E · Toodanguks väärispuit, kakao, kautsuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm A D U S Fotod: A.Kull M A A T E A D U 10°N kuni 10°S Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai S saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima (2) M · Kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu A lained · Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25- A 30°C, sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga T E A D Mulla veebilanss Filipiinidel
poolsaare ja Haiti, Jamaica ning Bahama saarte vahel. Kuuba kaart Pinnamood Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200 km. Rannajoon on 3735 meetrit. Kõrgeimad mäed on lääneosas asuv Sierra del Rosario, mis on 699 m kõrge. Keskosas asuv Guamuhaya (1140m) ning idaosas Sierra maestra mäed. Kõrgeim tipp on Pico Turquino, mis on 1994 meetrit kõrge. Kliima Kuuba kliima on troopiline passaatkliima. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 21 °C ja juuli keskmine õhutemperatuur 27 °C. Valitseb kaks aastaaega: maist augustini on vihmaperiood ja septembrist aprillini kuivaperiood. Õhuniiskus on suhteliselt suur. Kliimadiagramm Sademete diagramm Põllumajandus Kuubal on mänginud olulist rolli majanduses juba mitusada aastat:. Põllumajandus on vähemalt 10% sisemajanduse koguproduktist. Umbes 30% riigi maast kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks
Tippdomeen .fj 4 Fidzi saarestik Fidzi saarestik asub Vaikses ookeanis Melaneesia idaosas. Fidzi saarestiku 322 saarest on asustatud 106. Suurimad saared Viti Levu ja Vanua Levu on tekkelt vulkaanilised (kõrgeim tipp Viti Levul paiknev Tomaniivi, 1322 m), väiksemaist on enamik korallsaared. Fidzi saartel valitseb niiske troopiline passaatkliima, keskmine temperatuur on 25-38 ºC. Tuulepealseil kagunõlvul sajab 2500-3000 mm aastas ning seal kasvab vihmamets. Tuulealuseid loodenõlvu (1700-2500 mm sademeid aastas) katab savannitaimestik. Fidzi meelitab oma ilu ja sooja kliimaga igal aastal sadu tuhandeid turiste Fidzi on põllumajanduslik maa, mis sõltub tugevasti välismaa, eelkõige Austraalia kapitalist
on Fidži saartel. Eesti eeldused on suuremad, sest maad on rohkem. Suurim takistus on kliima, mis nii soodne Eestis ei ole. Paremat eeldust näitab veel põllumajandusliku maa suurus inimese kohta. Eestis on igale inimesele põllumajanduslikku maad 7 ha, mida on 14 korda rohkem, kui Fidži saartel. Riik Fidži Eesti Kliimavööde Niiske troopiline Üleminekuline parasvöötme passaatkliima kliima Kliima iseloomustus Passaattuuled puhuvad idast Tugevad tuuled, sademed, ja kagust. Briisid on järsud pärastlõunal ja õhtul hilja. temperatuurikõikumised , Suuremaid temperatuuri mis on suurimad sügisel ja kõikumisi ei ole. Suvel on talvel. Rannikualadel ja keskmine temperatuur 29° c, saartel on ilmad pehmemad
Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Inimesed kasvatavad veel ka veiseid , sigu jms. Puuma 9 Kliima Brasiilias on troopiline passaatkliima. Seal eristatakse kahte aastaaega üks on kuiv ja teine võrdlemisi niiske. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel jäävad kraadid 20-30 celciuse vahele, mis ka talvel on enamvähem samad. Temperatuuri pidev püsimine on põhjustatud kahest hoovusest: Golfi ja Brasiilia hoovustest. Keskmiselt langeb sademeid kõige vähem juunis, juulis ja augustis. 10 Kokkuvõte
SAARTE TEKE Fidzi saared on pärit geoloogilisest ajaloost. Nad asuvad vanal ladestunud veealusel platvormil ja on suurimad vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud saared. Nad on setteist moodustunud maardla ja see on kujundanud koralle. Suurimad saared on tekkelt vulkaanilised, väiksematest on enamik korallsaared. Suurim saar on Viti Levu ( 10 429 km2 ). Teda teatakse ka kui Suur Fidzi. Ta hõlmab rohkem kui poole Fidz i saarte pindalast. KLIIMA Valitseb niiske troopiline passaatkliima. Aasta keskmine temperatuur on 24-27 ° c. Sademeterohke aeg on novembrist märtsini ja langeb kokku suve kuumemate kuudega. Siis esineb ka orkaane. Tuulepealseil kagunõlvadel sajab 2500 - 3000 mm aastas. Tuulealuseid loodenõlvadel on sademeid 1700 - 2500 mm aastas. Kliimat mõjutavad ka troopilised tsüklonid. LOODUS Peaaegu poolt Fidzi saarte kogupindalast katab mets, rohumaad leidub läänes suurimatel saartel. Sood asuvad idapool rannikualadel. Mägede
E- polaarkliimad: kõige soojemal kuul t<10C Thornthwaite kliimaklassifikatsioon kõrb(arizona) subhumiidne(nebraska) humiidne(louisana) Maakera kliimad Ekvatoriaalne vöönd Niiske ekvatoriaalne kliima(Iquitos Peruu) - kliimat kujundab mE ja mT ühumass ning ekvatoriaalne konvengentsivöönd - sademeid küllaldaselt ühtlaselt aastaringselt, aastasumma tavaliselt üle 2500mm - temp. 27-28C kuude lõikes kõigub 2-3C ööpäevas 8-11C Mussoon ja passaatkliima(filipiinid) - kliimat kujundab mT ja mE õhumass ekvatoriaalne konvengentsivöönd ja idavoolu lained - temp. 25-30C sademeid palju(kohati üle 2000mm)aga ebaühtlaselt kaasnevad mussooniga Aasia mussoon -eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoiraalse konvergentsivööndi mõjutused. Talvel kuiv suvel äärmiselt sademete rohke(üle 650mm kuus). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt
Ööpäevane kõikumine Niiske ekvatoriaalne kliima Sademeid aastaringselt ühtlaselt õhuniiskus suur( pidevalt 100% lähedal) temperatuur aastaringselt ühtlane 27-28 kraadi ,, ÖÖ on troopika talv" Nt: Singapur Vihmametsa keskkond Ühtlaselt soe Niiskust palju Muldkate paks, aga toitainete vaene Erosiooniohtlik Tohutu liigirikkus- palju puid, aga alustaimestik hõre Palju rindeid Toodang: kakao, banaan, kookospalm, väärispuit Nt: Amazonase madalik, Filipiinid, Malaka ps Mussoon ja passaatkliima Õhutemp kõrge ( 25-30 kraadi) Sademeid palju, aga ebaühtlased kaasnevad mussooniga Talv kuiv, suvi aga sademete rohke Suured üleujutused Nt_: Kagu Aasia rannik Niiske kuiv troopikakliima Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg Temp 20-30 kraadi Nt: Lääne- Aafrika piirkond( aastaläbi kuum) Savann Muld viljakas Võimas rohurinne Üksikud puud paiknevas teineteisest kaugel- kohanenud põuaperioodiks( koguvad vett) Rikkalik loomastik( sebrad) Karjakasvatus, riisikasvatus, suhkruroog, maapähkel
Väheste roomajate seast võib leida kilpkonni, kaimane, kuuba krokodille ja boa madusid (võivad kasvada kuni 3,7 m pikkusteks). Kuuba vetest on leitud üle 700 kala ja kooriklooma liigi. Tähelepanuväärsemad nende seast on krabid, haid, mõõkkalad, angerjad ja tuunikalad. Arvukalt on ka putukaliike. Nendest kõige ohtlikumad on liivakirbud ja moskiitod (malaaria kandjad). Kuuba piilurkoon 7 Kliima Kuubal valitseb troopiline passaatkliima. Sealne geograafiline avarus, mäeahelike mitmekesisus, savannid, sood, ja troopilised vihmametsad loovad kohaliku mikrokliima. Suvel on keskmine temperatuur 27-28°C ja talvel 21-22°C; ka mägedes ei lange temperatuur alla 0°C. Aastas sajab keskmiselt 1000-1200 mm, kõrgustikel 1300-1500 mm, mägede tuulepealsetel nõlvadel 1800-2200 mm. Sajab valdavalt suvel (maist oktoobrini). Suve lõpus esineb purustavaid orkaane (tornaadosid). Muudatused keskkonnas
Sademeid on palju (üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed (mõned miinuskraadid). Mesosfäär ca kuni 40-50km. Moreenküngas, rannavallid moreenist Moreentaasandik on valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid. Mullageograafia- muldade levikut ja pöhjuseid uuriv teadusharu. Murrangud nim rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. Mussoon- ja passaatkliima kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained. Õhutemp. aastaringselt kõrge, 25-30'C, sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga. Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Mõhnad kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt
Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest tekitab passaattuuled, mis on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid); lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid). 4. Kuidas tekib Aasia mussoon? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Aasia mussoon on eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast, kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoriaalse konvergentsivööndi mõjutused ja tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral . Talvel kuiv, suvel äärmiselt sademeterohke (üle 650 mm kuus). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge, pisut madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil. 5. Mis on ja kuidas tekib briis? Briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses
Laialeheline igihaljas vihmamets. Niiskus suur, aga aurumine samuti suur, seetõttu puulehed nahkjad ja reguleerivad aurumist õhulõhedega. Tohutu liigirikkus, palju puid (kohati üle 100 liigi ha), epifüüte, liaane, alustaimestik hõre. Palju rindeid. Toodanguks väärispuit, kakao, kautšuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm o nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka poolsaar 2. mussoon- ja passaatkliima (Af, Am): kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained. Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30 °C, sademeid palju (kohati üle 2000 mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga. Peamiselt vihmametsad, kuid välja kujunenud kuiv ja niiske periood, kohati suured üleujutused. Elustik sellele vastavalt kohastunud o troopiline vihmamets: temperatuur aastaringselt kõrge, kuid aastane käik juba ligi 5 °C
• Sademeid küllaldaselt ühtlaselt aastaringselt, aastasumma tavaliselt üle 2500 mm, suhteline õhuniiskus pidevalt 100% lähedal, vihm tugevate valingutena • Õhutemperatuur terve aasta ühtlaselt ca 27-28°C, kuude lõikes õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C, sellega võrreldes suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8-11°C ) Nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima • Kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained • Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30°C, • sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga Nt: Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik, Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Filipiinid Niiske-kuiv troopikakliima • Vahemikus 5-20 ° NS laiust
annaabi.ee 
