Arhitektuur suunatud interjöörile Loobuti sammastest ja rasketest elementidest Kasutati peegleid ja seinad olid heledad. Peterof'i palee Trevi purskkaev Maalikunst Dekoratiivsed maalid, kaunistasid interjööri Armastati heledaid toone: helesinine, roosa Kasutati õlivärve ja pehmetoonilisi pastelle Sageli kujutati rokokoomaalis lambureid Mütoloogilised Veenust kujutavad ja pastoraalsed stseenid. "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau François Boucher http://album.ee/node/19002985/50158321 Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat Enim viljeleti aiaja pargiskulptuuri. Claremont Belvedere http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Claremont_Belvedere.jpg Prantsuse park Tarbekunst
II Ball: keset balli lõbusat meeleolu ja virvarri ilmub kunstnikule taas nägemus armastatust. Ükskõik kuhu ta ei lähe, olgu see mets, linn või ball, ilmub talle ikka nägemus armastatust koos muusikalise motiiviga. Kogu osa on valsi karakteriga, tähtsal kohal on 2 harfi. AT kõlab 2 korda, kõigepealt flöötidel, hiljem klarnetil. III Stseen väljadel: ühel õhtul looduses kuuleb kunstnik kahte karjast oma pille mängimas. Valitseb harmooniline idüll, pastoraalsed meeleolud. Lootus ja igatsus hingerahu järele. Kõlavad "karjasepasunad ja - viled" ehk orkestris inglissarv ja oboe kaugusest. Kunstnik mõtleb oma armastatu peale... Kahtlused: aga mis siis, kui ta petab mind?! Üksindus, hirm, lootusetus. Kauguses kõlab äikesetorm 4 timpanil, mis on häälestatud eri nootidel. Oboel, inglissarvel ja klarnetil on oluline roll meeleolu loomisel. IV Rongkäik tapalavale: kunstnik on veendunud, et tema armastatu on teda reetnud. Ta tahab end
Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 4. INTERMEEDIUMID Muusikaliste stseenide ja pantomiimiga olid seotud renessansiaegsed (14.saj II p 17.saj algus) koorinäidendid (moralitee) ja õukonnaetendused. 16.saj esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume (kontrastne, kerge, lõbus lavalis-muusikaline vahepala). Need pastoraalsed, allegoorilised või mütoloogilised muusikalised stseenid olid eriti toretsevad sajandilõpu Firenzes, kus kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile (17.saj 18.saj I p) väga iseloomulikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale (see võte - deus ex machina, ld k jumal masinast, on laenatud kreeka tragöödiast], allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Kellest said ooperiloojad
Rembrandt Harmensz van Rijn "Autoportree Saskiaga" Rokokoomaal Rokokoo maal täitis eelkõige seinakaunistuse ülesannet. See oli enamasti maalitud lõuendile,kuid mõeldud just teatud salongi,ja varustatud raamiga,mille väänlev nikerdus harmoneerus vastava ruumi kujundusega. Viljeldi ka tahvlimaali. Rokokoostiilis maalide koloriit oli hele,värvid puhtad,teemad kergemeelsed,ei midagi tõsist ega murelikku. Levinud olid alasti Veenust kuutavad mütoloogilised ja pastoraalsed stseenid, seda ka portselanikusntis. Maalijatel olid erialased oskused head,st tundi perspektiiviseadusi,inimse anatoomiat,värvide kokkusobivust jne. Rokokoomaali tüüpiline esindaja oli Francois Boucher (1703-1770), kes portreeris korduvalt Louis XV armukest markiis de Pompadouri. Rokokoomaaliga on teatud määral seotud 18.saj algul Antoine Watteau (1684-1721),kelle tööde temaatika-noored in imesed looduses
Alustas kirjanduskriitikuna. 1955a sai Kiiroi hito eest Akutagawa preemia. Tuntumad romaanid Chinmoku (Vaikus,1966), Samurai (1980) ja Fukai kawa (Sügav jõgi,1993). Tal on eriline huvi inimese julma käitumise vastu. e Kenzabur (s. 1935) Nobeli kirjanduspreemia laureaat. 1958a sai ta oma lühiloo Shiiku (Loomakasvatus) eest Akutagawa preemia. Tema peamiseks inspiratsiooni allikaks oli ta haige poeg. Samas käivad tema tekstidest läbi ka poliitilised ja pastoraalsed teemad. Ise on ta end nimetanud sengo bungaku ,,sabaotsaks". Man`en gannen no futtobru (Man`en aja esimese aasta jalgpall, Silent cry, 1967). Nimetab vaimset kogemust "ülevuseks", milles võiks paikneda kolm paradigmat: visioon vägivallast, mis on paljuski apokalüptiline. e arusaam kollektiivsusest, mis on seotud looduslike paikadega. Ülevus on inimese keha. See on sageli seotud seksuaalsete aspektidega, aga ka vägivallaga. Kzui wa watamashii ni
