triumf pidulik linna sõi Roomas võidukalt sõjaretkelt kojusaabuvale väejuhile . 2 . millistest väeliikidest koosnes Rooma sõjavägi ? - raskerelvastuses jalaväelased - ratsaväelased - kergerelvastuses võitlejad 3 . mis eristas pleibeisid ja patriitse ? patritsid olid Rooma täisõiguslikud kodanikud . nad võisid astuda riigiametisse ja pääseda senatisse. Plebeildel neid õigusi polnud. Paljud plebeid olid vaesed. nad võisid patriitsidelt laenu võtta 4. puunia sõjad : puunia sõjad toimusid , 264201 eKR. 1. sõda sitsiilia saarel võitsid roomlased 2.sõda Itaalias 3. sõda Cannae lahing Cannae linnas võitis Hannibal 5 . Mida tähendab põhimõte ,,Jaga ja valitse '' ? kui rooma oli vallutanud endale suure ala, siis ta teadis et võib tekkida ta vastu suur ülestõus ning siis ta leppis iga linnaga mis ta vallutas kokku et see ei tee ülestõuse teatud reeglitega. Ehk siis
1. lk.148-155 Rooma riigikorraldus a. Kes olid patriitsid ja plebeid? Patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Omasid kõiki kodanikuõigusi + ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid - enamasti vaesed talupojad, pidid laenu patriitsidelt võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim. Peale ametiaega pidi aru andma ja tegude eest vastutama. Tsensorid - valiti endiste konsulide hulgast viieks aastaks
patriitside hulka ka plebeide hulgas oli rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid nad patriitsidele selgelt alla paljud neist olid patriitside kliendid nad võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatise nad ei pääsenud abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud täitsid sõjakohustust ning moodustasid enamuse Rooma sõjaväest PLEBEID Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad, kes pidid nii mõnigi kord rikastelt patriitsidelt laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus neid ei lastud patriitside usulistele talitlustele neil puudus õigus kasutada ühismaad õigusteta olukord koormas plebeisid, eriti neid, kes olid jõudnud rikastuda. Eriti raske oli plebeide kehvikkonna seisund, kes kannatas maapuuduse ja võlgade käes. Võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva
korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Varase vabariigi perioodil jagunes Rooma kahte klassi: patriitsideks ja pleideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romilise ajal. Patriitidele kuulusid kõik kodanikuõigused. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad. Plebeide enamuse moodustasid talupojad, kes pidid vahepeal patriitsidelt laenu võtma . Plebeid võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Patriitside ja Plebeide suhted olid teravad. Plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi. Natukese ajajärel lasid patriitsid neid pidada omaette koosolekuid ja valida endile rahvatribuunid( spetsiaalsed ametnikud,kes võisid keelustada senati ja riigiametnike otsuse.) Hiljem keelati ka võlaorjus, tühistati abielu keeld ja plebeid lubati
Rooma sai just Romuluse järgi omale nime. Patriitsid ja plebeid · kodanikud jaotati kahte selgelt eristavasse klassi- patriitsid ja plebeid · neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse · enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega · kõik teised olid plebeid, kes jäid oma rikkusega patriitsidele alla · paljud neist olid patriitside kliendid, vahel pidid nad patriitsidelt laenu võtma, selle tõttu ähvardas neid vahel võlaorjus · nad võisid osaleda rahvakoosolekutel · täitsid sõjaväekohustust ning moodustasid enamiku Rooma armeest (andis võimaluse õiguste laiendamiseks) · abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud · Omavahelised suhted olid teravad, kuna plebeid nõudsid omale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õiguseid. Hiljem muidugi ajapikku kaotati kõik see ning kõigil olid
Roomast sõtlumatud olid veel Lõuna-Ita kreeka linnad. 280 ekr. kutususid linnadad endale Põhja-Kreeka kuninga Pyrrose appi. 2 rasket lahingut, linnad said lüüa. Pyrros lahkus vägedega, kreeka linnad alistusid. 265ekr kogu Ita Rooma võimu all. Iseloomustus:Patriitsid( põliste suguvõsade liikmed) juhtisid riiki, olid riigiametnikud,preestrid, kuulusid senatisse. Olid jõukad maavaldajad, palju kliente. Tavakodanikud olid Plebeid, tohtisid osaleda aint rahvakoosolekutel. Vaesed, laenasid patriitsidelt. Plebeide ja patriitside suhted pingelised, vaenulikud. Suurem osa oli plebeisi kellele kuulus enamus Rooma sõjaväes, said esitada patriitsidele nõudmisi. Said õiguse valida endale eraldi ametnikud nende huvide kaitsmiseks- rahvatribuunid. Nõuti seaduste kirjapanekut. 450ekr rooma seadustekogu-12 tahvli seadused. seadustati võlaorjus ja patriitsid ja plebeid ei tohtind omavahel abielluda. tühistati see, plebeid tohtisid kanditeerida ametnikeks, võisid võtta vastu seadusi
