Marcus Tullius Cicero- oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks Kleopatra- oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja Caligula- oli Vana-Rooma keiser, kogu oma lühikese valitsusaja vältel püüdis Caligula suurendada keisri isiklikku võimu Hadrianus- adrianus ei jätkanud Traianuse vallutuspoliitikat. Ta lõpetas sõja Partiaga, loobus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning asus kindlustama riigipiiri. Diocletianus- Vana-Rooma keiser, kes astus tagasi. Constantinus Suur- Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima. Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Marcus- paavst, Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Aurelius- . Teda on nimetatud filosoofiks keisritroonil.
maja). Tema valitsusaega seostatakse türannia ja ekstravagantsusega. Traianus Rooma jõudis tema valitsusajal (98- 117 pKr) oma välise võimsuse tipule, vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Andis välja seaduse, mille järgi tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust. Hadrianus Vana-Rooma keiser alates 117 pKr. Traianuse kasulaps. Ei jätkanud Trianuse vallutuspoliitikat, lõpetas sõja Partiaga, loodus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning kindlustas riigipiiri. Kutsuti reisivaks keisriks. Marcus Aurelius filosoof keisritroonil (161-180). Valitsusajal pidi tegelema germaanlaste ja teise vaenulike jõudude rünnakute tõrjumiseha, viibis Roomas väga harva. 167 pKr kirjutas filosoofiline teose ,,Iseendale". Constantinus I (keiser aastatel 306-337) teenis sõjaväes, võitles edukalt Reini ääres frankide ja alamannidega, hiljem Doonau ääres gootide ja sarmaatidega
Kahe sõjaretkega alistas Traianus Roomale eriti ohtlikuks kujunenud Daakia riigi Doonau alamjooksul, praeguse Rumeenia kohal. Daakia kullakaevandused läksid impeeriumi kätte. Pärast Daakia sõdu ehitas Traianus välja impeeriumi piiridele teede ja kindlustuste süsteemi ehk limesi. Kindlate vahemaade taha piki piiri ehitati nelinurksed valli ja tornidega kaitstud kindlused ehk kastellid, mis arenesid välja roomlaste sõjalaagrist Sõjas Partiaga vallutasid roomlased Armeenia ja tungisid Traianuse juhtimisel Pärsia lahe kallastele. Mitte kunagi polnud Rooma leegionid jõudnud nii kaugele Idamaadele. See jäigi Rooma impeeriumi vallutuste tipuks. Traianuse ajal saavutas Rooma impeerium oma välise võimsuse tipu.(skeem) Peagi puhkesid ülestõusud Rooma provintsides ja uute vallutuste asemel tuli asuda võitlusse mässajatega. Traianus ise haigestus ja suri tagasiteel 117. a.
dünastia lõppu). Ta sõdis edukalt ka Traakiaga. Traianuse ajal saavutas Rooma oma ajaloo suurimad piirid. Traianusele järgnevad valitsejad üritasid territooriume küll juurde vallutada, aga võib öelda et tema surmaga lõppeb järjepidev vallutuspoliitika. Veel Antoninuste dünastiasse kuuluv oluline keiser on Hadrianus, kes valitses 117-138pKr. Tema ajal loobuti lõplikult ideest riigi territooriumi süstemaatiliselt laiendada. Hadrianus sõlmis mitmeid rahulepinguid Rooma naabritega, nt Partiaga. Tema ajal ehitati ka riigi piir ehk limes - müüride, vallide jne süsteem. Germaanlastega asutatud aladele rajas ta palju tugevaid piirikindlustusi. Tema ajal Rooma sõjavägi tugevneb. Uuendusena tema ajal ratsavägi muutub väeliigina olulisemaks kui seni ilmselt Partia mõjul. Hardianus oli samuti tuntud reisijana, ta tahtis õppida tundma kreeka kultuuri,külastas korduvalt Ateenat ning viis sisse ka ühe kultuse. Veel kuulub Antoninuste dünastiasse Marcus Aurelius
