omanikud üleelanud mõisaansamblid on saanud kannatada ja neid on ümber ehitatud, mille tõttu on paljud neist ka ajalukku jäänud. Täna on mitmeid suursugusemaid hooneid riigi ja pärijate kaudu välismaa abiga renoveeritud ning paljudes tegutsevad mõisakoolid. Üheks uhkeimaks stiiliks on kindlasti (neo)barokk oma dekoratiivse lopsaksuse ja teatraalsete elementide rohkusega. Parimad näiteid Eestis on Kadrioru loss, Laupa ja Palmse mõisate peahooned. 3 1 BAROKILE ISELOOMULIKUD JOONED Barokk-kunst on oseselt välja kasvanud renessansist, mille puhul ei võeta kasutusele uusi elemente, vaid lähtutakse vanadest motiividest. Alguse sai tema Itaaliast Roomast ja levis edasi Euroopasse 16.-18. sajandil. Barokile iseloomulikeks tunnusteks on suure mõjukuse taotlemine, mida püütakse saavutada fassaadidel risaliitide, nisside, petikakende,
koristaja kirjeldas, kuidas mingi seletamatu jõud ämbreid kapist välja loopis. Kord olevat üks tütarlaps maja trepil märganud silmanurgast vanaaegses riietuses torukübaraga meest. Ta mõtles, et miks nii naljakas ja vanaaegne kostüüm ning vaatas uuesti, kuid seal polnud hingelistki. 6 6 Pildid 7 Mooste mõisa peahooned erinevatel aastatel. Mooste mõisa peahoone teiselt poolt. 8 Viinavabrik Kellatorn 9 7 Kasutatud kirjandus http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=33 http://piksel.ee/mooste/index.php? sid=yclM4Enr1qnFcq_&tid=cnWFlQy4Q51EeEy3STTQTW1c2EPPtkbEQQxnEcPP http://www.mois.ee/voru/mooste.shtml http://www.mooste.edu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=28&Itemid=93 http://www.elu24.ee/?id=21064 Pildid http://www
Tartu arhitektuuri on oluliselt mõjutanud linna tulekahjude- ja sõdaderohke ajalugu. Kõige vanem ehitis Tartus pärineb keskajast. Selleks on oma originaalsel kujul säilinud Jaani kirik, mis on oma terrakotaskulptuuride poolest maailmas ainulaadne. Toomemäel asunud kunagise piiskoplinnusest on alles jäänud vaid varemeid ja üksikuid müüriosasid. Tänane ajalooline kesklinn on valdavalt klassitsistlik ning ehitatud 19. sajandi esimesel poolel. Silmapaistvamad hooned on ülikooli peahooned ja õppehooned Toomemäel ning osalt barokne ja osalt varaklassitsitlik raekoda. Funktsionalistliku arhitektuuri näideteks saab tuua Villa Tammekannu ning Turuhoone, mis valmisid 20.sajandi esimesel poolel. Uuemad suurema mahuga ehitised on näiteks Tartu Kaubamaja uus hoone, Tigutorn ning Emajõe Ärikeskus. Turism Tartu turismi arengukava on Tartu turismi arendamise juhis aastateks 2004-2007. Käeoleva
ning lapsi. Ta leiutas nii-öelda rahvaloenduse, mille järgi pidid kubernerid talle perioodiliselt ette kandma oma valitsetava rahvahulga suuruse. See avaldus esitati quipos'e abil. Põllumajandus oli tema eriline huvi ning ta oli karm seaduste täideviimise, mis puudutas mullaharimist, viljaaitasid, ladusid ning töö reguleerimist üldiselt, suhtes. Olles arhitekt, võttis ta enda peale ülesande isiklikult kujundada Cuzco linna peahooned, mis ehitati tema juhiste kohaselt ümber ning mis olid vastavuses tema enda kätega voolitud savimudelitega. Tundub, et tal oli kirg korra vastu ning just temani võime jälitada karmi ja ,,vanaema" moodi olnud süsteemi, kus peruulased elasid ajal, kui nende Hispaania vallutajad saabusid. Ka Pachacutic'ule oli ülesandeks antud tohutu suure Sacsahuamann'i kindluse, mida on eespool kirjeldatud, püstitamine. Ta rajas ka rüütlite ordu, mida tunti Auqui'na või ,,Sõdalasena",
Alles 18. sajandi keskpaiku tugevneb püüe planeerida mõisakeskused ansamblitena, milles tähtis koht oli pargil ja uhkel peahoonel. Vene keisririigi aeg Seoses mõisamajanduse tõusuga 18. sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve mõisaansambli kui pargi planeeringus. 1918
II maailmasõja puhkemise ajaks oli Eesti jäänud isolatsiooni Pilet 24 Eesti Vabariigi kultuuri üldiseloomustus. Hariduse areng 1925- loodi Kultuurkapital kultuuri rahastamiseks KUKLA sai raha alkoholiaksiisist ja hasartmängumaksudest jagati raha kirjandusele; kunstile; muusikale;spordile;teadusele traditsiooniline rahvakultuur : isetegevus laulukoorid, näiteseltsid keskused rahvamajad-mõisa peahooned ja uued majad Haridus: koolisüsteem eesti keeles - algharidusest kõrghariduseni ühtluskool üle terve eesti kehtisid samad õppekavad 6 klassi kohustuslik ja maksuvaba uued õpikud, terminoloogia ja koolimajad 1925 kultuuriautonoomia - 3000 vähemusrahvuslast oli õigus juhtida oma kultuurielu rootslased,venelased, baltisakslased,juudid. 1)omakeelsed koolid 2)kultuuromavalitsus asutused: teatrid, raamatukogud
peegli- ja paberivabrikuid. Tulud läksid peamiselt tarbimiseks, tootlikke kapitalimahutusi tehti väga harva. Seoses mõisamajanduse tõusuga 18. sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve mõisaansambli kui pargi planeeringus.
saj. lõpp, 13.saj. algus), mis kesk- ja renessansiajal oli üheks silmapaistvamaks kultuurikeskuseks Saksamaal. Selle tüüpilise kindluslossina ehitatud kompleksi kuuluvad majandushooned, üks bergfried, tornidega liigendatud kindlusmüür ning kolmekorruseline kaarfriiside ja pilastritega kaunistatud peahoone. Eluruumid paiknesid kahel alumisel korrusel, kolmandal korrusel oli suur saal. Ka mitmete teiste lossikomplekside peahooned olid kaunistatud erinevate arhitektuurivormidega. Nii ilmestas Goslari imperaatorilossi (11.-13.saj.) 11. sajandil ehitatud peahoone fassaadi suurejooneline kahekorruseline kaaristu, Gelnhauseni hästikindlustatud imperaatoriloss aga oli kuulus oma avarate ja suurejooneliste siseruumide poolest (12.saj.) 11.sajandi lõpul jõudsalt arenema hakanud kaubavahetus soodustas linnade teket. Varasemad neist tekkisid endiste Rooma-aegsete asunduste kohale, mille olemasolevaid
Mõisast kujundas aadel endale igapäevase elukeskkonna, kus esindus- ja majandusfunktsioonid olid kombineeritud elu lüürilisema poolega. Ta püüdis luua enda ümber ka valgustusfilosoofiat ja antiikkunsti paatosest inspireeritud erilist atmosfääri ning miljööd. Baroksete mõisate peahoonetes olid hoolikalt väljaehitatud ja kaunistatud avarad esindusruumid - saal ja vestibüül paraadtrepiga. 19. sajandi alguseks mõjulepääsenud klassitsistlikus stiilis ehitatud peahooned muutusid veelgi pidulikumaks, kasvas ka ruumide arv. Mõisa pea lahutamatuks osaks muutus sammasportikus hoone esiküljel, mis oli reeglina pööratud lõunasse, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud nn regulaarne park. Laienema hakkas enamasti kiviaiaga piiratud mõisaõu, kus asunud aidad, tallid ja teenijatemajad moodustasid mõisaansambli tuumiku. Ent regulaarsed aiad ei püsinud enam kaua. Eestis sai 19. sajandist parkide laiendamise ja
annaabi.ee 
