3. PASSIIVMAJA PÕHIMÕTTE JA EHITUS Paljud uuringud tõdevad, et kõrge energiatõhususe, hea sisekliima ja majanduslikus ei ole üksteist välistavad. Passiivmajas peaks see olema saavutatud. Varasemaga võrreldes energiavajaduse oluline vähendamine nõuab ka teistmoodi lähenemist hoone planeerimisele ja ehitusele. Passiivmaja eeldab põhjalikku täiendõpet, seega koolitatakse spetsiaalseid passiivmaja asjatundjaid. Passiivmajade puhul on väga oluline projekteerimisel detailid korrektselt lahendada, korrektselt kirjeldada hoonekomponente ja hoolikat teostada ehitustöid platsil. Erilist tähelepanu pööratakse järgnevale: Kompaktsus: passiivmajad püütakse ehitada geomeetrialt võimalikult kompaktsed, et vähendada hoone välispinda ruumi või põrandapinna kohta. Superisolatsioon: passiivmajadele iseloomulik paks soojustuskiht vähendab oluliselt läbi
palju on soojustuse jaoks konstruktsioonis ruumi näiteks on olemas ekstra kitsastes oludesse sobiv XPS-erisoojusläbivus 0,027 W/mK. Üldjuhul on pinnasesse paigutavata soojustuse puhul oluline selle võimalikult madal veeimavus, kuna soojustus jääb niiskesse keskkonda ja see mõjutab oluliselt soojustuse soojapidavusomadusi. XPSide, aga ka IKO Enertherm PIR- soojustusel on vastav näitaja minimaalne, vastavalt 0,7 ja 1,0 (WLT). Plaatvundamente kasutatakse enim kas energiasäästlike passiivmajade või täiskeldriga eramute puhul. Passiivmajade puhul, sest plaatvundamenti saab väga lihtsalt külmasillavabaks ehitada ning nii-öelda siduda soojustused maa all kokku selliselt, et konstruktsioon ei katkesta soojustust külmasildadega. Seega on plaatvundamendi soojustamisel tähtis ka soojustusmaterjali tugevus ja jäikus, sest see jääb monoliitse betoonplaani alla kandma kogu hoonet. Analoogselt lintvundamendiga soojustatakse ka plaatvundamendilt tõusvad sokli ehk keldri seinad
Õhu liikumine ühest toast teise tuleb tagada juhistele vastavate uksepragude abil (ukse alaserva ja põranda vahel vähemalt 20 mm pragu) ning vajadusel ventilatsioonirestide abil. Kontrollige ukseprao piisavust pärast parketi paigaldamist. SunAIRi plasttorudega koos kasutatavad EH-Muovi sisse- ja väljalaskeõhu ventiilid ning restid on reguleeritavad ja väikese müratasemega, mis on ventilatsioonisüsteemi jaoks sobiv. 7 Passiivmajade ehitamisega on võimalik aeglustada kliimamuutust 2008. aasta jaanuaris avaldas Euroopa Komisjon kliima-ja energiapaketi, mis sisaldab vastavalt Euroopa Nõukogu otsustele seaduseelnõusid kliimamuutuste ohjeldamiseks. Aastaks 2020 on plaanis 20-protsendiline heitmete vähendamine nii heitmelimiite kasutavates kui ka teistes majandussektorites. Heitmelimiidid ei ole kasutusel mh liikluses, ehituses ja põllumajanduses. Kuni 40% Euroopas kasutatavast energiast kulutavad ehitised. Ehk siis
Kas Eesti suudab energiasäästlikus ja tervislikus ehitamises ning renoveerimises muu maailmaga sammu pidada või jätkub meil lühinägelik tavamajade ehitusbuum? Passiivmaju ehitatakse juba ka Tsehhis, Venemaal ja Valgevenes. Passiivmaja ei ole ilmselt Eesti nokia, kuid siiski meie inseneridele, arhitektidele ja ehitajatele jõukohane kaasaegne tehnoloogia, mis annaks meie ühiskonnaliikmetele parema elukeskkonna ning looks ka üha laieneva turuga ekspordivõimaluse. Vaadates passiivmajade ehitushindu Saksamaal, kus need on ligikaudu 15 000 EEK/ m², siis võib arvata, et Eesti madalamate palkade ja odavamate toorainetega (puit, betoon jmt.) peaks saama passiivmaju ka meil ehitada Eesti ehitusturu keskmiste hindadega. Kuid küttekulud on passiivmajal edaspidi ju kümme korda väiksemad kui tavamajal.