Patriits- Suursuguste suguvõsad liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Neile kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebei- Ülejäänud kodanikud. Nende hulgas rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid patriitsidele selgelt alla. Paljud neidt patriitsidekliendid. Enamuse moodustasid vaesed talupojad, kes pidid rikastelt patriitsidelt laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametitesse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud plebeide ja patriitside vahel KEELATUD. Täitsid sõjaväekohustust ja moodustasid enamiku Rooma armeest. Patriitside ja plebeide suhted teravad, plebeid nõudsid omale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, kuid patriitsid polnud nõus järele andma. Tihti arenesid pinged relvastatud kokkupõrgeteks
oma hääle. Patroon lubas kliendile kaitsealust ja andis talle maad, soovi korral ka kohtus tema eest kostes. Mis kohustusi täitsid rahvatribuunid? Rahvatribuunid olid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Plebeide võitlus õiguste eest. Näide Rooma kodanikud jagunesid varase vabariigi ajal patriitsideks ja plebeideks. Plebeide enamuse moodustasid talupojad, kes pidid rikastelt patriitsidelt nii mõnigi kord laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Enamasti täitsid nad siiski sõjaväekohustust ja moodustasid enamiku Rooma armeest, mis andis neile võimaluse nõuda oma õigusi. Nad nõudsid rohkem maid, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi. Pinged patriitside ja plebeide vahel arenesid mõnikord lausa relvastatud kokkupõrgeteks. Aja jooksul olid patriitsid sunnitud järeleandmisi tegema. Nt. Anti neile õigus pidada
Aastaks 256 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid ja plebeid Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Roomas patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigust ja kuuluda senatisse. Enamik patriitse olid jõukad maavaldajad ning nende ümber koondus arvukalt kliente. Kodanikke kes patriitside hulka ei kuulunud olid plebeid. Neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel. Enamasti olid nad vaesed ning vajadus toimetulekuks rikastelt patriitsidelt laenu võtta sundis neid elama alalises võlgade eest orjastamise hirmus. Nad nõudsid rohkem maad, võlaõiguse kergendamist, kaitset patriitside ning riigiametnike omavoli vastu. Patriitside ja plebeide suhted olid pingelised ja vaenulikud. Plebeid moodustasid suurema osa kodanikest ning sõjaväest. Kõigepealt said plebeid valida endi hulgast oma õiguste kaitseks eraldi ametnikud-rahvatribuunid. Plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, et vältida
Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid pigelised ja sageli vaenulikud
keeles. Ainult patriitsidel oli õigus olla riigiametnik ja preester, tõlgendada tavaõigust ja kuuluda senatisse. Enamus patriitse olid jõukad maavaldajad ja nende ümber koondus arvukalt kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, olid plebeid. Neil oli lubatud osaleda üksnes rahvakoosolekul. Enamik plebeisid olid vaesed kodanikud, kes sageli olid toime tulemiseks sunnitud rikastelt patriitsidelt raha laenama ja elasid alalises võlgade eest orjastamise hirmus. Nad polnud oma olukorraga rahul, nõudsid rohkem maad, võlaõiguse kergendamist ja kaitset patriitsidest riigiametnike omavoli vastu. Kuid plebeide hulgas oli ka jõukamaid, kellel olid omad kliendid. Nendele oli kõige tähtsam saavutada patriitsidega võrdsed poliitilised õigused. Kõigest ülalöeldust tingituna olid patriitside ja plebeide suhted pingelised ja sageli otse vaenulikud
valitavad ametnikud, kõrgeimad kaks konsulit. 5.saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid põliste suguvõsade liikmed, usuti, et nad pärinevad kuulsatest esiisadest; ainult nemad olid riigiametnikud, preestrid, kuulusid senatisse; enamik olid jõukad maavaldajad, nende ümber palju kliente Plebeid kodanikud, kes patriitside alla ei kuulunud; osalesid ainult rahvakoosolekul; enamasti vaesed, võtsid patriitsidelt laenu; polnud olukorraga rahul, tahtsid rohkem maad, võlaõiguse kergendamist, kaitset patriitside omavoli astu; oli ka jõukamaid, tahtsid patriitsidega võrdseid õigusi Suurem osa kodanikke plebeid, nad olid ka sõjaväes patriitsid ei saanud vastu; plebeid said õiguse valida enda seast oma huvide kaitseks ametnikud rahvatribuunid keelas riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, kui see oli ülekohtune plebeide suhtes. Valiti ainult plebeide hulgast. Plebeide nõudmisel
annaabi.ee 
