sajandil sai tuntuks ka kottparukas. Selleks nimetatakse hobusesaba, mis kukla peal pistetud siidikotti, mis omakorda kaela ümber kinni seotud. 18. sajandi lõpus kanti veel seljani ulatuvaid parukaid, mis olid sätitud lokkidesse. Paruka pealael olid õrnemad tihedad lokid. Sajandivahetuseks käis, aga enamus mehi ringi juba oma juustega, sest muidu poleks olnud võimalik kanda viimase moe järgi kübarat, milleks oli kolmnurkkübar EHTED Sulgedega peaehted, päikesevari, lehvikud MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL MAALIKUNST Eeskuju antiigist, kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida seostati tollal juhtunuga Eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust Tuntumad maalikunstnikud: David, Ingres, Cabanel, Bougureau ARHITEKTUUR Levis Euroopas ja ka väljaspool Kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile
paabulinnuvärvid. Meeslemmiktegelaskuju oli Pierrot. 9. Millistes kunstivaldkondades kajastus juugendstiil + näiteid? Juugendstiili hakati rakendama arhitektuuris, tänu sellele et võeti kasutusele raud ja klaas. Gustav Eiffel, kes rajas Eiffeli torni. Läksid moodi vitraazaknad. Sisekujunduses jäljendas kõik juugendit, kõik pidi olema ilus. Mööbli pisidetailid olid ka juugendstiilis. Hoo saab sisse ehtekunst. Kõik vajasid isikupärasust. Rene Lalique- rinnanõel, nööbid ja peaehted. Lõhnapudelid ja nende disain sai hoo sisse. Tegelt muutub kogu elu filosoofia., avaldub muusikas, kirjanduses. 10. Millistes Euroopa linnades võib leida arhitektuurilisi ehitisi (arhitektid)? Victor Horta- Tegevusjälgi võib näha Brüsselis, looming iseloomulik. Hotell Tassel Brüsselis. Interjööris rohkem juugendlikke jooni. Samuti ka tarbeesemete kujundusi. Antoni (o) Gaudi- Hispaanlane. Loomingut leidub Barcelonas. Innustus Kataloonia müütidest. Mõjutanud rahvuslik kultuur
Kingad olid väga kallid ning nende kaitsmiseks pori, vee ja lume eest kinnitati halva ilmaga kingataldade külge kangariba abil puust platvormid ehk pantofles, ja nii ei puudutanud kingad enam maad Jalatsimood - kontsa kõrgus ning kingapealse ja -nina vorm - muutus aeg-ajalt, käies kaasas ajastu rõivamoe muutustega EHTED Ehteid oli palju Kuld, hõbe, vääriskivid (rikkalik valik), antiigi eeskujud, mütoloogilised teemad, prossid, ripatsid, kaelakeed, sõrmused, peaehted, pärlid Lehvikud Taskurätid NAISED Pikk ja kitsas nina Rüht pidi olema sirge Keskmine kehaehitus - ei tohtinud olla peenike ega ka paks Rääkides tohtis paista 4-5 hammast Väike ja korallpunane suu Otsaesine pidi hõivama daami näost Kahvatu jume ei olnud sobilik. Sobilik värv segati munaga ning sellega kaeti nägu JUUKSED Blonde juukseid püüti saada äädikaga niisutades ja päikesega pleegitades
Valge riietuse võidukäik algas siiski alles 19. sajandi lõpupoole. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Kui sõja-aastatel ja neile järgnenud kitsastes oludes nii mõnedki ennustasid piduliku valge kleidi ja sinna juurde kuuluvate ehete ajahõlma kadumist ning muuseumieksponaatideks muutumist, siis tänapäeval võime tõdeda vastupidist: valge kleit, loor või peaehted ja mitmesugused lisandid on muutunud pruudi riietuse lahutamatuks osaks. Loomulikult on pruutkleit kaasa teinud aastakümnete moetrendid ja kohanenud vastavalt uutele materjalidele. Näiteks 1950-ndatel aastatel tulid kasutusele kunstmaterjalid, täissiid asendus kunstmaterjaliga ning kleit oli valdavalt lühike. 1960-1970-ndail aastail vaheldus pruutkleidi pikkus minist maksini ning julgemad pruudid riietusid isegi shortsidesse
Samal ajal - nimelt keskajal - oli valge värv kasutusel vaid kõrgkihtide hulgas ja andis tunnistust ülimuslikust asendist, kuid ei liitunud pulmariietega. Pruudi värv nii aadlike kui ka alamrahva hulgas oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Nüüdseks on valge kleit, loor või peaehted ja muud lisandid muutunud pruudi riietuse lahutamatuks osaks. Loori kasutamine on tulnud aga samuti pulmatraditsioonidest. Algselt oli naise peakate - linik, rätik, müts või tanu - märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi. Peakatte mõtteks oli ka kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest - loorist - puhtuse ja süütuse sümbol. Tänaseks on loori sümboolne