naise surma jäid napimaks ja sisult tõsisemaks. Raskused olid pannud ta mõtisklema elu igavikuliste probleemide ja inimloomuse vastuolulisuse üle. Eelistas modelle kel oli elus halvasti läinud kuid olid säilitanud eneseväärikuse ja andestamisvõime. Suurim maal ,,Öine vahtkond". Rokokoomaal: täitis seinakaunistuse ülesannet. Maalitud peamiselt lõuendile, koloriit oli hele, värvid puhtad, teemad kergemeelsed. Mütoloogilised ja pastoraalsed stseenid. Peamine maalikunsti esindaja oli Francois Boucher, portreeris palju Louis XV armukest, kellele olid kleidi sitsid-satsid sama tähtsad kui inimene. 20. Riik ja ühiskond Prantsusmaal suure revolutsiooni ajal reformikatsed absolutistliku monarhia raames uus kuningas louis XVI ilmutas valmidust mõnedeks reformideks ja määras ametisse rahandus pea kontrolöri turgot kellel oli võim kogu majanuduse üle ja kes tahtis kaotada tsunftid ja ja maksustada aadli ning kiriku
Väga levinud oli kannatusnädala müsteeruim kannatusmäng ehk passioon, molles esitati Jeesuse elu viimaseid tseene kuni tema ristisurmani. Muusikaliste tseenide ja pantomiimiga olid seotud renessansiaegsed (14.saj II p 17.saj algus) koorinäidendid (moralitee) ja õukonnaetendused. 16.saj esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume (kontrastne, kerge, lõbus lavalis- muusikaline vahepala). Need pastoraalsed, allegoorilised või mütoloogilised muusikalised tseenid olid eriti toretsevad sajandilõpu Firenzes, kus kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile (17.saj 18.saj I p) väga iseloomulikud tüüptseenid, nagu jumalate laskumine lavale. [See võte (deus ex machina, ld k jumal masinast), on laenatud kreeka tragöödiast], allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. 16
täpse edasiandjana. Ei ole tundelisust nii palju kui teistel luuletajatel. 1524-1585 "Armasuts Marii vastu", "Armastus Cassandre vastu", "Sonetid Heline'le". Inglismaal oli katsetus rahvusluulet luau, üheks katsetajaks oli Edmund Spencer. Ei olnud kuulus vaid selle päerast, et püüdis eepost kirjutada ("Haldjate kuninganna", mis jäi pooleli), kuid on kirjutanud üsnagi küpseid sonette 70-80ndatel. "Karjuse kalender", kus on tähtis, et see sisaldab 12 ekloogi, pastoraalsed luuletused. Hispaanias toimus küllatliki sujuv üleminek renessansilt barokile. Inglise kirjandus jääb aga üsna ebakindlasse olukorda, kus on nii baroki sugemeid kui ka keskajast pärit luulet. William Shakespeare (1564-1616) (52a) Shakespeare'il oli suht vähe sonette. Teeb teatava uuenduse, muutes soneti riimiskeemi. Tema filosoofia enamasti luuletustes kordub, on tegu 2 inimesega, üks mustajuukseline kaunitar, kes jääb tema suhtes ilmselt külmaks, ning teiseks on sõber.
Kirjanduses muutub järk- 38 järguline mütoloogilise energia kahanemine. Mütoloogilise energia allikaks on piibel. Mütoloogilises mooduses on 5 valdkonda, millele inimese tahe on suunatud: 1) jumalik maailm; 2) inimlik maailm; 3) loomad; 4) taimed; 5) universaalid. Romance (romantiline moodus): 1) jumaliku süütuse analoogia; 2) targad abistajad, süütud olendid, pastoraalsed loomad; 3) tegevuspaik Eedeni aed Kõrgem mimeetiline moodus: 1) kuningas, daam, rüütel; 2) kuninglikud ja rüütellikud loomad; 3) linn, õukond. Madal mimeetiline moodus: 1) kogemuse analoogia; 2) romantilise (süütuse) maailma paroodia; 3) linn, hävitav stiihia, meri, labürint on üksinduse ja ahv inimese sümbol. Irooniline moodus (modernismi ja postmodernismi kirjandus). Formalistlik-strukturalistlik V. Propp ja C. Lévi-Strauss binaarsed opositsioonid.
annaabi.ee 
