Retseptoreid mõjutavad väga lärmakas keskkond, geneetiline soodumus, ja tubakatooted. Lihasmeele puhul siis stiimuliks oli lihaste venituse ja lõdvestumise signaalid, mis tulevad seestpoolt, ajust. Kompimismeele puhul siis retseptorid naha all ja reageerivad stiimulitele, mis füüsiliselt tekitatavad, nt. vajutus naha pinnale mingi esemega. Nägemismeele puhul ergastus toimub siis piisava valguse olemasolule. Tasakaalumeele puhul on otsene seos gravitatsiooniga. Peaasendi muutustest saadava info põhjal toimub suhestumine ja toimetulek keskkonnaga. Maitsemeele puhul siis stiimuliteks on erinevad maitsemolekulid.
Ebemenoppija istub tavaliselt teistest kõrvalepöördunult, vaatab maha ja samal ajal näpitseb. See on kõige tuntum nõustamatust väljendav liigutus. Kui kuulaja oma rõivastelt pidevalt ebemeid korjab, siis tähendab see, et kogu jutt ei meeldi talle, isegi kui ta sõnades kõigega nõus on. Peal on kolm põhiasendit. Esimene on otseasend. Niiviisi hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea on tavaliselt liikumatu, aeg-ajalt noogutab veidi. Sellise peaasendi korral tehakse sageli kätega hindavaid liigutusi. Kui pea on kallutatud küljele, näitab see inimeses tekkinud huvi. Juba Charles Darwin märkas, et nii inimesed kui loomad kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Kui soovitate kaupa või peate kõnet, jälgige kuulajate päid. Kui märkate, et nad on pead viltu pööranud, keha ette kallutanud ja toetavad lõuga kätele, on teie sõnum kohale jõudnud. Naised väljendavad niisuguse peaasendiga oma huvi mehe vastu
Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Tekib erutus ja see edastatakse juhteteede kaudu ajukesse. Poolringkanalites olevad retseptorid on eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussellil. Esikus olevad retseptorid on eriti tundlikud kehaasendi muutustele vertikaal- ja horisontaaltasapinnas (nt pea kallutamine külgedele, ette-taha). Kogu informatsioon läheb ajukesse ja peaajukoorde. Mis ajukeses toimub? Ajukeses toimub saadud informatsiooni vastuvõtt ja analüüs. Analüüsi tulemusena formeeruvad
Vaheaju koostisse kuuluvad kaks suuremat osa: nägemiskühmud e. thalamus ja hüpothalamus (nägemiskühmu alune piirkond). Hüpothalamus on ühenduses ajuripatsiga. Thalamust läbivad kõik tundlikust juhtivad juhteteed v.a. haistmistundlikkus. Tundlikkuse juhtimine peaaju koorde on kolme neuroline. Thalamuses on kolmanda neuroni keha ja need kolmanda keha jätked suunduvad thalamusest peaaju koorde. (puute, temperatuuri, valu, lihaste tundlikkus, kuulmine, nägemine, tasakaal, peaasendi). Thalamuse kahjustusel tekivad tundlikkuse häired, võivad olla piiritletult, oleneb kahjustuse suurusest. Kahjustused võivad esineda ka ülitugevate peavaludena (talaamilised valud). Hüpothalamus on mitmekesisema funktsiooniga. Hüpothalamuses paikneb esiteks termoregulatsiooni keskus, mille kaudu juhitakse keha temperatuuri. Püsisoojasel (ka inimene) hoitakse kehatemperatuuri suhteliselt konstantsena. Saab informatsiooni nii keha
paindub ja põhjustab sensoripotentsiaali tekke. Ärritajaks on endolümfi liikumine. Tähnelund. Tasakaaluelundi teise osa sensorirakud paiknevad esiku e vestiibuli mõigus ja ümarkotikeses, selletõttu nim seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis. Raskusjõu muutumisel, sirgjoonelisel kiirendusel paikneb otoliitmembraan sensorirakkude karvakeste suhtes ümber ning annab andmeid keha- ja peaasendi muutuse kohta. Seega on tasakaalumeele selle osa adekvaatseks ärritajaks raskujõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaajunärvi teise osa esikunärvi-, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikünärvi
närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega so. Pikliku silla ja keskajuga. Neid juhteteid kutsutakse seljaaju ajukese kulglaks (ld. Tr. spinocerebellaris). Tractus vestibulocerebelluis esiku väikeaju kulgla, see ühendab sisekõrvast alguse saavat vestipulaar e. esikunärvi ajukesele. Selle närvi kaudu tuleb esikust informatsioon ajukesse kehaasendi kohta (eriti peaasendi). Ajuke omab ühendust peaaju koorega. Ajukese funktsioonid on seotud keha asendi ja tasakaalu säilitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuste hoidmisega ja lihaste töövõime säilitamisega. Ajukese kahjustusel või nende juhteteedes kahjustusel, mis infot ajukesse toovad, võib tekkida nelja liiki talitluse häireid: 1. Asteemia lihaste kiire väsimine 2. Astaasia pea ja jäsemete väsimine 3. Ataksia liituste koordinatsioonihäired 4
Mõigus ja ümarkotikeses asuvad sensorirakud, mille karvakesed ulatuvad rakke katvasse, sültjat massi meenutavasse membraani. See sisaldab polüsahhariide ja kaltsiidikristalle, mida seetõttu nimetatakse otoliit- ehk statoliitmembraaniks. Otoliitmembraani tihedus on ümbritseva vedeliku omast umbes 2,2 korda suurem. Raskusjõu muutumisel, sirjoonelisel kiirendusel paikneb otoliitmembraan sensorirakkude karvakeste suhtes ümber ning annab andmeid keha- ja peaasendi muutuste kohta. Seega on tasakaalumeele selle osa adekvaatseks ärritajaks raskusjõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed: esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaaejunärvi teise osa – esikunärvi – mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju.
Kõigi nende komplikatsioonide esinemisel tuleb ema ja laps koheselt haiglasse toimetada. Kohapealne tegutsemine halvendab sageli olukorda. Nabanööri väljalangus Nabanööri väljalanguse korral vajub nabanöör pärast edukat lootevete puhkemist lapsest, st tema allpool asuvast kehaosast ette poole (0,5% kõigist sündidest). See surub nabanööri kokku ja lapse verevarustus halveneb. Selle tulemusena tekib vastsündinul hapnikupuudus. Eriti ohtlik on olukord peaasendi korral, sest kõva pea surub nabanööri täielikult kinni. Ravi: hapniku manustamine, vaagna ülestõstmine, võimalike tuhude takistamine ravimite abil, raseda rahustamine ja kutsuda appi kiirabi arstibrigaad. Arst üritab lapse pea tagasi lükata ja nabanööri õigesse asendisse viia. Vale peaasend Tavaliselt sünnib laps pea ees. Kõige ees liigub kukal. Pea asetub vastavalt juba suhteliselt
annaabi.ee 
