Sellest teen järelduse, et eestlastel oleks olnud ka kõige parema tahtmise juures raskusi Musitse Vabadusvõitluse võitmisega. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- roomakatoliku kirik. Eestlased said paljudes lahingutes hävitavalt lüüa. Eestlastel puudus mõjuvõimas toetav jõud ning seetõttu oli vastupanu raske esitada. Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale igal aastal uusi ristisõdijaid. Nii olid sõdijad puhanud ja võitlushimulised. Eestlased aga olid sõdadest väsinud ning nende vägedesse ei tulnud pidevalt uusi sõdijaid. Järeldan, et sellel oli suur roll Muistse Vabadusvõitluse kaotamises. Vallutajad olid hea diplomaadid. Nad alistasid liivlase, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates ära kasutada ja õhutada nende omavahelisi vastuolusid. Kui suhted naabritega oleksid olnud
end ristida lasta. 6. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses? (Leidke vähemalt 5 põhjust!) 1. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. 2. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea välja õppe ja kogemustega. 3. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat 4. Lisaks sellele pidid eestlased ja nende kõrvalt tugevate Taani ja Rootsiga võitlema. 5. Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale igal aastal uusi ristisõdijaid. Vallutajad olid head diplomaadid. 6. Eestlastel polnud veel riiki ja sidemeid üksikute maakondade vahel olid nõrgad. See halvas ühist vastupanu. Ka lähemate naaberrahvaste latgalite ja liivlaste ja leedulastega koostööd ei tehtud. 7. Tõsiseks vastaseks olid ka venelased. 7. Millist ala hakati nimetama Vana-Liivimaaks? Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regiooni, mis piirned idas õigususklike
1224.aastaks olid Riialased vallutanud tagasi peaaegu kõik (Va. Tartu), kuid siiski lõpuks see hõivati. 1227. Liiguti üle jää saaremaale, vallutati muhu linnus ja hävitati, lõpuks saarlased alistusid ja lasid end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel, nad olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale iga aasta uusi ristisõdijaid. Nad alistasid liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates ära kasutada ja õhutada nende omavahelisi vastuolusi. Eestlased arenesid aja jooksul, kuid lõpuks tuli puudus elavjõust. Sidemed üksteise vahel ei olnud nii suured, ning oli probleeme venelastega. Vana-Liivima piiride kujunemine 1186-Üksküla rajamine, piiskop Meinhard, algas rahumeelne ristiusu levitamine
parem relvastus 3. vaenlased said täiendada väge pidevalt uute meestega. 3. head diplomaadid: vallutati latgalid, liivlased ja eestlased eraldi niiet teised said tulla appi eestlastega sõdimisel 4. sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, kuna eesti riik polnud veel välja kujunenud. 5.koostöö puudumine naaberrahvastega - liivlased, latgalid, leedukad ja algperioodil ka venemaa. 6. Rooma katoliku kirik - paavsti poolt lubatud patukustutus ja liitus kiirelt rikastuda meelitas siia uusi ristisõdijaid KESKAEG Mõõgavendade ordu lõpp 1236 - Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse saanud ja lakanud seejärel olemast. Liivimaa- Eestis ja Lätis vallutatud alad. Taanlaste poolt vallutatud Põhja- Eesti - Eestimaa Eestlaste kohustused ja koormised: 1. Kaotasid oma maa, see jagati maahärrade vahel.Kõrgeim maavaldaja oli Rooma kirik 2. Talupojad olid kohustatud maksma
