Selleks keevitatakse sirged läbimid ilma püstolit võngutamata. · Torude keevitamisel tuleb kaitsta sisepinda oksüdeerimise eest juuregaasi juhtimisega toru sisse. · Keevisõmblus ja kõrvalala puhastatakse hoolikalt pritsmetest, oksiidikelme eemaldatakse prits-,haaveltöötlusega või roostevabast traadist harjadega. Oksiidikelme võidakse eemaldada ka söövitamisega. Pärast mehaanilist puhastamist töödeldakse pind happe lahusega või pastaga ehk passiveeritakse. 5. KEEVITUSTRAADID JA KEEVITUSELEKTROODID Roostevabad terased jagunevad legeerimise järgi kolme rühma: roostevabad CrNi-terased ehk 18/8 terased, happekindlad CrNiMo terased, milles 2-3% molübdeeni, kõrghappekindlad terased sisaldusega üle 3% molübdeeni. Roostevabade teraste keevitatavus on eriti hea. Käsikaarkeevitus on mitmekülgne meetod mis sobib erinevatele keevituskohtadele ja tingimustele ja millega saadakse samuti kõrge keevisõmbluste kvaliteet
tekitades ZnO, mis reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ning tekib halli värvi ZnCO3, mis on tugev materjal ning takistab mitmetel tingimustel korrosiooni. Elektrolüüsil kasutatakse aluselisi või happelisi elektrolüüte. Kuna aluseline elektrolüüt sisaldab tsüaniidi on protsess mürgine. Happeline elektrolüüt ei ole mürgine, kuid ei taga ühtlast pinnakatet. Elektrolüüs toimub 20…40°C juures voolutihedus 100…600 A/m². Peale vajaliku paksusega katte saamist tsingi pind passiveeritakse kroomhappe või selle soolade lahusega. Enne passiveerimist tsingitud pind helestatakse lämmastikhappe, väävelhappe või kroomtrioksiidi vesilahustes. Kui soovitakse tsingitud pinnalt suurt vastupidavust siis pind kaetakse värvi või lakiga või fosfaaditakse. Passiveerimine Metalli passiveerimiseks nimetatakse metalli pinna katmist õhukese korrosioonivastase kihiga ehk passiivse kihiga, mis koosneb korrosiooni saadustest.
hingamisteed saavad kahjustada ja inimene pikemal sisse hingamisel võib tekitada põletikku, palavikku, köha jne. 52. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega(legeerimine)- kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse
hingamisteed saavad kahjustada ja inimene pikemal sisse hingamisel võib tekitada põletikku, palavikku, köha jne. 50. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega(legeerimine)-kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide
18Cr2Ni4MoA (0,18%C, 0,2%Ni, 0,4%Mo -head mehhaanilised omadused,kõrge voolavuspiir ja peeneteraline struktuur-parandav teras), C70W (0,7%C terases teeb selle tera peenemaks, suureneb läbikarastuvus HRC 63MN²-tööriistateras) . 19.Nimetage metallide korrosiooni liigid ja korrosioonikaitse meetodid? kõige tavalisem on elektrokeemiline korrosioon, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosiooni vähendamiseks passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise teel. Rakendatakse elektrokeemilist kaitset välise alalisvooluallikaga või aktiivsest metallist protektoriga, metalseid pinnakatteid(galvanotehnika), mittemetalsed pinnakatted(lakid) ja inhibiitoreid. VÄRVILISMETALLID JA NENDE SULAMID. 20.Kuidas liigitatakse värvilisi metalle füüsikaliste omaduste ja vääringu hinna järgi? Värvilisi metalle liigitatakse: 1.Tiheduse järgi a.kerged b.keskmised c.rasked
hüdroksiidi kihiga (roostega). Korrosiooni soodustab: - Oksüdeeruva metalli kokkupuude vähemaktiivsema metalliga või lisandiga - Siis jaotuvad oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessid nii: aktiivsem metall taas oksüdeerub ehk loovutav elektrone on taas anoodiks; vähemaktiivsem metall taa katoodiks, selle pinnal, aga ei redutseeru ehk liida elektrone mitte vastavad ioonid, vaid redutseerub nüüd O 2 või H+. Korrosioonitõrje: - Metalli pind passiveeritakse oksüdeerimise teel. - Metall isoleeritaks väliskeskkonnast. - Katmine korrosioonikindla metalliga ( Cr, Ni, tsinkplekk). - Inhibiitorite kasutamine. - Korrosioonitõrje vahendid: polümeeri vesilahus; vahekiht ( kemikalid reageerivad metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahel. Hüdrosfäär - katkendlik kiht Maa atmosfääri ja litosfääri vahel, tahke ja vedel vesi.
