ja neid leotatakse 2-4 tundi külmas vees. Kuivatatud seened pannakse keema koos leoveega. Värsketest seentest puljongi keetmiseks kasutatakse sampinjone, kuuseriisikaid, hobuheinikuid ja teisi mahedamaitselisi seeni. Puljongi keetmiseks värsketest seentest võetakse 1 osa seente kohta 2 osa vett. Köögiviljapuljongite keetmine Köögiviljapuljongite keetmiseks kasutatakse peamiselt porgandit, valget peakapsast, harvem ka lill- või nuikapsast, pastinaaki, sellerit, kaalikat, naerist, punast peeti, sibulat. Köögiviljapuljongi keetmiseks võetakse 1 osa köögivilja kohta 2 osa vett. Kontsentreeritud puljongite keetmine Valmistatakse heledaid ja pruune kontsentreeritud puljongeid. Kontsentreeritud puljongeid keedetakse alati korraga valmis suuremas koguses ja kasutatakse siis kastmete, tarrendite valmistamiseks. Heledaid kontsentreeritud puljongeid keedetakse nagu lihapuljongeid, ainult keetmise aeg on pikem 8-10 tundi
käkid. Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.--13. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. Kuni 19. sajandini olidki need enim söödud köögiviljad. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. 19. saj. algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama alles 20. sajandi algul. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal.
Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kombinatsioon erinevatest toiduainetest, millest värviküllaseid, aromaatseid ja maitsvaid roogi valmistada. Eestlaste toidupärand Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine kartulikõrvane oli silk. Söödi nii magevee- kui merekalu, enim kasutati toiduks räime
kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.--13. sajandil. · Köögiviljad Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. Kuni 19. sajandini olidki need enim söödud köögiviljad. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. 19. saj. algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama alles 20. sajandi algul. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti Elin Palumäe SR13 niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal.
nädal-poolteist. Enne ja pärast külvi tihendage mulda veidi. Porgandi kärbse kaitseks mullake neid. Peale selle aitab see ära hoida porgandi ülemise osa roheliseks muutumist. Porgandipeenrad soovitatakse istutada vaheldumisi sibulapeenardega või kasvatada neid ühel peenral. KÜLV TALVE ALLA. ET SAADA SAAKI VARAKEVADEL APRILLI LÕPUS-MAI ALGUSES, TULEB SEEMNED KÜLVATA SÜGISEL. TALVE ALLA SOOVITATAKSE KÜLVATA PORGANDIT, REDIST, PASTINAAKI, LEHTSALATIT, KRESS-SALATIT, PEKINGI KAPSAST, SPINATIT, PETERSELLI,KÜÜSLAUKU, SIBULAT (SEEMNEST JA TÜTARSIBULAID PEALSETE SAAMISEKS). TALVE ALLA KÜLVI EELISED. Varakevadel on raske mulda harida varasteks külvideks. Kui vastupidi ilm on kuiv aurustub niiskus kiiresti mullapinnalt ja tõusmed pole ühtlased. Külvates sügise lõpus selliseid olukordi tavaliselt ei esine. Seemned, mis on külvatud hilissügisel paisuvad ning säilivad madalal temperatuuril. Sügisel külvatud
toimega. HIIREKÔRV EHK KARJASEPAUN Hiirekôrvaga saaab asendada sinepit.Keedis kuivatatud lehtedest vôitema värsked lehed peatavad verejooksu.Hiirekôrva suuremaid lehti vôib kasutada ka toiduks (süüakse toorelt salatina).Hiirkôrvad sisaldavad kuni 20% ôli,mida nende seest välja pressitakse. KÖÖMEN Kevadel ja sügisel vôib maa seest välja kaevata mahlaseid ja maitsvaid köömnejuurikaid,mida keedetakse samuti nagu porgandit vôi pastinaaki (moorputke)<.Köömneseemneid vôib kasutata suppides,salatites jne. MAASIKATEE KOOSTIS Nii maasikate kui ka teiste teeks sobivate taimede lehtede ümbertöötlemine toimub järgmiselt: Närbutamine.Lehed raputatakse umbes 5 cm paksuse kihina laiali päikesesst varjatud,ôhurikkasse kohta paariks päevaks,kuni nad on närbunud. Rullimine.Lehti rullitakse peopesade vahel seni,kuni tuleb mahl välja.
