Animistlikke usundeid kummardavaid inimesi on maailmas praegu umbes 100 miljonit. Kõige vanem usundivorm on animism. Animistid usuvad, et kõikjal loomadest kivideni on peidus vaim või jumal. Hinge usk, usk olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimusesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Animismi leidub suuremal või vähemal määral kõigis usundites, ülekaalukas oli see nende arengujärkudel. Animalistlike kujutelmadele on iseloomulik partikulaarsus: suure hulga erifunktsiooniliste hingede ja vaimude eristamine; nendega suheldakse kui võrdsetega elu hädaliste vajaduste puhul. Animismi mõiste võttis kasutusele E.B.Tylor, kes esitas 1871 mõjuka, kuid nüüd iganenud teooria, mille järgi unenägude, tõbede, luulude jm. toimel tekkinud kujutlused kehast irduvast hingest ajendasid ürgajal usundi tekke. Usundeile omane maailma, argiseks ja pühaks, lubatuks ja keelatuks on alanud varem, kui tekkis animism.
vms asjaga Karjaarisüst. Siis mõtekas kui vähemalt iga 5 aasta taganst uusi inimesi sisse tuleb Väikeriigid ja väikesed ühiskonnad Väikeriikide definitsioon: sõltuvus uurimisobjektist, riigi väline ja sisene kontsekst · Rahvastiku arv, territoorium, majanduse suurus, ,,sotsioloogilised" näitajad · Burton Benedict: väikesed ühiskonnad, oma spetsiifilised tunnused, tulevaD spetsiifilisest mingitest asjadest · Talcott Parsons partikulaarsus ja unversaalsus Problemaatika kaheks: välise keskkonnaga seotud(majandus suhtlus teiste riikidega jne) ja väiklusega seotud siseprobleemid(haridus, tööturg) Väike riigid: alla 10 mljn elaniku
.. Nozick välistab mõned kaasaegse ühiskonna olulised süsteemid (lastetoetused, pensionid, haridus, tervishoid jms on ebaõiglased, see on raha, mis kuulub teistele inimestele) .. mis saab siis, kui algne omandamine olnud ebaõiglane? 7. Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni. Kesksemad ideed: .. universaalsete ideede kriitika universaalsed õigusprintsiibid on müüt. Õiglus pole abstraktsete normide kogum. .. partikulaarsus õiglus on seotud kogukonna (kultuuri) ühiste arusaamadega. .. konservatiivsus riigil tuleb säilitada antud eluvorme ja hoida traditsiooni ja nendesse kehastatud õigluse ideed. Peamine idee: erinevaid sotsiaalseid hüvesid tuleb jaotada erinevatel põhjustel erinevate protseduuride käigus vastavalt erinevatele printsiipidele: tervishoid vajaduse järgi, raha teenete järgi, ametid võimete järgi, kõrgem haridus talenti järgi.
Kas peaks maad tagastama indiaanlastele? IV Kommunitarism *Walzer Oluliseks tunnuseks on universaalsete õiglusprintsiipide kriitika: - Printsiipide otsing näitab, et puuduvad üllamad sotsiaalsed väärtused (solidaarsus, hoolivus jne), mille olemasolul pole tarvis nõuda õigusi või rõhutada kohustusi. - Universaalsed õiglusprintsiibid on müüt. Õiglus pole abstraktsete normide kogum, mille järgi peab kogu planeedil elama. *Partikulaarsus: Õiglus on seotud partikulaarse kogukonna ühiste arusaamadega. Õigluse olemuse mõistmiseks tuleb teada, mis on õiglus inimestele, kes jagavad kultuuri X. Kommunitaarsusega kaasneb sageli konservatiivsus. Riik peab püüdma säilitada traditsioone. *Walzeri õigluse sfäärid. Erinevaid inimtegevuse sfääre juhitakse erinevate õiglusprintsiipide alusel: - tervis - vajaduse järgi - raha – teenete järgi - ametid – võimete järgi - kõrgem haridus – talendi järgi
3. Kultuuride suletus: Walzer propageerib ühiskondade suletust ja kultuurirelativismi. - Me ei saaks mitte midagi teha, kui teatud kultuurides (nt islamimaades, totalitaarsetes režiimides) jaotataks teatud hüve meile vastuvõetamatute kriteeriumite alusel (nt poliitilised, religioossed ametikohad üksnes meestele jms) Kas piirata ÜRO, Amnesty International jms tegevust, kes kultuuri-üleste (universaalsete) printsiipidele tuginedes “aitavad” teisi kultuure? Partikulaarsus ld particula – osake, tükike Õiglus on seotud (partikulaarse) kogukonna (kultuuri) ühiste arusaamadega (väärtussüsteemiga). Õigluse olemuse mõistmiseks tuleb teada, mison õiglus inimestele, kes jagavad kultuuri X,mitte seda ära unustama (Rawlsi teadmatuse loor) või uurima omandi päritolu (Nozick)). Õigluse sfäärid Kõikides ühiskondades on hulk hüvesid mille pärast käib kiskumine (turvalisus, heaolu, raha, võimalused, ametid jne)
