jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. 10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiivse loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks
perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristan ja Isolde (Wagner)Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. 10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks
Kooli ajal pühendas Strauss oma energia peaasjalikult muusikaloomingusse. Peale kooli 1882. aastal oli ta komponeerinud juba üle 140 töö. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse. Tänu isa tutvuste kaudu kohtus helilooja mitmete päevakajaliste muusikutega, sealhulgas Hans von Bülowiga, kes oli vaimustunud Straussi töödest ning tegi ettepaneku asuda tööle dirigendi assistendina.
armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi ilmus fauni flöödi esimestest helidest alates ,,muusikasse uus pulss". 1890. a keskel tõi Debussy ooperi ,,Pelleas ja Melisande", mis põhineb Belgia näitekirjaniku Maurice Maeterlincki sümbolistliku draamal. Tema ülimalt peenekoeline napi partituuriga muusika, mis kasutas vaikust kui ,,võib-olla ainsat võimalust muuta lausete emotsionaalsest kaalu ruumiliseks", täiendas suurepäraselt Maeterlincki näidendit, kus tegelastel näivad puuduvat harilikud tegutsemismotiivid. Kulus üheksa aastat, enne kui ,,Pelleas" jõudis lavale ning ka siis võeti see vastu mõistmatuse vaenurikkusega. Tänapäeval peetakse seda meistriteoseks.
Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. Kooli ajal pühendas Strauss oma energia peaasjalikult muusikaloomingusse. Peale kooli 1882. aastal oli ta komponeerinud juba üle 140 töö. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse. Tänu isa tutvuste kaudu kohtus helilooja mitmete päevakajaliste muusikutega, sealhulgas Hans von Bülowiga, kes oli vaimustunud Straussi töödest ning tegi ettepaneku asuda tööle dirigendi assistendina.
unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi ilmus fauni flöödi esimestest helidest alates ,,muusikasse uus pulss" 1890. a keskel tõi Debussy ooperi ,,Pelleas ja Melisande", mis põhineb Belgia näitekirjaniku Maurice Maeterlincki sümbolistliku draamal. Tema ülimalt peenekoeline napi partituuriga muusika, mis kasutas vaikust kui ,,võib-olla ainsat võimalust muuta 4 lausete emotsionaalsest kaalu ruumiliseks", täiendas suurepäraselt Maeterlincki näidendit, kus tegelastel näivad puuduvat harilikud tegutsemismotiivid. Kulus üheksa aastat, enne kui ,,Pelleas" jõudis lavale ning ka siis võeti see vastu mõistmatuse vaenurikkusega. Tänapäeval peetakse seda meistriteoseks.
puudulikult ettevalmistatud noodimaterjali, aga ka piiratud võimetega esituskoosseisu tõttu. Pärast seda asus Tobias 1910.a. elama Berliini, kus tegutses organistina ning ajakirjanikuna. Alates 1911.a. oli ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liige. 1912.a. kevadel kutsus Berliini Kuningliku Muusikaülikooli (Königliche Hochschule für Musik) tolleaegne rektor prof. Hermann Kretzschmar pärast tutvumist oratooriumi "Joonase lähetamine" partituuriga Tobiase nimetatud muusikaülikooli teoreetiliste ainete ajutiseks õppejõuks. 1914.a. astus R. Tobias Saksa kodakondsusesse, mille järel ta kinnitati sama muusikaülikooli koosseisuliseks professoriks. 1913.a. augustis külastas R. Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone avamispidustustega, kus ta juhatas ka oma helitöid. Pärast Berliini tagasipöördumist korraldas Tobias 1914.a. jaanuaris Berliini Kuningliku Muusikaülikooli saalis oma autoriõhtu, kus kanti ette ka katkendeid
· Varajasem teravam looming on asendunud nüüd selgema, harmoonilisema ja pehmema kõlaga. · Kirjutas 3 sümfooniat, mitmeid kontserte klarnetikontsert ("Carpe diem!"), koorimuusikat ("Runopolku", "Lacrimosa"). Magnus Lindberg (1958) · Pärast Sibeliuse akadeemia lõpetamist reisis palju Euroopas ringi. · Kasutab tavapäratuid harmoonilisi lahendusi, ansamblile kirjutatud teos "Kraft" sisaldas üle 70 harmoonia ja oli meetri kõrguse partituuriga. · Tema järgmise stiili baas põhines struktuuril, kus teose edenemine põhineb akordide kordusahelatel. · Võitnud mitmeid auhindu: Prix italia (1986) UNESCO Rostum (1986) Nordis Music Prize (1988) Royal Philharmonic Society Prize (1992). Soome muusika tänapäeval Tänapäeval on Soomest pärit tuntuimad bändid: · HIM · The 69 Eyes · Apocalyptica · Ghost Brigade · Loituma · Lordi · Negative · Nightwish
annaabi.ee 