HIIREKÔRV EHK KARJASEPAUN Hiirekôrvaga saaab asendada sinepit.Keedis kuivatatud lehtedest vôitema värsked lehed peatavad verejooksu.Hiirekôrva suuremaid lehti vôib kasutada ka toiduks (süüakse toorelt salatina).Hiirkôrvad sisaldavad kuni 20% ôli,mida nende seest välja pressitakse. KÖÖMEN Kevadel ja sügisel vôib maa seest välja kaevata mahlaseid ja maitsvaid köömnejuurikaid,mida keedetakse samuti nagu porgandit vôi pastinaaki (moorputke)<.Köömneseemneid vôib kasutata suppides,salatites jne. MAASIKATEE KOOSTIS Nii maasikate kui ka teiste teeks sobivate taimede lehtede ümbertöötlemine toimub järgmiselt: Närbutamine.Lehed raputatakse umbes 5 cm paksuse kihina laiali päikesesst varjatud,ôhurikkasse kohta paariks päevaks,kuni nad on närbunud. Rullimine.Lehti rullitakse peopesade vahel seni,kuni tuleb mahl välja.
soolatursk, rikkad himustasid vürtse ja veini. Vürtse tunti ja kasutati vaat et rohkemgi kui praegu, kõige levinumad olid ingver, mitut sorti piprad, muskaat, rooma köömned, safran, kaneel, nelk. Kohapeal kasvatati lisaks aedruuti, sibulat, küüslauku, tilli, kummelit, salveid, mädarõigast. Seapekiga herned ja oad olid keskaja Euroopa igapäevaroog. Eestimaal söödud ka kaalikat, porgandit, peeti, kurki, redist, rõigast ja pastinaaki. Lihaloomad olid samad mis praegugi, piimast tehti võid, koort ja kohupiima. Kuna jaht oli feodaalide privileeg, oli metsloomaliha vaid kõige väärikamate linnakodanike laual. Aga muu liha polnud luksus, seda sõid keskajal ka kõige vaesemad inimesed. Söödi palju kala, aga ka hülgeliha. Peod olid keskajal tähtsamaid lävimise vorme, neil oli oluline koht üldises suhtlussüsteemis. Keskajal andsid just peod kindla rütmi tervele aastale, tegelikult kogu keskaja inimese elule.
Kuummenetlus. Kasutatakse siis kui munavalget ei ole võimalik puhtalt eraldada munakollasest. Munad valatakse vahustamisnõusse ja lisatakse suhkur. Segu soojendatakse pidevalt segades vesivannil 3742 Cni ja alustatakse vahustamist. Biskviittaignast tehakse rullbiskviiti ja erinevaid kooke. 24. Köögiviljapuljongi valmistamine, kasutamine Köögiviljapuljongite keetmiseks kasutatakse peamiselt porgandit, valget peakapsast, harvem ka lill või nuikapsast, pastinaaki, sellerit, kaalikat, naerist, punast peeti, sibulat. Köögiviljapuljongi keetmiseks võetakse 1 osa köögivilja kohta 2 osa vett. 1. Köögivili pestakse, puhastatakse, tükeldatakse ja asetatakse külma vette. 2. Puljong kuumutatakse kiiresti keemiseni, korjatakse vaht. 3. Keedetakse 12 tundi. 4. Puljongil lastakse selgida ja seejärel kurnatakse. 5. Jahutatakse kiiresti jahutuskapis. Kasutatakse suppide valmistamiseks, lihtsalt eelroana. 25
1514. aastal on Väo küla heinalistele ostetud toidumoona hulgas ka kolredyk, mille baltisaksa ajaloolane Paul Johansen tõlkis kaalikaks. Teiste köögiviljade kasvatamisest on samuti vaid üksikuid teateid. 16. sajandi keskpaiku varustas kaupmees Helmich Ficke Tallinna piiskopi Porkuni ja Kiviloo mõisat kaalika-, porgandi-, redise- ja sibulaseemnetega. 1592. aasta revisjoni andmeil kasvatati Tartu ökonoomika mõisates porgandit, kurki, peterselli ja pastinaaki. (1) 2.4 Maitseained Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias. Idamaised vürtsid olid kallid, nii pidi enamik inimesi leppima kohalike maitsetaimedega, mida tarvitati suvel värskena ja talvel kuivatatult. Kirjalike allikate ja arheoloogia andmetel kasvatati keskaja Liivimaal peterselli, aedruuti, sibulat, rõigast, küüslauku, aedtilli, kummelit, salveid, mädarõigast, aedsellerit, unimagunat jm. (1)
Riisutakse vaht. Lisatakse väikesetükilised röstitud maitseköögiviljad. Puljongit keedetakse 20–45 minutit. 10-15 minutit enne keetmise lõppu lisatakse maitseaineid ja sidrunimahla või valget veini. Puljongil lastakse veidi selgineda ja kurnatakse. Puljong jahutatakse kiiresti. Köögiviljapuljongid. Köögiviljapuljongi keetmiseks kasutatakse peamiselt porgandit, valget peakapsast, lill- või nuikapsast, pastinaaki, selleri- ja petersellijuurt, kaalikat, naerist, punast peeti, mugulsibulat, porrulauku. Köögiviljapuljongi keetmiseks võetakse ühe osa köögivilja kohta 2 osa vett (vaata tabel 7.1). Köögiviljapuljongite valmistamine: Köögiviljad pestakse, kooritakse ja tükeldatakse kuubikuteks. Tükeldatud köögiviljad kuumutatakse väheses rasvas, seejärel 119 valatakse peale külm vesi.
annaabi.ee 
