas ,,comeback'i".
madarapunast, vähemal määral ka muid värve. Vöö tehti nii pikk, et see kandjale vähemalt kolm korda ümber ulatus. Samuti illustreeriti eelmainitud peatükki värvilste vöökirjadega. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi kõige pidulikumaks rõivaks oli pikk-kuub. Ambla pikk- kuued olid potisinisest villasest riidest ning pikk-kuub tehti nii pikk, et seelik jäi selle alt umbes 10 cm ulatuses paistma. Põhjalik ülevaade anti peakatetest. Nimelt veel 19. sajandi esimesel poolel ja keskpaiku käisid neiud paljapäi. Juuste kooshoidmiseks ja ühtlasi peaehteks kandsid nad võrukujulist pärga. Kuid 19. sajandi esimese poole ja keskpaiga neiurõivastuse juures kanti ühtlase laiusega võrupärgi. Abielunaise pea pidi vana kombe kohaselt olema kaetud. 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel kandsid Põhja-Eesti naised piduliku peakattena linukat. 19. sajandi alguses tuli aga Järvamaal naiste peakattena moodi siidist
Soengud muutusid koos kraega. Juuksed kasvatati pikemaks, kanti erinevaid soenguid. Kanti patse ja värviliste paeltega kokkuseotud juukseid, mida kaunistati ka vääriskividega. Esines nii metsikuid salkus soenguid kui korrapäraseid lokke. Juuksed võisid ühel pool pead olla pikemad kui teisel. Meeste uhkuseks olid ülespoole keeratud otstega vuntsid ja lühike lõuahabe. 6 Peakatetest oli levinuim pehme laiaääreline kübar, mida kaunistati jaanalinnusulgedega, aga ka lintide ja vääriskividega. Lisanditena kanti kindaid ja mõõgarihma ehk särpi. See seoti diagonaalis üle parema õla kuue peale nii et oli mugav parema käega vasakult puusalt mõõka haarata. Naisterõivastus Inglismaal püsis Hispaania õukonnamood 17. saj. keskpaigani. Põhjuseks oli see, et oma eluajal keelas kuninganna Elisabeth kõigil teistel kanda endaga sarnaseid rõivaid
inimesi ja sugulasi, kellega puutub kokku. Palju romaanist on pühendatud teiste inimeste kirjeldamisele. Lisaks sellele on Sterne hälbinud jutustuse pealiinist kõrvale selleläbi, et on kirjeldanud igasugu asju ja kommenteerinud neid. Palju vahepalu tekstides. Räägib näiteks mütsidest vms(traktaat mütsidest).Ta kasutab teoses ka erinevaid zanre. Koos on olukirjeldus ja ajakirjeldus. Traktaadi, panflettilaadseid vahepalasid on palju. (traktaat ninadest, traktaat peakatetest jne). Hüppab pidevalt pealiinist kõrvale. Sterne võttis ka teiste autorite traktaate ja mängis neid ümber- sõnastas ümber oma eesmärkidest lähtuvalt, aga taga on tuntav originaal. Sulandab teisi tekste kergusega oma tekstidesse. (Autoriõigusi tol ajal väga polnud. See on mõneti nagu plagiaat). See on mõneti Sterne'ilik huumor. See teos on kõike muud kui lineaarne. Seda katkestavad palju kõrvalllood. Kasutab tänapäevasevaid efekte ja kõike ei laheda kirjanduslikult
annaabi.ee 
