Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Patoloogia üldosa test (0)

1 Hindamata
Punktid

Haige on nakatunud leetritesse, kuid ühtki haiguse sümptomit veel ei ole, see on haiguse  ……………………… ehk  ………………………



Üldosa test 
Üliõpilase nimi ……………………
Rühm ………….
Kuupäev ………… Patoloogia on teadus, mis uurib inimorganismi haiguste korral. Tekke- ja arengumehanismid – patogenees
Sümptomid, külg ja lõppemine 1. Haige  on  nakatunud  leetritesse,  kuid  ühtki  haiguse  sümptomit  veel  ei   ole,  see on haiguse peiteperiood ehk inkubatsiooni periood (2). 2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). Elekter, rõhk, radiatsioon, lärm 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). Mikroobid, viirused 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). Eksogeensed   etioloogilised   faktorid   pärinevad   väliskeskkonnast:   füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed, sotsiaalsed. Näiteks,   füüsikalised  =   vigastused,   rõhu,  kiirgus,   elektrivool,   kõrge   või   madal temperatuur, lärm, niiskus, valgustus. 8. Haige   on   nakatunud   tuulerõugetesse;   patsiendi   aktuaalsed   probleemid   on   palavik, peavalu, kurguvalu, halb enesetunne, töövõime langus; see on haiguse eelnähtude ehk prodromaalperiood (1). eelnäht первый – первый, предварительный симптом 9. Krooniline   haigus   on   remissioonis,   see   tähendab,  et  mil  kroonilise   haiguse sümptomid on oluliselt nõrgenenud või puuduvad täielikult. (1).


10. Mida tähendab haiguse etioloogia? (2). Etioloogia – õpetus haiguste tekkepõhjustest Patogenees – haiguse tekke- ja arengumehanismid 11. Haiguse   rekonvalestsents   periood   tähendab,   et  patogeeni   paljunemise   lakkamine patsiendi kehas, patogeeni surm ja homöostaasi taastumine (1). 12. Kliendi hambad on saneeritud, tähendab, et viidi läbi ennetav uuring, et tuvastada ja kõrvaldada patoloogilised muutused, samuti suuõõne organite funktsionaalsed häired (1). 13. Restitutsioon ehk tervise taastamine (1). 14. Nimetage 5 võimalikku lesioone põhjustavat omandatud etioloogilist faktorit (5). 1) gripp ja ägedad hingamisteede infektsioonid 2) vigastused, luumurrud, verevalumid, lamatised 3) bakterid, viirused, seened, ainuraksed, lestad 4) happed, leelised, ravimid 5) võõrkehade tungimine 15. Kirjutage ladina keeles: (3). tervis – sanitas haigus – morbus surm – mortem Haiguse kulgemise etapid: 1) latentsiperiood - peiteperiood, (с момента попадания инфекции в организм и до  начала симптомов) 2) prodormaalperiood – eelnähtudeperiood (первые клинические проявления) 3) rekonvalestsentsi periood – paranemisperiood, tüsistuste tekkimine ja taastumine
Patoloogia üldosa test #1 Patoloogia üldosa test #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor milesha Õppematerjali autor
Patoloogia üldosa test

Sarnased õppematerjalid

patoloogia-kusimused-and-uldosaand AnnaAbi
1
doc

patoloogia-kusimused-and- uldosaand AnnaAbi

Üldosa test 1. Haige on nakatunud leetritesse, kuid ühtki haiguse sümptomit veel ei ole, see on haiguse peiteperiood ehk inkubatsiooni periood (2). 2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). – elekter, rõhk, radiatsioon. 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). – mikroobid, viirused. 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). – Eksogeensed- pärinevad väliskeskkonnast. Nt-füüsikalised, sotsiaalsed tegurid. Endogeensed- tekivad organismis. Nt- pärilikkus, vananemine. 8. Haige on nakatunud tuulerõugetesse; patsiendi aktuaalsed probleemid on palavik, peavalu, kurguvalu, halb enesetunne, töövõime langus; see o

Kategoriseerimata
Patoloogia küsimused-Üldosa
1
doc

Patoloogia küsimused "Üldosa"

Üldosa test Üliõpilase nimi Rühm OP-1 Kuupäev 08.02.17 1. Haige on nakatunud leetritesse, kuid ühtki haiguse sümptomit veel ei ole, see on haiguse peiteperiood ehk inkubatsiooni periood (2). 2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). ­ elekter, rõhk, radiatsioon. 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). ­ mikroobid, viirused. 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). ­ 8. Haige on nakatunud tuulerõugetesse; patsiendi aktuaalsed probleemid on palavik, peavalu, kurguvalu, halb enesetunne, töövõime langus; see on haiguse eelnähtude e. prodromaalperiood. (1). 9. Krooniline haigus on remissioonis, st. et haigusnähud

Meditsiin
PATOLOOGIA kokkuvõte
24
docx

PATOLOOGIA kokkuvõte

PATOLOOGIA TEGEVUSVALDKONNAD Patoloogia on teadus, mis uurib inimorganismi haiguste korral. Haiguse põhjus - etioloogia tekke- ja arengumehanismid - patogenees sümptomid, kulg ja lõppemine PATOLOOGIA TÄHTSUS Oluliseks ülesandeks on välja selgitada muutuste põhjused ja milliste mehhanismide kaudu need toimuvad. Oluline diagnoosimiseks, muutuste ja nende ulatuse määramiseks, prognoosimiseks, ravihindamiseks, teadustööks, on kliinilise meditsiini teoreetiliseks aluseks. TERVIS Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS Haigus on normist(tervisest) kõrvalekaldumine. Haigus= kahjustus + reaktsioon Kogu organismi tabanud kahjustav protsess, uus seisund, mis väljendub organismi ja väliskeskkonna vaheliste kohanemisreaktsioonide ning töövõime languses. Haigust iseloomustavad haigustunnused ehk sümptomid. Objektiivsed sümptomid- reaalselt nähtavad või neid on võimalik määratleda uurimismeetotitega. Subjektiiv

Patoloogia
BIOMEDITSIIN
36
docx

BIOMEDITSIIN

BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios ­ elu; Pathos ­ kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi

Biomeditsiin
Patoloogia
18
doc

Patoloogia

Patoloogia Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia. Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja biokeemia kliinilistiga. Ta on vajalik haiguste ja haiguslike protsesside olemuse mõistmiseks.

Patoloogia
Biomeditsiini kordamisküsimuste vastused
8
pdf

Biomeditsiini kordamisküsimuste vastused

BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia ­ õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia ­ on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia ­ haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne

Biomeditsiin
Mikrobioloogia
39
docx

Mikrobioloogia

Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese

Mikrobioloogia
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika
18
docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) ­ sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) ­ pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuu

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun