mõtlema ja oma leiutist edasi arendama, kuid seevastu patent eemaldab konkurentsi. Loomulikult on patendil ka häid külgi: see keelustab ideedevarguse ning kaitseb leiutaja huve, kuid tihti lähevad patendiametites läbi sellised ,,ideed", mis ei ole kooskõlas patendi põhimõttega. Leiutis peaks olema patentne, kui see: · on uus, · omab leiutustaset, · on tööstuslikult kasutatav. USA tehnikahiid Apple on suutnud patendeerida sellise nutitelefonide disaini: ümarad ääred, kõlari ja nupu asukoha ning äärest ääreni ulatuva ekraani. Nagu näha, siis selline disain küll leiutustaset ei oma. Nüüdsest käivad aga kohtutülid suurfirmade vahel, kes võitlevad ümarate nurkadega ristkülikute pärast ja nõuavad selliste rikkumiste eest miljoneid dollareid. Vaadates praegust olukorda, siis tundub, et patenteerimine piirab täielikult inimkonna arengut ning innovatsiooni ja ei ole mitte ideede
8. hea ja uuenduslik toode Väljund on toodete/teenuste segu. N: toornafta (tellimus igaljuhul) / restoran (teenindus+söök) / teraapiakliinik(emotsioon) Tooted v. teenused füüsiliselt katsutav ei toormaterjal sama väljund/sisend on erinev (kliend pangas) omahind madal omahind kõrgem lihtne mõõta tootlikust keeruline võimalus proovida enne kvaliteeti keeruline lihtne patendeerida pole võimalik Ajalugu Tehti käsitsi, üks in tegi otsast lõpuni. Tekkis problee nõudluse kasv. A.Smith tööjõu jagamine/spetsialiseerumine 18.sai lõpp sõjatööstus(probleem, detail purunes, polnud laos, erinevad relvad) standardiseerimine 20.saj teaduslikud printsiibid tööliigutuste jälgimine ergonoomika graafikud liikuv tööstusliin (ford) masstoodang 1950. automatiseerimine 1975. strateegia 20
kontrollib kriteeriumeid Patendiamet. Erinevad kehtivusajad ja riigilõivud. Patent max 20 aastat, kasulik mudel max 10 aastat. Patendi puhul makstakse riigilõivu iga aasta kohta, kasuliku mudeli puhul iga pikenduse korral. 31. Tarkvara patentimise kriteeriumid? Kuidas tõlgendada Euroopa Patendi konventsiooni artilikit 52? (essee küsimus) Tarkvara peab vastama kolmele patentimise kriteeriumile. 29. Patenteeerida saab ainult leiutisi. Tarkvara ei saa tingimata patendeerida. Paragrahv 2 järgi ei saa tarkvara patendeerida kuid paragrahv 3 järgi pole patenteerimisest välistatud kõik tarkvara. Patendeerida saab tarkvara, mis pakub mingi uue lahenduse mõnele tehnilisele probleemile või on leiutise osaks. 32. Milliseid patendiõigusi on võimalik vaidlustada (autorsuse vaidlustamine ja patendi vaidlustamine)? + · Autorsuse vaidlustamine: Füüsiline isik, kes leiab, et tema on leiutise autor, võib oma autorsuse
ja kus nad saavad olla innovaatilised. 3. Milline on riigi roll ettevõtluskeskkonna arendamisel? Saksa VS Briti: Keemiatööstus tekib Inglismaal, see oli 19 sajandil väga innovatiivne ettevõtmine, väga tihedalt tuli turule rida uusi tooteid. Enamasti neid tooteid-värve patendeeriti, oluline põhjus miks seda tehti oli see, et patendiseadusandlus oli väga hea-tugev, väga lihtne oli teadlasena, laborandina patendeerida oma toodet. Hea patendeerimiskliima aintas ettevõtetel kiiresti kasvada, soodustas väga eksperimentaalset keemiat. Samaaegselt Saksamaal ettevõtjad nägid, et huvitav valdkond, kasumid kasvavad, nad tahaks ka sellega tegeleda. Ettevõtjad üritava ka luua värve, aga probleem on selles, et patentimise seadsuandlsu on oluliselt nõrgem, ehk ka siis kui mõni Saksa ettevõtja suutis mõne värviga välja tulla oli tal seda keeruline või suht
Praegu töötab ta Ameerika Ühendriikide Massachusettsi 4 tehnoloogiainstituudis Bost onis, olles juhiks World Wide Webi kontsortsiumile, mis juhib WWW arengut. Douglas Engelbart Douglas Engelbart on Ameerika leiutaja, kes on sündinud 30. jaanuaril 1925. aastal. Ta on kõige paremini tuntud arvutihiire leiutamise poolest. Ta töötas grupis mis lõi arvuti kasutajaliiteid. 1967. Aastal soovis ta patendeerida arvutihiire. Aastal 1968 ta demonstreeris Stanfordi Uurimisinstituudis kasutajaliidest, mis pruugib klaviatuuri, hiirt ja ekraaniaknaid. 1970. aastal patendeeris ta arvutihiire, mis oli puitkast kahe metallrattaga. Hiljem avaldas ta, et nimetas selle hiireks, sest sellelt tuli juhe tagant välja, mis tundus nagu saba. Ta ei pälvinud ei mingeid kasutusmakse, sest tema patent lõppes 1987. aastal, enne kui PC revolutsioon oli teinud hiirest asendamatu osa arvuti juures. Bill Gates
spiraali kohta oma valgusallikas ning objektiiv. Nagu ka tavatelevisioonis, on vastuvõtjaplaadi taga neoontuub, kuid siinjuhul katab see mõlemat spriaali ning lõpuks tekib kaks pooletollise vahega kõrvutist pilti – üks parema ning teine vasaku silma jaoks. Televisiooni kasutaja vaatleb pilte aga läbi stereoskoopilise vaatlusvahendiga, milles on kaks pilte üheks „sulandavat“ prismat. 1929-1932 lasi patendeerida ja arendas Edwin H. Land polariseeritud materjali (ingl.k polarising sheet). Nitrotselluloosi polümeeri on kindlas suunas „rivistatud“ kristallid. Kinoekraanil on samaaegselt kaks eri polarisatsiooniga pilti. Valguse polarisatsioon tähendab seda, et elektrivektor võngub kindlal polarisatsioonitasandil, ehk tal on oma levimissuund ja võnkesiht. Polariseeritud (prilliklaasi) pind laseb läbi vaid neid elektrivektoreid, mis asuvad samal polarisatsioonitasandil
80486DX2 -Seeriatootmist alustati III 1992.a. Töötas taktsagedustel 50; 66; 80 MHz. 80486SL -Seeriatootmist alustati XI 1992.a. Töötas taktsagedustel 20-33 MHz. 80486DX4 -Seeriatootmist alustati III 1994.a. Töötas taktsagedustel 75; 100; 120 MHz. Pentium -oli uus protsessorite perekond, mis sai patendikaalutlustel 586 asemel nimeks Pentium (Kui Intel kaebas AMD kohtusse "386" nime kasutamise pärast, leidis kohus et number ei saa olla nimi ja 386-te ei saa patendeerida. Nii ostiski Intel nime, mis vihjaks 586-le aga ei oleks nii üldkasutatav. Kreeka keelest number viis ja ladina keelne lõpp sellele tundus olevat sobilik). Esialgu toodeti 60, 66, 75, 90, 100 sagedusel töötavaid kiipe. Pentiumi omapäraks oli see, et mälu siin töötas 60-66 sagedusel, protsessori sagedus määrati kordajaga, mis alguses oli 1-1,5. PCI töötas aga endiselt 33 Mhz sagedusel. Varsti ilmusid turule 120 ja 133 Mhz kiibid.
nad ajaloost mäletavad . Hommikul jõuti Rootsi, kuhu tuli neile vastu neiu, kes nad paari kilomeetri kaugusele korterisse juhatas, ekskursioon kestis 10 päeva. Tumbu küsis Jaagult mõnitavalt, miks tal nii suur kohver kaasas on endal oli tal väga väike käes kantav. Jaak oleks isegi väiksema võtnud, ent see oli ainuke, mis kodus leidus, ja isa-ema panid selle pungil täis. Isa palus Jaagul mingisuguse omatehtud vidina Jaagul kuhugi patendeerida viia. Jaak väitis Tumbule kavalalt vastu, et kohver on ikka mehe järgi ja et Tumbu küll tema kohvrit tassida ei jõuaks. Tumbu läks aga võitlusmeelt täis ning tassis kogu tee Jaagu kohvrit. Kogu päeva käisid nad muuseumides, kirikutes jmt ringi. Jaak saatis Virvele kirja. Keskööks jõudsid oma hospiitsi tagasi ning hakkasid vaikselt uinuma. Korraga mõtles Jaak, et teeb oma pihkudega Muna tagumiku kohal häält, et tunduks, et too peeretas. Nii tegigi, poiste
mäletavad . Hommikul jõuti Rootsi, kuhu tuli neile vastu neiu, kes nad paari kilomeetri kaugusele korterisse juhatas, ekskursioon kestis 10 päeva. Tumbu küsis Jaagult mõnitavalt, miks tal nii suur kohver kaasas on endal oli tal väga väike käes kantav. Jaak oleks isegi väiksema võtnud, ent see oli ainuke, mis kodus leidus, ja isa-ema panid selle pungil täis. Isa palus Jaagul mingisuguse omatehtud vidina Jaagul kuhugi patendeerida viia. Jaak väitis Tumbule kavalalt vastu, et kohver on ikka mehe järgi ja et Tumbu küll tema kohvrit tassida ei jõuaks. Tumbu läks aga võitlusmeelt täis ning tassis kogu tee Jaagu kohvrit. Kogu päeva käisid nad muuseumides, kirikutes jmt ringi. Jaak saatis Virvele kirja. Keskööks jõudsid oma hospiitsi tagasi ning hakkasid vaikselt uinuma. Korraga mõtles Jaak, et teeb oma pihkudega Muna tagumiku kohal häält, et tunduks, et too peeretas. Nii tegigi, poiste toas läks õiendamiseks
mäletavad . Hommikul jõuti Rootsi, kuhu tuli neile vastu neiu, kes nad paari kilomeetri kaugusele korterisse juhatas, ekskursioon kestis 10 päeva. Tumbu küsis Jaagult mõnitavalt, miks tal nii suur kohver kaasas on endal oli tal väga väike käes kantav. Jaak oleks isegi väiksema võtnud, ent see oli ainuke, mis kodus leidus, ja isa-ema panid selle pungil täis. Isa palus Jaagul mingisuguse omatehtud vidina Jaagul kuhugi patendeerida viia. Jaak väitis Tumbule kavalalt vastu, et kohver on ikka mehe järgi ja et Tumbu küll tema kohvrit tassida ei jõuaks. Tumbu läks aga võitlusmeelt täis ning tassis kogu tee Jaagu kohvrit. Kogu päeva käisid nad muuseumides, kirikutes jmt ringi. Jaak saatis Virvele kirja. Keskööks jõudsid oma hospiitsi tagasi ning hakkasid vaikselt uinuma. Korraga mõtles Jaak, et teeb oma pihkudega Muna tagumiku kohal häält, et tunduks, et too peeretas. Nii tegigi, poiste toas läks õiendamiseks
annaabi.ee 