Valge riietuse võidukäik algas siiski alles 19. sajandi lõpupoole. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Kui sõja-aastatel ja neile järgnenud kitsastes oludes nii mõnedki ennustasid piduliku valge kleidi ja sinna juurde kuuluvate ehete ajahõlma kadumist ning muuseumieksponaatideks muutumist, siis tänapäeval võime tõdeda vastupidist: valge kleit, loor või peaehted ja mitmesugused lisandid on muutunud pruudi riietuse lahutamatuks osaks. Loomulikult on pruutkleit kaasa teinud aastakümnete moetrendid ja kohanenud vastavalt uutele materjalidele. Näiteks 1950-ndatel aastatel tulid kasutusele kunstmaterjalid, täissiid asendus kunstmaterjaliga ning kleit oli valdavalt lühike. 1960-1970-ndail aastail vaheldus pruutkleidi pikkus minist maksini ning julgemad pruudid riietusid isegi shortsidesse
Kübarad sobisid suurepäraselt kokku ranges stiilis õmmeldud kostüümidega. Peakateteks kasutati erineva disainiga turbaneid, kootud juuksetaskuid, lilli, võrguga mütsikesi ning kübaraid. Uhke kübar, sõrmkindad ning huulepulga rohke kasutamine lisasid välimusele naiselikkust (vt joonis 11). Traditsioonilistele ehetele otsiti alternatiivseid materjalide allikaid, sest väärismetallid kasutati sõjaliseks otstarveks14. Joonis 11. Peaehted 1940ndal aastal Allikas: http://vintagedancer.com/1940s/1940s-hats/ (15.05.17) 13 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 14Kättesaadav Internetist: http://www.e- ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19401949.html 11 Joonis 12. Alt laienevad Joonis 13. Õlapaelteta õhtukleit Rita püksid Hayworth'i seljas
tähelepanu habemete eest hoolitsemisele, nende piiramisele, vahatamisele ja kähardamisele. Kasutusel olid ka valehabemed. Renessansiajastul olid meestel enamasti moes lühikesed juuksed. Kõige rohkem meeldis meestele lühike potilõikus. 15.sajandil olid moes ka õlgadeni ulatuvad juuksed ja pikk tukk. Firenzest pärineb silmatorkav soeng zazzera, mille puhul õlgadeni ulatuv juus oli külgedelt kähardatud. Kübarad ja peaehted: Peakatteid kaunitati sulgede ja juveelidega. Itallannad kandis 15. ja 16. sajandil sageli turbaneid. Madalmaades peeti lugu kapuutsist, prantslannad aga eelistasid sametmütsikesi. Naised kandsid ka laubapaleu. Peaehted kaunitati luksusliku tikandi ja hinnaliste kividega. 39 Barokiajastu.
tähelepanu habemete eest hoolitsemisele, nende piiramisele, vahatamisele ja kähardamisele. Kasutusel olid ka valehabemed. Renessansiajastul olid meestel enamasti moes lühikesed juuksed. Kõige rohkem meeldis meestele lühike potilõikus. 15.sajandil olid moes ka õlgadeni ulatuvad juuksed ja pikk tukk. Firenzest pärineb silmatorkav soeng zazzera, mille puhul õlgadeni ulatuv juus oli külgedelt kähardatud. Kübarad ja peaehted: Peakatteid kaunitati sulgede ja juveelidega. Itallannad kandis 15. ja 16. sajandil sageli turbaneid. Madalmaades peeti lugu kapuutsist, prantslannad aga eelistasid sametmütsikesi. Naised kandsid ka laubapaleu. Peaehted kaunitati luksusliku tikandi ja hinnaliste kividega. 39 Barokiajastu.
kui me oma tähelepanu Rotiaugule pöörasime, samast küljest Chätelet' poolt piki jõekallast Grève'i platsi poole tulid. Kaks neist olid riietatud nagu kunagi korralikud Pariisi kodanikunaised. Nende peened valged kaelused, nende villased punast-sinist vööti undrukud, valged pinevalt säärtele tõmmatud värviliste kirjadega sukad, nende kandilised kollakast nahast kingad mustade taldadega ja kõigepealt nende peaehted, mingid kuldkar-raga sarved täis linte ja pitse, nagu neid Champagne'i talunaised nüüdki veel kannavad võidu vene keiserliku kaardiväe grenaderidega, tõendasid, et nad kuulusid sesse jõukate kaupmeheemandate klassi, kelle 1 1 3 kohta lakeid ei tea, mida öelda, kas lihtsalt «naine» või «daam». Nad ei kandnud sõrmuseid ega kuldriste, aga võis kergesti näha, et see ei tule nende vaesusest, vaid lihtsalt trahvi kartusest.
annaabi.ee 