Linnad Ristisõjad Palveränd ülikoolid Ketserite protsessid Uus protsessi kord Inkvisitsioon ei saa enam vande abil end puhastada oluline oli tegu Tunnistajate ülekuulamine kaudsed tõendid ülestunnistus. Ristisõjad 1096-1291 Kirik muutus mahajääva vara ja perekonna kaitsjaks. Ristiretkede rahastamine tegi katoliku kiriku Euroopa suurimaks finantsjõuks Palverändurid kirjalikud tunnistused notarid Patukustutus Indulgentia 21. Rooma õiguse retseptsioon, selle tähtsus Euroopa õigusajaloos. Antiikse maailma hukkumisel hävis palju antiikse kultuuri väärtusi, kuid palju siiski säilis. Uued rahvad alustavad normaalset elu ja sellega seoses taaselustub mõndagi väärtuslikku mineviku, vanaaja kultuurist. Uute rahvaste majanduslik areng viib jällegi paratamatult rahvusvaheliste kaubandussuhete kujundamiseni. Ja jällegi, nagu kord varemgi, tekib vajadus
Tema loos ka palju vaimulikke kirjatõid. 5. aquino thomas- ta oli tähtis teoloog. 6. suur skisma katoliku kiriku lõhenemine toimus sel ajal. Oli 2 paavsti ja kumbgi ei tahtnud trooilt lahkuda et liita kirikut. Lõpuks aga valiti uus paavst . Ketserlus 11saj hakkasid lääne eu levima algkristluse ideaalidele toetuvad rahva liikumised. Põhiline keskus oli prantsusmaal. Albilased olid prantsusmaal rahvaliikujad. Soovisid vaest kirikut ja võrdset vara. Eitasid patukustutus kirju ja reliikviate austamist. Jutlustasid vaesust ja askeetlikku eluviisi. ,,inimene saab õntsaks üksnes usu ja tegude kaudu,vaimulikke pole vaja". 1209 kuulutas paavst nende vastu välja ristisõja. Inokentius 3 mas kutsus kokku 1215 keskaja suurima kiriku kogu, et süvendada võitlust ketserite vastu. Iga katoliiklane peab vähemalt korra aastas armulaual ja pihil, vastasel juhul kuulutatakse ketseriks.
Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4. Vallutussõda toetas roomakatoliku kirik ja paavsti lubatud patukustutus meelitas uusi ristisõdijaid. 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused: Harju-Virus oli maade läänistamine ja mõisate rajamine toimunud kõige intensiivsemalt, mille tagajärjel halvenes talurahva olukord Taani kuningas ei suutnud ülemerevaldusi kontrollida ja oli huvitatud nende võõrandamisest. Põhja-Eestist huvitusid nii Rootsi kui Saksa ordu. Tekkis võimuvaakum, mida põlisrahvas tahtis kasutada endale soodsamate tingimuste saavutamiseks.
eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus oli orienteeritud üksikute sõjakäikude jaoks, see ei osutunud tõhusaks plaanipärase vallutuse vastu sõjaline ülekaal oli vastaste poolel vallutajad olid head diplomaadid: alistasid liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates ära kasutada ja õhutada nende omavahelisi vastuolusid ristisõdijate taga oli roomakatoliku kirik LääneEuroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud paavsti poolt lubatud patukustutus ja lootus kiiresti rikastuda meelitas siia pidevalt uusi ristisõdijaid eestlased olid eelkõige põlluharijad lisaks sakslastele tuli võidelda ka taanlaste ja rootslastega rüütlid olid ennekõike sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega nad said kasutada tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust võisid täiendada väge pidevalt uute meestega
majutamisega. Indulgentside jagamine ja müük hiliskeskajal, selle majanduslik tähtsus - Tähtsaim vaimulik privileeg, mis ühtlasi dogmaatiliselt välja arendati ja kirikuõiguslikult määratleti oli indulgents ehk kustutus. Ristisõdijad olid veendunud, et lunastavad kõik oma patud ja saavad surma korral kohe hakata nautima taevalikku õndsust. Rooma piiskopile kuulus vormiliselt patukustutuse õigus. Alguses oli see üldine patukustutus, siis paavstilik õigus- ja armulikkusakt ja lõpuks juba sissetulekuallikas. Indulgentside müügist tulev kasu moodustas suure osa paavsti sissetulekutest, kuna paljud tahtsid kergema tee läbi ilmalike pattude eest andestust saada. Rahahimus hakati indulgentse müüma ka surnute pattude lunastamiseks ning veel tegemata pattude jaoks. See suurendas inimeste suhtumist pattu, sest usuti, et raha abil on sellest kerge vabaneda.
annaabi.ee 