Herculaneumi. 80 valmis Rooma Colosseum (Flaviuste amfiteater). Domitianus 81 96. Algasid sõjad Daakia vallutamiseks; läks oma autoritaarse poliitikaga konflikti senatiaristokraatiaga ja kukutati. Antoninuste dünastia (adoptiivkeisrid) 98 192 Traianus (98 117). Valitses üksmeeles senatiaristokraatiaga. 101 106 vallutas kahe sõjaretke käigus Daakia. Nende võitude tähistuseks püstitati roomas Traianuse sammas. 114 117 sõjas Partiaga vallutas Armeenia ja Mesopotaamia. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma riik oma suurima välise ulatuse. Hadrianus (117 138). Valitsusaeg oli rahumeelne; pööras suurt rõhku piirikindlustuste vööndi (limes romanus) väljaehitamisele. Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi õiguskorraldust, vähendades legaalseid erinevusi Itaalia ja provintside vahel. Soosis eriti Kreekat ja edendas ehitustegevust Ateenas. Antoninus Pius (138 161)
III Puunia sõda 153 – 146 eKr Ehkki Kartaago oli nõrgenenud, ei olnud ta kuhugi kadunud. Eriti Cato taotles Kartaago lõplikku purustamist - ‘cetereum censeo Carthaginem delendam esse’ (muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada) – oli tema kõnede alatine lõpulause. 148 eKr allutati lõplikult Roomale Kreeka linnriigid (vastupanu osutanud Korintose elanikud müüdi orjadeks). 133 pärandas Pergamoni kuningas Attalos oma riigi Roomale. 92 eKr tekkisid diplomaatilised suhted Partiaga, mis oli Rooma kõrval teine võimsam riik Vahemere piirkonna idaosas. 4. ROOMA IMPEERIUM, LANGUS JA LAGUNEMINE Senat Gaius Marius ja tema reformid. ! Ei saanuks olla Caesarit, kui ei oleks olnud G.Mariuse reforme. Konsuliks valiti Julius Caesar , kuna ta oli väga andekas ja ambitsioonikas. Ta sõdis Gaulis, germaanlastega jne, tänu millele kujunesid välja head, treenitud sõjaväelased ning lahinguid võideti edukalt mitukümmend aastat. Caesari peamine vaenlane oli Pompeius
provintslastega). Väed olid paigutatud impeeriumi piiridele, Itaalias tagasid turvalisust üheksa keisri ihukaitseväe pretoriaanide kohorti (igaühes ligi 1000 meest). Pretoriaanide ülemast prefektist (praefectum praetorii) , kes määrati ratsanikeseisuse liikmete hulgast, sai edaspidi riigi poliitika üks tähtsamaid mõjutajaid. Augustuse välipoliitika: vallutuste lõpuleviimine, piiride stabiliseerimine. Idas suhted Partiaga. Läänes Hispaania alistamine. Põhjas vallutustega piir mööda Reini ja Doonau jõgesid. Rahuaeg: Itaalia linnade ja põllumajanduse õitseng, väikepõllumajanduse taastumine läbi varasema maade jagamise, Roomas 1milj+. Konservatiivne: vanad voorused ja kombed, seadused, pühamute ehitamine. Kuna Rooma oli nime poolest jätkuvalt vabariik, polnud võimu pärandamine seaduslikult mõeldav. Printseps tuli valida senaatorite poolt nende endi hulgast. Kuid valitseja sai veel
III Puunia sõda 153 – 146 eKr Ehkki Kartaago oli nõrgenenud, ei olnud ta kuhugi kadunud. Eriti Cato taotles Kartaago lõplikku purustamist - ‘cetereum censeo Carthaginem delendam esse’ (muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada) – oli tema kõnede alatine lõpulause. 148 eKr allutati lõplikult Roomale Kreeka linnriigid (vastupanu osutanud Korintose elanikud müüdi orjadeks). 133 pärandas Pergamoni kuningas Attalos oma riigi Roomale. 92 eKr tekkisid diplomaatilised suhted Partiaga, mis oli Rooma kõrval teine võimsam riik Vahemere piirkonna idaosas. 64 eKr läksid Rooma võimu alla Seleukiidide riigi riismed. 16 Julius Gaius Caesar: sai tuntuks Gallia sõdades( 58 – 56 eKr). 55 eKr sõjakäik Britanniasse. 52 eKr Gallia väepealiku Vercingetorixi ülestõus, mis maha suruti. 49 eKr ületas Caesar Rubico (Pompeius pages). 45 eKr purustas Caesar Pompeiuse
annaabi.ee 