Keskkond peab olema elektrolüüt (ka nõrk elektrolüüt). Redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses, toimub kaks reaktsiooni: 1.metalli aatomite oksüdeerumine 2. oksüdeerija tarvitab ära vabanenud elektronid. Korrosioonitõrje *Metalli isoleerimine väliskeskonnast ( Alumiiniumi kattumine oksiidi kihiga mis väldib edasist oksüdeerumist, värvimine, lakkimine, emailimine, katmine õliga) *Metalli pind passiveeritakse oksüdeerimise teel * Metallkonstruktsioonide ühendamine vooluallika negatiivse poolusega (katoodkaitse) *Elektrokeemiline kaitse kaitstav seade ühendatakse juhtmega aktiivsemast metallist raudplaadiga, aktiivsem metall oksüdeerub ja mööda juhet liiguvad vabanenud elektronid kaitstavale seadmele, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni. *Katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, tsinkplekk) * Inhibiitorite kasutamine
H+ joone 2H+ + 2e = H2, Fe2+ ioonid ühinevad OH- ioonidega: Fe2+ + 2OH = Fe(OH)2, mis ühinedes hapnikuga moodustab rooste. Tinaga kontaktis oleva Fe korrosioon kulgeb galvaanielementide tekke tõttu kiiremini kui puhta Fe korrosioon. Korrosioonikahjude vältimiseks kõrvaldatakse keskkonna agressiivseid komponente H2O, O2, S, C12, käsutatakse lisandeid (näiteks Fe +Cr, Al, Si, Ti, Cu jt) Me välispinda passiveeritakse ja isoleeritakse. Metalli pind kaetakse värvilise metalliga (Cr, Ni; Cu, Cd, Zn, Sn, Pb, Ag jt) Korrosiooniprotsessi pidurdamiseks lisatakse inhibiitoreid, käsutatakse kuiva õhku või spetsiaalseid gaasisegusid. Me-konstruktsioonide kaitseks käsutatakse katoodkaitset - detail ühendatakse vooluallika negatiivse pooluse külge, positiivne poolus abielektroodi külge 1-kaitstav toru 2- abielektrood e. maandus 3- alalisvoolu allikas
muudest faktoritest. Töötlemise aja lõpp määratakse gaaside eraldumisega vannist. Pinnad õlitatakse. Saadud kate on heaks aluseks värvidele ja lakkidele. 38. Roostevaba terase kasutamine armatuurina. 39. Oksüdeerumismeetod metallide kaitseks. Detaili pinnale tekitatakse kunstlikult Fe3O4 kaitsekiht. Lennunduses kasutatakse selleks vesilahuseid, mis sisaldavad leelist NaOH ja lämmastikhappelist naatriumi NaNO2. Peale oksüdeerimist ja loputamist detailid passiveeritakse 20% seebivees.Terasdetailid omavad ühtlast musta värvi, malmdetailid kuldkollasest helepruunini. Kaitsekiht on katoodiks. Purunemise korral anood puruneb, tekivad roostetäpid. Oksüdeeritakse kolvirõngaid, malmpukse, klappe, vedrusid ja teisi lennuki mootorite siseseid detaile,mis on otseselt kaitstud väliskeskkonna eest. Kasutatakse lennukite relvastuse kaitsmiseks. 40. Volframist ja molübdeenist traadi kasutamine armatuurina.