ja majanduslikult ei tasunud ta end ära. Eesti ajakirjanduse uus hingamine on seotud rahvusliku ärkamisega. Õiguskorraldus Balti erikord tähendas seda, et Balti provintsid moodustasid omaetteseisva õigusliku ruumi, Balti provintside õiguskord oli erinev, õigustraditsioon oli teistsugune. Eesti- ja Liivimaa õiguskord on järjepidevalt välja arenenud keskajast, on olnud üksikuid katkestusi, aga üldiselt on areng olnud järejepidev. Oluline tunnus on õiguslik killustus, õiguslik partikulaarsus. Valitsesid partikulaarõigused (erinevad õigussüsteemid) – linnaõigused, lääniõigused, talupoegade õigused. Ilmalik õigus partikulaarõigused territoriaalse printsiibi järgi o linnaõigused o maaõigused partikulaarõigused seisusliku printsiibi järgi talurahvaõigused (talupoegadel) lääniõigused (aadliseisusel)
Liivimaa Voltaire. Eestikeelse ajakirjanduse algus: Järjepidavad eestikeelsed ajalehed hakkasid ilmuma 1857. Kuid kõige esimene eestikeelne ajaleht ilmus 1806, Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Marahwa Näddala-Leht, 1821-1823 ja 1825. Otto Wilhelm Masing- Pastor, keelemees. Ta on väljaandnud Maarahva nädala lehte. 12) Õiguskorraldus: Üldiseloomustus: Keskaegne ja varauusaegne õiguskorraldus: Õiguslik partikulaarsus- Oli palju erinevaid õigusi, mis jagunesid väiksemateks õigusüsteemideks ehk partikulaarõigusteks. Partikulaarõigused (Erinevad õigussüsteemid)- Omaette õigused, seadused. Balti provintside õiguskorraldus uusajal: 1) Eestimaa: linnaõigus, maaõigus, talurahvaõigus, (luterlik) kirikuõigus. 2) Liivimaa: linnaõigus, maaõigus, talurahvaõigus, (luterlik) kirikuõigus.
12. Õiguskorraldus. Üldiseloomustus. Vene keskvõimu seadusandlus. Balti provintsiaalõigus. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist. Juriidiline haridus ja õigusteadus. Balti erikord tegi siis eriseisuse vene impeeriumi raames, eraldiseisev õiguslik üksus. Õiguslik süsteem erines evene impeeriumi teistes osades. Keskaegne õiguskorraldus balti provintisdes.- Õiguslik partikulaarsus- keskaegsel vana-liivimaal oli tegi eraldiseisvate õigussüsteemidega, neid oli päris mitu erinevat. Ilmalik õigus partikulaarõigused territoriaalse printsiibi järgi a)linnaõigus b)maaõigus partikulaarõigused seisusliku printsiibi järgi a)talurahvaõigus b)lääniõigus Kiriku õigus (rooma-katoliku kiriku kanooniline õigus)- see moodustas ühtse õigusliku süsteemi, mis kehtis kogu katoliku-Euroopas. Peapiiskopkondades oli ka oma eripärasid, kuid üldprintsiibid olid kõikal
3. Kultuuride suletus: Walzer propageerib ühiskondade suletust ja kultuurirelativismi. - Me ei saaks mitte midagi teha, kui teatud kultuurides (nt islamimaades, totalitaarsetes reziimides) jaotataks teatud hüve meile vastuvõetamatute kriteeriumite alusel (nt poliitilised, religioossed ametikohad üksnes meestele jms) Kas piirata ÜRO, Amnesty International jms tegevust, kes kultuuri-üleste (universaalsete) printsiipidele tuginedes "aitavad" teisi kultuure? 187. Partikulaarsus ld particula osake, tükike Õiglus on seotud (partikulaarse) kogukonna (kultuuri) ühiste arusaamadega (väärtussüsteemiga). Õigluse olemuse mõistmiseks tuleb teada, mison õiglus inimestele, kes jagavad kultuuri X,mitte seda ära unustama (Rawlsi teadmatuse loor) või uurima omandi päritolu (Nozick)). Sageli kaasneb kommunitaarsusega konservatiivsus:Riik peab säilitama antud eluvorme ja hoidma traditsiooni (mitte olema pelgalt neutraalne pealtvaataja igasuguste eluviiside suhtes) 188
annaabi.ee 