Et energiakasutus oleks võimalikult optimaalne pööratakse tähelepanu soojustusele, külmasildade vähendamisele, välispiirde õhupidavuse vähendamisel. Täiendavalt on võimalik projekteerimise juures kasutatada akende õiget paigutamist, mis võimaldaks kasutada ära passiivselt päikeseenergiat. Samuti ehitatakse soojustagastajaid ventilatsioonisüsteemidesse. Samas ei tohi energiasääst toimuda ruumide sisekliima kvaliteedi arvelt. Passiivmajade juures kasutatakse viimasel ajal energiasäästlikuks majandamiseks kompaktseadet, kus on üks seade kogu majatehnika jaoks. Seal on integreeritud ventilatsioon, küte ja soe vesi. Soojusenergia kõrge hinna tõttu muutub üha olulisemaks hoonete sooajapidavamaks muutmine, millest tulenevalt on võetud kasutusele uued soovituslikud hoonete välispiirete soojajuhtivuse suhtes. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset
töötanud teistsugused kriteeriumid- küttekulu passiivmajadele 20-30 kWh/m²aastas mis langeb kokku või on väga lähedane AEROC madalenergiamaja kuludega kütteks so.25 kWh/m²aastas. Erinevalt passiivmaja kontseptsioonist, mis ei näe ette põrandkütte või radiaatorite kasutamist on AEROC madalenergiamajal ette nähtud põrandaküte, mis on Eesti kliimas väga oluline. Aeroc madalenergiamajal on välisseinad ilma lisasoojustuseta ja katuslae lisasoojustuse paksus on ainult 20 cm. Passiivmajade vastavad arvud välisseinte puhul olenevalt põhimaterjalist on 30-40 cm ning katuslagedes 60-70 cm lisasoojustust. Mis on passivenergiamaja? SPU Isolatsioonimaterjalide abil teostatud madal- ja isegi passiivenergiatarindid ei pruugi tavaehitiste tarinditega võrreldes paksemad olla, mis tähendab suurt kokkuhoidu nii materjali- kui ka töökulude osas. Paksemad tarindid tähendavad suuri lisakulutusi karkassimaterjalidele, soklile, välisviimistlusele ja
kütteenergia vajadus Eestis on tõenäoliselt u 25-30 kWh/m²/aastas. Seetõttu nõuab Eestis paikneva passiivmaja soojustamine rohkem ehitusmaterjale ja töötunde kui näiteks Austrias. Vaatamata sellele jääb passiivmaja omahind Eestis siiski samasse hinnaklassi või on isegi soodsam eelkõige tänu madalamatele hindadele nii materjalide kui tööjõu maksumuse osas. Kuna ka inimeste sissetulekud on Eestis madalamad ja kohaliku turu potentsiaal hetkel veel tagasihoidlik, siis on passiivmajade ekspordiks tootmisel, nende üha suurenevat nõudlust arvestades, suhteliselt kõrge potentsiaal. Passiivmaja puhul on oluline kogu talvine madala liikumistrajektooriga passiivne päikese kütteenergia akende kaudu tuppa saada ning leida võimalused intensiivsema suvepäikese eest varjumiseks kas siis terrasside, varikatuste, katuseräästaste või hoone välisfassaadile paigaldatud aknakatete abil. Üheks passiivmaja siseruumide jahutamise võimaluseks suveperioodil ilma