a. agressiivseid komponente H2O, O2, S, C12, kasut lisandeid Enamuses olevat ainet nim. tavaliselt lahustiks ehk solvendiks. muutub 1-st 0-ni. (näiteks Fe +Cr, Al, Si, Ti, Cu jt) Solvatsioon lahusti mokde liitum lahust-d aine osakestega. Kui Zn 0 - 2e = Zn II J 1 e = J0 Me välispinda passiveeritakse ja isoleeritakse. Met pind kaetakse lahustiks on vesi nim solvatsiooni hüdrotatsiooniks. Enamasti on need H 1 + e = H 0 Cl° + e = Cl 1 värvilise met'ga (Cr, Ni; Cu, Cd, Zn, Sn, Pb, Ag jt) ühendid ebapüs. Mõnikord on aga hüdraatne vesi aine mokdega nii KJ reag-l annab J ioon ära ekti ja tema o.a. muut I-st 0-ni. Korrosiooniprotsessi pidurdamiseks lisatakse inhibiitoreid, kasut
Korrosiooni kiirus sõltub metallist, tema struktuurist, pinnalaotusest, sisepingest, välisteguritest (temp. gaasi koostis), ohtlikud on lokaalse korrosiooni liigid (laiguline, täpiline ja rõugeline)korrosiooni kahjude vähendamiseks asendatakse vähepüsivad metallid vastupidavatega ja kõrvaldatakse keskkonna agressiivseid komponente (veeaur, H2O, S, Cl2 jne). Raua korrosiooni aeglustatakse nt. Cr, Al, Si, Ti, Cu, Co, Be jt lisamisega. Metalli välispind passiveeritakse nt. oksüdeermise või fosfaatimise teel, isoleeritakse laki, värvi, plastmassi, õli või bituumeniga. Metalli pind kaetakse värvilise metalli kihiga (Cr, Ni, Cu jt) Katmine toimub tavaliselt galvanotehnika abil, kasutatakse ka keraamilisi kaitsekihte (SiO2, Al2O3) KORROSIOONI PROTSESSI PIDURDAMISEKS lisatakse keskkonnale inhibiitoreid( karbamiid, urotropiin jt) Korrosiooni vähendatakse ka kuiva õhu kasutamisega, nt kallite aparaatide transpordil ja alveelaevades ning kaitsvate
aktiveerida. Tsinkimine võib toimuda elektrokeemiliselt või sula tsingi pealekandmisega. Elektrolüüsil kasutatakse aluselisi või happelisi elektrolüüte. Kuna aluseline elektrolüüt sisaldab tsüaniidi on protsess mürgine. Happeline elektrolüüt ei ole mürgine kuid ei taga ühtlast pinnakatet. Elektrolüüs toimub 20...40°C juures voolutihedus 100...600 A/m². Peale vajaliku paksusega katte saamist tsingi pind passiveeritakse kroomhappe või selle soolade lahusega. Enne passiveerimist tsingitud pind helestatakse lämmastikhappe, väävelhappe või kroomtrioksiidi vesilahustes. Kui soovitakse tsingitud pinnalt suurt vastupidavust siis pind kaetakse värvi või lakiga või fosfaaditakse. Kadmeerimine e kaadmiumiga katmine. Kaadmium on tsingist keemiliselt püsivam, kuid lahustub orgaanilistes hapetes kiiresti. Kaadmium on rauale anoodseks kaitsekatteks ning kaitseb rauda teatud tingimustes paremini kui tsink
aktiveerida. Tsinkimine võib toimuda elektrokeemiliselt või sula tsingi pealekandmisega. Elektrolüüsil kasutatakse aluselisi või happelisi elektrolüüte. Kuna aluseline elektrolüüt sisaldab tsüaniidi on protsess mürgine. Happeline elektrolüüt ei ole mürgine kuid ei taga ühtlast pinnakatet. Elektrolüüs toimub 20...40°C juures voolutihedus 100...600 A/m². Peale vajaliku paksusega katte saamist tsingi pind passiveeritakse kroomhappe või selle soolade lahusega. Enne passiveerimist tsingitud pind helestatakse lämmastikhappe, väävelhappe või kroomtrioksiidi vesilahustes. Kui soovitakse tsingitud pinnalt suurt vastupidavust siis pind kaetakse värvi või lakiga või fosfaaditakse. Kadmeerimine e kaadmiumiga katmine. Kaadmium on tsingist keemiliselt püsivam, kuid lahustub orgaanilistes hapetes kiiresti. Kaadmium on rauale anoodseks kaitsekatteks ning kaitseb rauda teatud tingimustes paremini kui tsink
annaabi.ee 