võimalik üle värvida ja taastada; Puit-alumiiniumaknad: täiendav ilmastikukindlus ja vähene hooldusvajadus, ühtaegu seestpoolt naturaalse kui väljast eksklusiivse välimusega; Alumiiniumaknad: suure vastupidavusega, jäigad ja turvalised. 1.1.1 PVC aknad PVC aknad on kindel valik inimesele, kes soovib kasutajasõbralikke, kergesti hooldatavaid, ilmastikukindlaid ning tasukohase hinnaga aknaid. Tänapäevased lahendused võimaldavad toota PVC aknaid, mis on vastavad passiivmajade tingimustele. PVC plastaknad sobivad näiteks eriti niisketesse ja keemiliselt agressiivsetesse ruumidesse. Plastaknad kaitsevad väga tõhusalt soojakadude ja müra eest. PVC akende tootmine on ökonoomne ning kiirem kui puitakende puhul. Ökoloogiliselt ohutuid plastaknaid on võimalik tellida erinevates värvitoonides, puitimitatsiooni või mõne muu meeldiva disainiga. Plastakende eluiga on pikk, need on 4
MWh/katuse m² kohta; väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete klaasidega akende kasutamine; maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20% NB! Keskmine energiaerikulu Eestis tavapärases (renoveerimata ja soojustamata) hoones on 200...400 kWh/m2 aastas. Kompleksse renoveerimise ja soojustamise tulemusel võib saavutada kokkuhoiu ja energiakulu jääb siis vahemikku 80...150 kWh/m2 aastas. Passiivmajade puhul aga isegi <20 kWh/m2 aastas. 40 20 ENERGIASÄÄSTU MEETMED HOONETES Soojuskadude vähendamine Piirdetarindi soojapidavuse parandamine Piirdetarindi õhulekkekindluse parandamine Avatäidete soojapidavuse parandamine Küttesüsteemi täiustamine / uuendamine Elektri kasutamise efektiivsuse suurendamine
63 uurimisküsimuste puhul. Näiteks tuule andmete põhjal võib analüüsida tuuleeenergia ressurssi ja selle territoriaalset jaotumist, UV kiirguse info võimaldab uurida päevitamisega seotud terviseriske, merevee taseme andmeid võib siduda nii kalavarude, laevatamisvõimaluste kui ka mere kesskkonnaseisundiga. Õhutemperatuuride analüüs annab vajaliku taustainfo näiteks passiivmajade energiakulu ja majade küttesüsteemide uurimiseks. Lisaks EMHI-le on hea ilmaandmete allikas ka TÜ füüsikainstituudi ilmajaam http://meteo.physic.ut.ee , mille väärtuseks on pikaajaline arhiiv ja suur andmete kogumise sagedus. Keskkonna ja ruumilise paiknemise või planeerimise alal tehtavate uurimuste puhul on suureks abiks Maa-ameti kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/. Sealt leiab andmeid Eesti asustusjaotuse,
hoonepiirded õhupidavaks. Kanada elamufondi energiatõhususe parandamise programmi R-2000 (NRCan 2004) järgi peab olema tagatud hoonepiirete õhupidavus n50 < 1,5 h-1 ja õhulekke pindala 10 Pa juures ei tohi ületada 0.7 cm2/m2. Saksamaal (DIN 4108-7:2001- 08) on nõue, et loomuliku ventilatsiooniga hoonete õhuvahetuskordsus n50 peab olema <3 h-1 ja mehaanilise ventilatsiooniga hoonete õhuvahetuskordsus n50 < 1,5 h-1; passiivmajade (Passivhaus, Minenergie®) õhupidavuse nõue on n50 < 0,6 h-1. Norras (REN TEKNISK 1997) on hoonepiirete õhupidavusele esitatud järgmised nõuded: väikeelamutel ja ridaelamutel n50 < 4 h-1, muudel kuni kahekorruselistel hoonetel n50< 3 h-1 ja muudel üle kahekorruselistel hoonetel n50 < 1,5 h-1. Šveitsis on loomuliku ventilatsiooniga ühepereelamute välispiirete õhupidavuse nõue n50 < 2…4,5 h-1 ja mitmepereelamutel n50 < 2,5…3,5 h-1; mehaanilise ventilatsiooniga või jahutusega
annaabi.ee 
